Tööga rahulolu

Tööga rahulolu või töötajate rahulolu on määratletud erinevalt. See võib olla nii lihtne kui rahulolu tunne tööga. Kui inimesele meeldib tema töö, tunneb ta tööga rahulolu. Kui töötaja teeb oma tööd hästi, tunneb ta tööga rahulolu. Kui töötajal on head suhted oma ülemuse ja töökaaslastega, tunneb ta tööga rahulolu. Psühholoogid, kes uurivad tööstusharude ja organisatsioonide käitumist, vaatlevad tööga rahulolu samuti erinevalt.

Teise maailmasõja aegne plakat Ameerika Ühendriikidest näitab naist, kes on oma tööga rahul.

Ajalugu

Tööga rahulolu hindamine muutus tavaliseks 1930ndatel aastatel. R. S. Uhrbrock oli 1934. aastal üks esimesi psühholooge, kes kasutas uusi meetodeid tehasetööliste hoiakute hindamiseks. 1935. aastal avaldas R. Hoppock uuringu 500 õpetaja kohta, milles uuriti, kui rahul nad olid oma tööga. Selles uuringus leiti, et tööga rahulolu mõjutavad töö, töökaaslased ja juhid. Enne 1930. aastaid ei avaldatud palju tööga rahulolu uuringuid.

Tegurid

Keskkonnategurid

Tööga rahulolu mõjutavad paljud tegurid. Mõned tegurid on keskkonnaalased. Need on konkreetsele olukorrale iseloomulikud. Need tulenevad tööst ja töökohast.

1976. aastal kirjutas Edwin A. Locke teguritest, mis põhjustavad rahulolu või rahulolematust tööl. Kuigi see loetelu on kirjutatud 20. sajandil, on paljud tegurid samad ka 21. sajandil.

Töö on keeruline. Töötaja on võimeline tööd tegema. Ülesanded on tema võimete tasemel või veidi kõrgemal, mitte madalamal.
Töö ei ole füüsiliselt liiga raske. Väsitav töö on frustreeriv.
Töö on huvitav, mitte igav.
Töö on rahuldust pakkuv. Töötajad saavad auhindu, kiitust ja julgustust.
Töötajatel on ühised eesmärgid. Juhid ja töötajad töötavad ühiste eesmärkide nimel.
Organisatsioon toetab oma töötajaid. On olemas poliitika ja protsessid, mis aitavad töötajatel oma eesmärke saavutada.
On olemas palgalisa, mitterahalised preemiad või preemiad, mis ei ole raha, näiteks reisimine ja muud soodustused.

Inimene võib tunda end oma tööga rahulolevana, kui ta saab oma tööle hea hinnangu. Tööga rahulolu võib mõjutada ka ettevõtte poliitika, näiteks see, kuidas töötajaid juhitakse. Töötasu on veel üks tööga rahulolu mõjutav tegur. Ka saavutused või tunnustus võivad panna inimese tundma tööga rahulolu. Võimalus edutamiseks kõrgemate ametikohtadega töökohtadele võib suurendada tööga rahulolu.

Üks olulisemaid tööaspekte kaasaegses organisatsioonis on kommunikatsioon. Kommunikatsioonikoormus on kommunikatsiooni hulk, kiirus ja keerukus, mida inimene peab töötlema. Inimesed võivad kogeda kommunikatsiooni ülekoormust. See on siis, kui nad saavad liiga palju teavet liiga lühikese aja jooksul. Või kui nad saavad teavet, mis on liiga keeruline, et seda lühikese aja jooksul töödelda. Inimesed võivad kogeda ka kommunikatsiooni alakoormust. See on siis, kui nad ei saa piisavalt teavet. Nii kommunikatsiooni ülekoormus kui ka kommunikatsiooni alakoormus võivad mõjutada tööga rahulolu. Kui inimene saab tööl liiga palju või liiga vähe teavet, on suurem tõenäosus, et ta muutub rahulolematuks ja õnnetuks oma tööga. See võib viia madala tööga rahulolu tasemeni.

2013. aasta uuringus küsitleti 2,5 miljonit töötajat Ameerika Ühendriikides. Uuringu kohaselt on tööga rahulolu kõige olulisemad tegurid:

õiglus, turvalisus, austus ja usaldus juhtkonna vastu;
koostöö ja koostöö kolleegidega;
saavutus, tunnustus ja uhkus.

Kui töökohal on kõik need tegurid olemas, tunnevad inimesed end ettevõttele rohkem rahulolevana ja lojaalsemana.

Isiklikud tegurid

Mõned tööga rahulolu mõjutavad tegurid on isiklikud või individuaalsed. Iga inimene on mõjutatud omal ainulaadsel viisil.

