Majanduslik depressioon — pikk ja sügav majanduslangus

Majanduslangus on pikk ajavahemik, mil riigi majandus ei tööta hästi. Seda iseloomustab sageli see, et suur hulk inimesi on ilma tööta. Kui langus on eriti pikk ja sügav, räägitakse majanduslikust depressioonist — see on majanduslanguse rängem vorm, mis võib kesta aastaid ja jätta pikaajalisi tagajärgi.

Mis juhtub majanduslikus depressioonis?

Depressiooni ajal langeb tarbimine ja investeeringud, Hinnad võivad langeda või olla väga volatiilsed, krediiti on raskem saada ning pankrotid sagenevad. Lisaks kõrgele tööpuudusele kahjustab majanduslangus ka panku, kaubandust ja tootmist. Ühe riigi probleemid võivad kiirelt levida teistele majandustele tänu kaubanduse ja finantssidemete kaudu.

Põhjused

Suured finantskriisid ja pankade likviidsuse kadumine.
Laialdased laenude tagasimaksete probleemid ja varade hinnalangused.
Vähenenud nõudlus nii koduturul kui ekspordis.
Poliitilised šokid, sõjad või kaubandustõkestused, mis katkestavad tootmist ja tarneahelaid.
Struktuursed probleemid, nagu liigne võlakoormus või ebaefektiivne tööstusstruktuur.

Mõjud ühiskonnale

Töökohtade kadumine ja sissetulekute vähenemine – eriti haavatavad on madala sissetulekuga pered.
Kasvanud vaesus ja ebavõrdsus; avaliku sektori tulud vähenevad, kulud (sotsiaaltoetused) suurenevad.
Pikaajaline töötus võib vähendada inimeste oskuseid ja tööturuvõimalusi.
Finantssüsteemi nõrgenemine ja ettevõtete pankrotid, mis omakorda süvendavad töötuse ja nõrga majanduskasvu ringi.

Kuidas depressiooni tuvastada — peamised näitajad

Püsiv ja märkimisväärne SKP langus või väga nõrk kasv.
Tööpuuduse tase on kõrge ja tööpuudus kestab aastaid.
Investeeringute ja tööstustoodangu pikaajaline vähenemine.
Deflatsiooni või tugeva hinnalanguse perioodid ning krediidi kättesaadavuse vähenemine (krediiti).

Valitsuse ja keskpanga võimalikud meetmed

Fiskaalpoliitika: riigi kulutuste suurendamine ja maksude ajutine alandamine, et toetada nõudlust ja tööhõivet.
Monetaarpoliitika: intressimäärade alandamine, likviidsuse pakkumine pankadele ja erakorralised ostuprogrammid.
Finantssektori stabiliseerimine: pankade kapitali toetamine, halbade varade ülevõtmine või restruktureerimine.
Struktuursed reformid, mis parandavad tööjõu paindlikkust ja soodustavad investeeringuid pikemas perspektiivis.

Kuidas üksikisikud ja ettevõtted saavad toime tulla?

Pered: säästude nöör ja eelarvekohandused; vajadusel otsida täiendavat abi sotsiaalteenustelt.
Ettevõtted: kulude kokkuhoid, tootmisprotsesside optimeerimine ja likviidsusvarude hoidmine.
Võimalusel edasiõppimine ja ümberõpe, et parandada tööhõivevõimalusi.
Laenukoormuse mõistlik haldamine ja pankadega suhtlemine probleemide varajaseks lahendamiseks.

Ajaloolised näited

Tuntud majanduslik depressioon on 1930. aastate Suur Depressioon, mille käigus langesid töötus, tootmine ja hinnad üle terve maailma ning mis muutis nii majanduspoliitikat kui ka sotsiaalseid institutsioone. Tänapäeval on meeles ka 2007–2009 globaalne finantskriis, mis küll ei kestnud nii kaua kui Suur Depressioon, kuid näitas, kuidas finantsturgude probleemid võivad kiiresti levida ja põhjustada majanduslangust.

Majanduslik depressioon on keeruline ja mitmetahuline nähtus — selle vältimiseks on tähtis nii nõudluse kui ka finantssüsteemi stabiilsuse hoidmine, samuti inimeste ja ettevõtete valmisolek šokkideks.

