Soov – tähendus, erinevus vajadusest ja majanduslik perspektiiv

Soov tähendab inimese tahet või soovi millegi järele — see on soov saada, omada või kogeda midagi, kuid mitte tingimata vajadus, mida tuleb rahuldada. Soov on emotsionaalne või tahtepoolne suunitlus ja seda võib mõjutada maitse, kultuur, reklaam, sotsiaalne surve või isiklikud väärtused. Soovi võib kirjeldada ka kui eelistust, mis asetub suhtevõrku teiste soovide ja vajaduste kõrval.

Erinevus vajadusest

Tahta ei ole sama mis vajaminev, mis väljendab olukorda, kus kellelgi peab midagi olema, et säilitada tervis, turvalisus või ellujäämine. Inimesed kasutavad sageli sõna „vaja”, kui tegelikult mõtlevad „tahan”. See segadus on oluline näiteks poliitikakujunduses ja sotsiaaltöös, kus tuleb eristada, mida on hädasti vaja ja mida on soovitav pakkuda.

Näide illustreerib erinevust: inimene võib vajada süüa (füsioloogiline vajadus) ja samas tahta süüa kooki. Kui kooki ei ole, saab inimene rahuldada oma vajaduse muu toiduga — näiteks leivaga — kuid soov kooki jäänuks rahuldamata. Kui kook on olemas, võivad nii vajadus kui ka soov samaaegselt täituda.

Psühholoogiline ja sotsiaalne kontekst

Soovid ei teki ainult füsioloogilisest vajadusest; neid kujundavad ka isiklikud väärtused, identiteet ja keskkond. Näiteks võivad sotsiaalsed normid ja reklaam suurendada soovi teatud kaupade või teenuste järele. Mõnikord võivad soovid olla vastuolus pikaajaliste huvide või ratsionaalsete valikutega (näiteks impulsised ostud).

Majanduslik perspektiiv

Majandusteaduses on soov tihedalt seotud kaupade ja teenustega, mida tarbijad eelistavad. Majanduse võtmeterminid, mis aitavad soove analüüsida:

Eelistused ja kasulikkus: tarbija eelistused määravad, milliseid kaupu ja teenuseid ta eelistab. Kasulikkus (utility) mõõdab, kui palju rahulolu tarbija erinevatest valikutest saab.
Valik ja piiratus: Valik tekib siis, kui on piiratud ressursid — tarbijal tuleb otsustada, kuidas rahuldada oma soove olemasoleva eelarve piires.
Tarnimine ja nõudlus: turuhinnad kujunevad vastastikusel suhtel tarbija soovide (nõudlus) ja tootjate pakkumise vahel. Muutused sissetulekutes, hindades või eelistustes mõjutavad, milliseid soove inimesed reaalselt rahuldavad.
Võimalusehind: iga soovi rahuldamine tähendab sageli loobumist mõnest teisest võimalusest — sellest tuleneb valikute tegelik kulu.
Tarbimiskäitumise liigid: soove saab liigitada vastavalt sellele, kas tegemist on esmatarbe (vajadus), meeldivusega (soov), luksuskaupade või madalama prioriteediga ostudega. Tänapäeva tarbimismajanduses eristatakse ka normaalseid ja inferioorseid kaupu ning luksuskaupu.

Mõõtmine ja poliitilised tagajärjed

Majanduses hinnatakse soove sageli läbi tarbimisharjumuste, turuandmete ja „ilmutatud eelistuse” (revealed preference) analüüsi — milliseid valikuid inimesed tegelikult teevad, mitte ainult mida nad ütlevad tahtvat. Poliitikas on oluline mõista, millised soovid on eluliselt tähtsad (vajadused) ja millised on lisaväärtus, sest piiratud ressursid tuleb suunata efektiivselt — näiteks sotsiaaltoetused keskenduvad esmavajaduste rahuldamisele.

Kultuurilised ja ajastulised erinevused

Soovide sisu võib oluliselt varieeruda sõltuvalt kultuurist, ajastust ja tehnoloogilisest arengust. Mis ühiskonnas on luksus täna, võib homme muutuda igapäevaseks standardiks. Samuti mõjutavad ühiskondlikud väärtused ja normid seda, kuidas me oma soove hindame ja milliseid soove peame lubatuks või soovimatuks.

Kokkuvõte

Soov on inimese tahe millegi järele — see erineb vajadusest, mis on hädavajalik ellujäämiseks või heaoluks. Majandusteaduses aitavad soovide analüüsil mõisted nagu kasulikkus, eelarvepiirang, nõudlus ja võimalusehind. Erinevuste mõistmine on oluline nii isiklike otsuste kui ka avaliku poliitika kujundamise jaoks, sest see aitab eristada, mida tuleb ühiskonnas tagada (vajadused) ja mida saab käsitleda eelistustena või lisaväärtustena.

Soovist ja vajadusest rääkimisel on huvitav, kuidas kirjandus ja kultuur peegeldavad neid teemasid: Charles Dickens kirjutas kuulsa raamatu "Jõululaul", milles on kaks last, kelle nimeks on "Tahte" ja "Teadmatus".

Puudus ja teadmatus - kaks vaest last Dickensi romaanis

Küsimused ja vastused

K: Mis on tahtmine?

V: Soov on soov või soov millegi järele, mida inimene tahaks saada, kuid võib otsustada, et seda ei saa.

K: Kuidas erineb soov vajadusest?

V: Vajadus on midagi, mida keegi peab omama, samas kui soov on midagi, mida keegi tahaks omada, kuid võib valida, kas ta seda ei omanda.

K: Kas vajadused ja soovid võivad olla üks ja sama asi?

V: Jah, vajadused ja soovid võivad olla samad asjad. Näiteks võib inimesel olla vajadus süüa toitu ja ta võib tahta süüa kooki.

K: Mis juhtub, kui keegi tahab midagi, kuid ei saa seda saada?

V: Kui keegi tahab midagi, kuid ei saa seda saada, võib ta leppida millegi muuga, mis rahuldab tema vajadused.

K: Mis on valik majanduses?

V: Majandusteaduses on valik erinevate võimaluste hulgast valimine, kuidas rahuldada mingi vajadus.

K: Kas soov võib viidata ka vaesuse mõistele?

V: Jah, soov võib viidata ka vaesuse, nälja või raha puudumise ideele.

K: Keda nimetati "Jõululaulus" kaks last, kes olid tahtmise ja teadmatuse järgi?

V: Need kaks last filmis "A Christmas Carol", kelle nimed olid want ja ignorance, olid Charles Dickensi kuulsas raamatus.