Xenophanes
Ksenofanees Kolofonist, umbes 570 - umbes 475 eKr, oli kreeka filosoof, luuletaja ning sotsiaal- ja religioonikriitik.
Meie teadmised tema vaadete kohta pärinevad tema luulest, mis on säilinud hilisemate kreeka kirjanike tsitaatidena. Nende põhjal võib järeldada, et tema luule kritiseeris ja satiiriseeris väga erinevaid ideid. Nende hulka kuulusid Homeros ja Hesiodos, usk antropomorfsete jumalate panteonisse ning kreeklaste armastus kergejõustiku ja sportlikkuse vastu. Ta on varaseim kreeka luuletaja, kes väidab selgesõnaliselt, et ta kirjutab tulevastele põlvedele, luues "kuulsust, mis jõuab kogu Kreekasse ja ei sure kunagi, kuni kreeka laulu liik säilib".
Filosoofia
Ksenofaneuse säilinud kirjutistes on näha skeptitsismi, mis muutus 4. sajandil e.m.a.j. üldisemalt väljendatavaks. Ta satiiriseeris varasemate kreeka luuletajate ja oma kaasaegsete polüteistlikke uskumusi. "Homeros ja Hesiodos," seisab ühes fragmendis, "on omistanud jumalatele igasuguseid asju, mis on inimeste seas etteheiteid ja tsensuuri põhjustavad: vargused, abielurikkumised ja vastastikused pettused". Sextus Empiricus teatas, et selliseid ideid maitsesid kristlikud apologeedid. Ksenofane on meeldejäävalt tsiteeritud Aleksandria Klemensis, kes väidab, et jumalate kontseptsioon on põhimõtteliselt antropomorfne:Aga kui veistel ja hobustel ja lõvidel oleks käed või nad
oskaksid oma kätega maalida ja luua teoseid nagu inimesed, siis
hobused nagu hobused ja veised nagu veised
kujutaksid
ka
jumalate kujundeid ja teeksid oma kehad
selliseks, nagu neil endil on.....
Etiooplased ütlevad, et nende jumalad on nokaga ja mustad
traaklased, et nad on kahvatud ja punajuukselised.
Monoteist?
Tema märkus "Jumal on üks, kõrgeim jumalate ja inimeste seas, mitte nagu surelikud, ei kehas ega vaimus". viis mõnedele selleni, et ta oli esimene monoteist. Teised märkisid, et ta viitas siiski teistele jumalatele.
