Rahulolu
Rahulolu on meeldiv või positiivne emotsioon, tunne või meeleseisund. Rahulolu on see, kui soov või vajadus on täidetud. Rahulolu on see, kui inimesel ei ole midagi, mille üle kurta. Keegi tunneb rahulolu, kui ta saavutab raske eesmärgi. Inimene tunneb rahulolu saavutuse, tunnustuse, leiutise ja teenistuse puhul. Keegi tunneb rahulolu tööga, kui talle meeldib tema töö. Inimene tunneb end rahulolevana keha põhifunktsioonidest. Nende hulka võivad kuuluda söömine, treenimine, hügieen, seks või defekatsioon. Mõned inimesed tunnevad rahulolu, kui nad saavad kätte millegi eest, mis neile haiget tegi. Rahulolu on seotud naudingu, rahulduse ja rahuloluga.
Rahulolev klient seisab apteegipoe juures Kairo tänaval (1850), A. Preziosi kromolithograafia.
Vitold Muratovi foto "Kadedus ja enesega rahulolu", 1965.
Inimese rahulolu (20. sajand), Edgard Farasyni maal
Rahulolu kui emotsioon
Inimesed ja paljud teised imetajad tunnevad rahulolu. Mõnikord puudub inimesel rahulolu. Nad võivad tunda negatiivseid tundeid, nagu rahulolematus, tühjus, igavus või kurbus. See on rahulolu vastand. Seda nimetatakse rahulolematuseks. Rahulolematus tekib siis, kui meil midagi mitu korda ei õnnestu teha. Rahulolematus tekib siis, kui võrrelda ennast teise inimesega. Seda nimetatakse sotsiaalse võrdlemise teooriaks. Pidev rahulolematus põhjustab rahulolu, apaatiat ja isegi depressiooni.
Rahulolu ei teki automaatselt. Rahulolu on eluga toimetuleku protsess. Inimesed on pidevas võitluses rahulolematuse vastu. Dalai-laama rääkis sellest:
"Kui sa oled rahulolematu, tahad sa alati rohkem, rohkem, rohkem. Teie soov ei saa kunagi rahuldatud. Aga kui te harjutate rahulolu, siis saate endale öelda: "Oh jah - mul on juba kõik, mida ma tegelikult vajan."
Kui keegi libiseb täielikku rahulolematusse, võib ta kogeda ahastust. Inimene on tõenäolisemalt õnnelik ja rahul, kui ta õpib oma negatiivseid kogemusi kontrollima ja positiivseid mõtteid töötlema. Tavaliselt ei jaga inimene oma rahulolu teiste inimestega. Seda nimetatakse uhkuseks.
Rahulolu, nagu kõik emotsioonid, on käitumise motivaator. Rahulolu on oluline osa inimese elukvaliteedist. Positiivses psühholoogias uurivad teadlased, mis annab inimesele elus rahulolu. Viivitatud rahulolu on osa rahulolust. Viivitatud rahulolu on see, kui inimene valib pikaajalise tasu kohese tasu asemel. Edasilükatud rahuldus on ka see, kui inimene seab pikaajalised eesmärgid lähemate eesmärkide asemel esikohale. Kui inimene viivitab rahuldust, tunneb ta rahulolu.
Psühholoogid ütlevad, et eluga rahulolu ja heaolu on õnne kaks peamist koostisosa.
Rahulolu ja õnne
Rahulolu erineb õnnest. Rahulolu viitab konkreetsele olukorrale või meeleseisundile. Rahulolu on sageli ajutine. Õnn on pikaajaline seisund.
Rahulolu ja hedonism
Rahulolu erineb hedonismist. Hedonist otsib eelkõige naudingut või naudingut. Rahulolu ei seisne selles, et teha asju lihtsalt selleks, et tunda naudingut. Rahulolu ei ole eneseleidmine.
Seotud leheküljed
- Õnne
- Nauding
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahulolu või rahulolu?
V: Rahulolu või rahulolu on meeldiv või positiivne emotsioon, tunne või meeleseisund.
K: Millal tekib rahulolu?
V: Rahulolu tekib siis, kui mingi soov või vajadus on täidetud ja inimesel ei ole põhjust kurta.
K: Millal tunneb keegi rahulolu?
V: Keegi tunneb rahulolu, kui ta saavutab raske eesmärgi, saab saavutuse, tunnustuse, leiutise, teenuse või talle meeldib tema töö.
K: Millised on mõned põhilised kehafunktsioonid, mis kipuvad inimest rahulolu tundma?
V: Mõned põhilised kehafunktsioonid, mis kipuvad inimest rahulolu tundma, on söömine, kehaline koormus, hügieen, seks või defekatsioon.
K: Kas inimene võib tunda end rahulolevana, kui ta saab kätte millegi eest, mis talle haiget tegi?
V: Jah, mõned inimesed tunnevad rahulolu, kui nad saavad kätte millegi eest, mis neile haiget tegi.
K: Millega on rahulolu seotud?
V: Rahulolu on seotud naudingu, rahulduse ja rahuloluga.
K: Mis on tööga rahulolu?
V: Tööga rahulolu on saavutus- ja positiivsustunne, mida inimene oma töös kogeb.