Meeleolud ja emotsioonid tööl on seotud tööga rahuloluga. Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid on seotud üldise tööga rahuloluga.

Geneetika mängib rolli tööga rahulolus. Ühes teaduslikus eksperimendis uuriti kaksikuid, kes kasvasid eraldi. Teadlased mõõtsid geneetika mõju kaksikute tööga rahulolule. Uuringus leiti, et 70% tööga rahulolust tuleneb keskkonnast ja 30% geneetilistest teguritest.

Mõned uuringud näitavad seost isiksuse ja tööga rahulolu vahel. Töötajad, kes ei tunne end võõrandatuna või kõrvalejäetuna, on tööga rohkem rahul. Töötajad, kes tunnevad end oma olukorra üle kontrolli all, on samuti rohkem rahul tööga. Nad näitavad suuremat kaasatust oma töösse ja suuremat pühendumist ettevõttele.

Psühholoogiline heaolu (PWB) on see, kui hästi inimese vaimne seisund üldiselt toimib. See hõlmab kõiki inimese elu osasid: töö, perekond, kogukond jne. PWB-l on töökohal oluline roll tööga rahulolu määramisel ja see on viimastel aastatel pälvinud palju teaduslikku tähelepanu. Need uuringud keskendusid PWB mõjule tööga rahulolule ja töö tulemuslikkusele. Aastal 2000 avaldatud uuringud näitasid tugevat seost PWB ja tööga rahulolu vahel. Sama autorite teine uuring 2007. aastal andis samasuguseid tulemusi. Need uuringud näitasid, et PWB ennustab töö tulemuslikkust paremini kui tööga rahulolu.

Mõõtmine

Teadlastel on erinevaid viise tööga rahulolu mõõtmiseks. Töö kirjeldav indeks mõõdab tööga rahulolu viiel viisil: palk, ametikõrgendused, töökaaslased, ülemused ja töö ise. Uuring on lihtne. Inimesed vastavad jaatavalt, eitavalt või "?". On ka teisi tööga rahulolu uuringuid, näiteks tööga rahulolu uuring ja Faces Scale. Tööga rahulolu uuringus esitatakse 36 küsimust 9 tööga rahulolu teguri kohta. Faces Scale küsib ainult ühe küsimuse. Inimesed vastavad, valides ühe näo.

Seotud leheküljed

Motivatsioon
Tööelu kvaliteet
Töö- ja eraelu tasakaal

Küsimused ja vastused

K: Mis on tööga rahulolu?

V: Tööga rahulolu tähendab rahulolu või õnne tunnet, mida töötajad oma tööga kogevad.

K: Millised tegurid aitavad kaasa tööga rahulolule?

V: Tööga rahulolule aitavad kaasa erinevad tegurid, sealhulgas töökoha turvalisus, head suhted töökaaslaste ja ülemustega, kasvu- ja arenguvõimalused ning rahulolu tunne tehtud tööga.

K: Kuidas määratlevad psühholoogid tööga rahulolu?

V: Psühholoogid määratlevad tööga rahulolu, vaadeldes erinevaid tegureid, mis sellele kaasa aitavad, näiteks töö keerukus, autonoomia, tööga kaasatus ja tagasiside ülemustelt.

K: Kas inimene võib tunda tööga rahulolu ka siis, kui talle ei meeldi tema töö?

V: On ebatõenäoline, et inimene tunneks tööga rahulolu, kui talle ei meeldi tema töö. Üldiselt on tööga rahulolu seotud sellega, et inimesele meeldib tema töö ja ta tunneb end sellega rahuldatuna.

K: Kas tööga rahulolu võib viia suurema tööviljakuseni?

V: Jah, tööga rahulolu võib kaasa tuua suurema tööviljakuse. Kui töötajad on oma tööga rahul, on nad suurema tõenäosusega motiveeritud, pühendunud ja pühendunud oma tööle, mis toob kaasa suurema tootlikkuse.

K: Kas tööga rahulolu on oluline töötajate üldise heaolu jaoks?

V: Jah, tööga rahulolu on töötajate üldise heaolu jaoks oluline. Kui töötajad on oma tööga rahul, tunnevad nad end suurema tõenäosusega õnnelikuna, rahulolevana ja oma tööga rahulolevana, mis viib parema vaimse tervise ja üldise heaolu saavutamiseni.

K: Kas tööga rahulolu saab parandada?

V: Jah, tööga rahulolu saab parandada, pakkudes töötajatele võimalusi kasvuks ja arenguks, kaasates neid otsustusprotsessidesse, tunnustades nende panust ja saavutusi ning tagades positiivse töökeskkonna.