Ksenofanees Kolofonist — elulugu, luule ja religioonikriitika
Avasta Ksenofanees Kolofonist: elulugu, säilinud luule ja terav religioonikriitika antiikses Kreekas — mõtleja, kes rabas traditsioone ja mõjutas tulevasi põlvkondi.
Ksenofanees Kolofonist, umbes 570 - umbes 475 eKr, oli kreeka filosoof, luuletaja ning sotsiaal- ja religioonikriitik.
Meie teadmised tema vaadete kohta pärinevad tema luulest, mis on säilinud hilisemate kreeka kirjanike tsitaatidena. Nende põhjal võib järeldada, et tema luule kritiseeris ja satiiriseeris väga erinevaid ideid. Nende hulka kuulusid Homeros ja Hesiodos, usk antropomorfsete jumalate panteonisse ning kreeklaste armastus kergejõustiku ja sportlikkuse vastu. Ta on varaseim kreeka luuletaja, kes väidab selgesõnaliselt, et ta kirjutab tulevastele põlvedele, luues "kuulsust, mis jõuab kogu Kreekasse ja ei sure kunagi, kuni kreeka laulu liik säilib".
Elulugu
Ksenofanees sündis Kolofonis, Väike-Aasia rannikul (praegune Türgi lõunarannik) ja elas tõenäoliselt umbes 6. sajandi lõpus kuni 5. sajandi keskpaigani eKr. Täpseid andmeid tema elu kohta on vähe: teada on, et ta rändas ja veetis osa ajast Kreeka Lõunaosas ning Sitsiilias ja Magna Graecias, kus ta kohtus ja vahetas ideid mitme tol ajal tuntud mõtleja ja linnaga. Ta oli lisaks filosoofile ka tuntud luuletaja ja satiirik, kes kasutas luulet kui vahendit ühiskonna- ja religioonikriitikaks.
Luule ja stiil
Ksenofanee luulet iseloomustab otsekohene ja kriitiline toon. Ta kirjutas eelkõige didaktilistest ja moraalidest kantud luuletusi, kasutades elegilist ja iambeilikku värsimõõtu. Paljud tema lõigud on paradoksaalsed, sarkastilised või retooriliselt esitatud, eesmärgiga kõrvaldada eeldusi ja harjumusmõtteid. Tema loomingus on kombineeritud luule ja filosoofia: luuletus oli talle vahendiks argimõtete, uskumuste ja kultuuripraktikate paljastamiseks ja ümberhindamiseks.
Religioonikriitika
Ksenofanees on tuntud eelkõige oma terava religioonikriitika poolest. Ta näitas üles vastuseisu Homeroselt ja Hesiodoselt pärit jumalate antropomorfsele kujutamisele — ideele, et jumalad näevad ja käituvad nagu inimesed. Ta kritiseeris inimeste kalduvust kujutada jumalaid enda näojoonte ja kultuuriliste kujutiste järgi: erinevad rahvad kujutavad jumalaid vastavalt oma välimusele ja kombestikule.
Samas pakkus ta alternatiivi antropomorfsele panteonile: tema järgi peab olema üks kõrgeim, kõikvõimas ja ühtne jumalus, kes ei sarnane inimeste kehadele ega omadustele. See monoteistlikule kalduvusele vihjav mõte erines selgelt tol ajal levinud mütoloogilisest mitmepalgelisest jumalate maailmast. Lisaks rõhutas ta jumala moraalset ülemust — tema arvates ei sobi jumalate tegusid ega moraali seletada inimlike kommetega.
Filosoofilised vaated
Ksenofanees esitas varaseid ja olulisi mõtteid teadvuse, teadmise piiride ja jumaluse loomuse kohta. Ta rõhutas inimese teadmiste ebatäiuslikkust ja ettevaatust teadmatuse ees: paljud tema fragmentidest hoiavad meeles, et meis on palju oletusi ja vähest kindlat teadmist jumalate või maailma olemuse kohta. Samas pidas ta võimalikuks mõelda jumalast kui ühtsest ja püsivast tegelikust jõust, kelle tarkust või olemust inimesed ei mõista täielikult.
Ta puudutas ka kosmoloogilisi küsimusi viisil, mis erines puhtalt mytoloogilisest seletamisest: tema tähelepanekud olid sageli pragmaatilised ning suunatud argumentide ja mõistuse kasutamisele müütiliste seletuste asemel.
Mõju ja pärand
Ksenofanees kuulub eelaastiku (pre-sokratilise) filosoofia tähtsamate mõtlejate hulka. Tema kriitika jumalate antropomorfismi ja rõhuasetus mõistusele aitas luua aluse hilisematele filosoofilistele aruteludele jumala olemuse, teoloogia ja epistemoloogia teemadel. Mõned tema ideed — eriti skeptiline suhtumine inimteadmisesse ja mõte ühest kõrgest jumalusest — kajastusid hiljem Eleaatide ja teiste varaste filosoofide töös.
Säilimine ja uurimine
Originaalteosed on kadunud; meie teadmine Ksenofaneest põhineb fragmentidel ja tsitaatidena säilinud katketel, mida on edasi kanda saanud hilisemad kreeka ja rooma autorid. Need fragmendid on koondatud ning tõlgitud tänapäeva uurimuste ja fragmentide väljaannete hulka (nt pre-sokratiliste fragmentide kogumikud nagu Diels–Kranz). Arheoloogiline ja tekstiline uurimine jätkab tema teoste ja mõtete konteksti selgitamist.
Kokkuvõte
Ksenofanees Kolofonist oli mõjurikas mõtleja ja luuletaja, kelle kriitiline hoiak mütoloogiliste ja religioossete kujutiste vastu ning rõhuasetus mõistusele ja teadmistetõsisele lähenemisele tegid temast olulise hääle varajases Lääne filosoofias. Tema töö näitab, kuidas luule võis toimida esimesena kriitilise mõtlemise ja kultuurilise refleksiooni vormina Kreeka kultuuris.
Filosoofia
Ksenofaneuse säilinud kirjutistes on näha skeptitsismi, mis muutus 4. sajandil e.m.a.j. üldisemalt väljendatavaks. Ta satiiriseeris varasemate kreeka luuletajate ja oma kaasaegsete polüteistlikke uskumusi. "Homeros ja Hesiodos," seisab ühes fragmendis, "on omistanud jumalatele igasuguseid asju, mis on inimeste seas etteheiteid ja tsensuuri põhjustavad: vargused, abielurikkumised ja vastastikused pettused". Sextus Empiricus teatas, et selliseid ideid maitsesid kristlikud apologeedid. Ksenofane on meeldejäävalt tsiteeritud Aleksandria Klemensis, kes väidab, et jumalate kontseptsioon on põhimõtteliselt antropomorfne:Aga kui veistel ja hobustel ja lõvidel oleks käed või nad
oskaksid oma kätega maalida ja luua teoseid nagu inimesed, siis
hobused nagu hobused ja veised nagu veised
kujutaksid
ka
jumalate kujundeid ja teeksid oma kehad
selliseks, nagu neil endil on.....
Etiooplased ütlevad, et nende jumalad on nokaga ja mustad
traaklased, et nad on kahvatud ja punajuukselised.
Monoteist?
Tema märkus "Jumal on üks, kõrgeim jumalate ja inimeste seas, mitte nagu surelikud, ei kehas ega vaimus". viis mõnedele selleni, et ta oli esimene monoteist. Teised märkisid, et ta viitas siiski teistele jumalatele.
Otsige