John Maynard Keynes
John Maynard Keynes, 1. parun Keynes, CB (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) oli Briti majandusteadlane. Tema ideed, mida nimetatakse keynesiaanlikuks majandusteooriaks, avaldasid suurt mõju tänapäeva majandus- ja poliitilisele teooriale. Tema ideed avaldasid suurt mõju ka paljude valitsuste maksu- ja majanduspoliitikale. Ta ütles, et valitsused peaksid kasutama maksu- ja pangandusmeetmeid, et peatada majanduslanguse, majanduslanguse ja majandusbuumi mõju. Ta on üks kaasaegse teoreetilise makroökonoomika isasid.
Biograafia
Isiklik ja perekondlik elu
John Maynard Keynes sündis aadressil 7 Melville Road, Cambridge, Inglismaa. Tema isa oli John Neville Keynes, Cambridge'i ülikooli majandusteaduse õppejõud. Tema ema oli Florence Ada Brown, edukas kirjanik ja sotsiaalreformer. Tema noorem vend Geoffrey Keynes (1887-1982) oli kirurg ja bibliofiil (raamatusõber). Tema noorem õde Margaret (1890-1974) abiellus Nobeli preemia saanud füsioloogi Archibald Hilliga.
Keynes läks esimest korda Cambridge'i King's College'i 1902. aastal. Alguses õppis ta matemaatikat. Hiljem õppis ta A.C. Pigou ja Alfred Marshalli juures majandusteadusi. Inimesed arvavad, et professor Marshall ajendas Keynesi muutma oma õpinguid matemaatikast ja klassikast majandusteadusele. Keynes sai 1905. aastal bakalaureusekraadi ja 1908. aastal magistrikraadi.
Kui Keynes oli noor, olid tal romantilised ja seksuaalsed suhted meestega. Üks tema suuri armastusi oli kunstnik Duncan Grant, kellega ta kohtus 1908. aastal. Keynes oli seotud ka kirjanik Lytton Stracheyga. Esimese maailmasõja ajal näis Keynes homoseksuaalsetest suhetest eemale pöörduvat. 1918. aastal kohtus ta tuntud vene baleriini Lydia Lopokovaga. Keynes ja Lopokova abiellusid 1925. aastal.
Keynes oli edukas investor ja ta ehitas endale suure varanduse. Pärast 1929. aasta börsikrahhi kaotas ta peaaegu kogu oma raha. Hiljem ehitas ta oma varanduse uuesti üles.
Talle meeldis raamatute kogumine: näiteks kogus ja kaitses ta mitmeid Isaac Newtoni dokumente.
Bertrand Russell ütles, et Keynes oli kõige intelligentsem inimene, keda ta kunagi tundis. Lord Russell ütles: "Iga kord, kui ma Keynesiga vaidlesin, tundsin, et võtan oma elu kätte, ja harva tulin välja ilma, et oleksin tundnud end mõnevõrra narrina."
Karjäär
Keynes võttis vastu Cambridge'i majandusteaduse lektoraadi, mida rahastas Alfred Marshall isiklikult. Peagi nimetati ta India valuuta- ja rahanduskomisjoni, kus ta sai rakendada majandusteooriat praktikas.
Esimese maailmasõja ajal töötas ta rahandusministri ja riigikassa finants- ja majandusküsimuste nõuniku juures.
Keynes osales ka Esimese maailmasõja lõpetamiseks korraldatud Versailles' lepingu konverentsil. 1919. aastal kirjutas ta "The Economic Consequences of the Peace" ja 1922. aastal "A Revision of the Treaty". Oma raamatutes ütles ta, et Saksamaale makstavad reparatsioonid hävitavad Saksamaa majanduse ja viivad edasiste sõdadeni Euroopas. Need ennustused osutusid tõeks, kui Saksamaa majandus kannatas 1923. aasta hüperinflatsiooni tõttu. Reparatsioonid lõpetati alles 2010. aastal.