1931. aasta supiköök Montrealis, kus toitlustatakse töötuid mehi

Suur depressioon

Suur majanduslangus (1929-39) oli kõige kauem kestnud ja sügavam majanduslangus tänapäeva tööstusmaailma ajaloos. See algas pärast USA aktsiaturu krahhi 1929. aastal. Hinnad Wall Streeti aktsiaturul langesid 24. oktoobrist kuni 29. oktoobrini 1929. See ajas Wall Streeti paanikasse. Miljonid investorid hävitati rahaliselt. Aastaks 1933 olid peaaegu pooled Ameerika Ühendriikide pangad pankrotistunud ja 13-15 miljonit ameeriklast olid töötud. Teise maailmasõja algus Euroopas lõpetas depressiooni. Suur depressioon mõjutas riike kogu maailmas. Erinevalt varasematest depressioonidest, kus kannatasid mõned üksikud riigid, oli Suur Depressioon tunda peaaegu kõigis tööstusriikides. Aafrika, Aasia, Austraalia, Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika kannatasid kõik. Riigid püüdsid oma majandust kaitsta, tõstes oma riiki imporditavate kaupade tariife. See põhjustas maailmakaubanduse vähenemise umbes 30 protsendi võrra. Hinnanguliselt oli 1932. aastaks maailmas 30 miljonit inimest töötu.

Suurel majanduslangusel olid kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. Kui majandus ebaõnnestus, otsisid mõned inimesed oma riikide päästmiseks sõjalisi diktaatoreid. Näiteks sellistes riikides nagu Argentiina ja mitmetes Kesk-Ameerika riikides olid diktaatorid. Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis võttis võimust fašism, mis viis otseselt Teise maailmasõjani. Nõukogude Liidus võimaldas depressioon Jossif Stalinil võimule tulla. Ta pagendas miljoneid inimesi töölaagritesse ja alustas hirmuvalitsust, mida nimetati suureks puhastuseks. Ainuüksi 1930. aastatel hukkus 20 miljonit nõukogude inimest. Läänes oli üks vastus sellele heaolu-kapitalism. See hakkas kanda kinnitama sellistes riikides nagu Kanada, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Depressiooni tunnused

2013. aastal oli töötus mõnes Euroopa riigis suurem kui 1930. aastate suure majanduslanguse ajal. Sisemajanduse kogutoodang on kahanenud kiiremini, kui mõned Euroopa riigid suudavad kulusid kärpida. Euroopa finantskriis näitab kõiki märke, et see muutub pigem hullemaks kui paremaks. Kuigi mõned valitsusametnikud nimetavad seda majanduslanguseks, nimetavad majandusteadlased seda juba depressiooniks. Kuna Euroopa riigid on seotud euroga, ei saa nad oma majanduse kohandamiseks oma valuutat devalveerida. See tähendab, et nad ei saa alandada oma ekspordi hinda, et muuta see atraktiivsemaks, ja seega ei saa nad saavutada kaubandusbilanssi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on majandussurutis?

A: Depressioon on pikaajaline majanduslangus, mida iseloomustab kõrge tööpuudus ja majandusaktiivsuse langus.

K: Mille poolest erineb depressioon majanduslangusest?

V: Majanduslangus on tõsisem ja kauem kestev majanduslangus kui majanduslangus. Sageli kaasneb sellega suurem tööpuudus ja suuremad häired majanduses.

K: Millised on majanduslanguse mõned majanduslikud tagajärjed?

V: Majanduslanguse majanduslikud tagajärjed võivad hõlmata hindade langust, krediidi kättesaadavuse vähenemist, pankrottide arvu suurenemist ning kahju pankadele, kaubandusele ja tootmisele.

K: Kui kaua võib depressioon kesta?

V: Majanduslangus võib kesta mitu aastat, sest see kujutab endast pikaajalist ja sügavat majanduslangust.

K: Kuidas mõjutab majanduslangus töötust?

V: Depressiooni iseloomustab tavaliselt suur tööpuudus, kuna paljud inimesed ei leia tööd ja ettevõtted võivad kulude kärpimiseks olla sunnitud töötajaid koondama.

K: Kas majanduslangus võib levida teistesse riikidesse?

V: Jah, ühe riigi majanduslangus võib kiiresti üle kanduda teistesse riikidesse, eriti kui need riigid on omavahel tihedalt seotud kaubanduse või finantsturgude kaudu.

K: Milline on majanduslanguse mõju krediidile?

V: Majanduslanguse ajal muutub krediidi saamine raskemaks, kuna pangad ja finantsasutused on vähem valmis raha laenama, kuna suureneb makseviivituse ja pankroti oht.