Keynesi "magnum opus" (ladina keeles "suur töö", mis tähendab tema kõige kuulsamat raamatut) oli "General Theory of Employment, Interest and Money" (üldine tööhõive-, intressi- ja rahateooria). Üldine teooria avaldati 1936. aastal. Selles raamatus sisalduvad ideed erinesid väga palju klassikalisest majandusteadusest.
Ajaloolased nõustuvad, et Keynes mõjutas USA presidendi Roosevelti New Deali, kuid ei ole ühel meelel selles, mil määral. New Dealis kasutati alates 1938. aastast rohkem kulutusi, kui valitsus maksudena teenis (nn defitsiidikulutused). Kuid selle idee oli heaks kiitnud president Herbert Hoover. Vähesed USA kõrgemad majandusteadlased nõustusid 1930. aastatel Keynesiga. Aja jooksul muutusid tema ideed siiski laiemalt vastuvõetavaks.
1942. aastal tõsteti Keynes ülemkoja liikmeks. Temast sai Sussexi krahvkonnas asuva Tiltoni parun Keynes. Lordide kojas istudes oli ta liberaalide liige.
Teise maailmasõja ajal kirjutas Keynes raamatu "Kuidas maksta sõja eest". Ta ütles, et sõjategevuse eest tuleks maksta kõrgemate maksudega. Talle ei meeldinud puudujäägiga kulutused, sest ta tahtis vältida inflatsiooni.
Surm
Keynes suri südameataki tagajärjel oma puhkekodus Tiltonis, Ida-Sussexis. Tema südameprobleeme süvendas sõjajärgsete rahvusvaheliste finantsprobleemide kurnamine. Ta suri varsti pärast seda, kui ta oli korraldanud Suurbritanniale antavale angloameerika laenule tagatise. Keynesi isa John Neville Keynes (1852-1949) elas oma pojast kolm aastat kauem. Keynesi vend Sir Geoffrey Keynes (1887-1982) oli silmapaistev kirurg, teadlane ja bibliofiil. Tema vennapoegade hulka kuuluvad Richard Keynes (sündinud 1919), füsioloog, ja Quentin Keynes (1921-2003), seikleja ja bibliofiil. Keynesil ei olnud lapsi.
Mõjud Keynesi töödele
Need inimesed mõjutasid Keynesi:
- Knut Wicksell
- Arthur C. Pigou
- Alfred Marshall
- Adam Smith
- David Ricardo
- Dennis Robertson
- Karl Marx
- Thomas Malthus
- Michal Kalecki
Seotud leheküljed
- Keynesi majandusteadus või keynesianism
- Michał Kalecki
- Simon Kuznets
- Paul Samuelson
- John Hicks
- John Kenneth Galbraith
- G.L.S. Shackle
- Silvio Gesell
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Maynard Keynes?
V: John Maynard Keynes oli Briti majandusteadlane, kes on üks kaasaegse teoreetilise makroökonoomika isasid.
K: Mis on keynesi majandusteadus?
V: Keynesi majandusteooria on John Maynard Keynesi esitatud ideed, mis avaldasid suurt mõju kaasaegsele majandus- ja poliitilisele teooriale.
K: Kuidas mõjutasid tema ideed valitsuste poliitikat?
V: Tema ideed avaldasid suurt mõju paljude valitsuste maksu- ja majanduspoliitikale.
K: Mida ta soovitas majanduslanguse, majanduslanguse ja majandusbuumi mõju peatamiseks?
V: Ta soovitas, et valitsused peaksid kasutama maksu- ja pangandusmeetmeid majanduslanguse, majanduslanguse ja buumi mõju peatamiseks.
K: Mis on makromajandus?
V: Makromajandus on majandusteaduse valdkond, mis käsitleb majanduse üldisi suundumusi, nagu inflatsioon, tööpuudus, SKP kasv jne.
K: Millal sündis John Maynard Keynes?
V: John Maynard Keynes sündis 5. juunil 1883. aastal.
K: Millal ta suri? V: Ta suri 21. aprillil 1946.