Depressioon (majandus)
Majanduslangus on pikk ajavahemik, mil riigi majandus ei tööta hästi. Seda iseloomustab tavaliselt see, et suur hulk inimesi on ilma tööta. Depressioon on majanduslanguse raskem vorm. Majanduslangus võib kesta mitu aastat. Lisaks kõrgele tööpuudusele kahjustab majanduslangus panku, kaubandust ja tootmist. Hinnad langevad, krediiti on raskem saada ja pankrotid sagenevad. Ühe riigi majanduslangus võib kiiresti üle kanduda teistesse riikidesse.
1931. aasta supiköök Montrealis, kus toitlustatakse töötuid mehi
Suur depressioon
Suur majanduslangus (1929-39) oli kõige kauem kestnud ja sügavam majanduslangus tänapäeva tööstusmaailma ajaloos. See algas pärast USA aktsiaturu krahhi 1929. aastal. Hinnad Wall Streeti aktsiaturul langesid 24. oktoobrist kuni 29. oktoobrini 1929. See ajas Wall Streeti paanikasse. Miljonid investorid hävitati rahaliselt. Aastaks 1933 olid peaaegu pooled Ameerika Ühendriikide pangad pankrotistunud ja 13-15 miljonit ameeriklast olid töötud. Teise maailmasõja algus Euroopas lõpetas depressiooni. Suur depressioon mõjutas riike kogu maailmas. Erinevalt varasematest depressioonidest, kus kannatasid mõned üksikud riigid, oli Suur Depressioon tunda peaaegu kõigis tööstusriikides. Aafrika, Aasia, Austraalia, Euroopa ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika kannatasid kõik. Riigid püüdsid oma majandust kaitsta, tõstes oma riiki imporditavate kaupade tariife. See põhjustas maailmakaubanduse vähenemise umbes 30 protsendi võrra. Hinnanguliselt oli 1932. aastaks maailmas 30 miljonit inimest töötu.
Suurel majanduslangusel olid kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. Kui majandus ebaõnnestus, otsisid mõned inimesed oma riikide päästmiseks sõjalisi diktaatoreid. Näiteks sellistes riikides nagu Argentiina ja mitmetes Kesk-Ameerika riikides olid diktaatorid. Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis võttis võimust fašism, mis viis otseselt Teise maailmasõjani. Nõukogude Liidus võimaldas depressioon Jossif Stalinil võimule tulla. Ta pagendas miljoneid inimesi töölaagritesse ja alustas hirmuvalitsust, mida nimetati suureks puhastuseks. Ainuüksi 1930. aastatel hukkus 20 miljonit nõukogude inimest. Läänes oli üks vastus sellele heaolu-kapitalism. See hakkas kanda kinnitama sellistes riikides nagu Kanada, Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Depressiooni tunnused
2013. aastal oli töötus mõnes Euroopa riigis suurem kui 1930. aastate suure majanduslanguse ajal. Sisemajanduse kogutoodang on kahanenud kiiremini, kui mõned Euroopa riigid suudavad kulusid kärpida. Euroopa finantskriis näitab kõiki märke, et see muutub pigem hullemaks kui paremaks. Kuigi mõned valitsusametnikud nimetavad seda majanduslanguseks, nimetavad majandusteadlased seda juba depressiooniks. Kuna Euroopa riigid on seotud euroga, ei saa nad oma majanduse kohandamiseks oma valuutat devalveerida. See tähendab, et nad ei saa alandada oma ekspordi hinda, et muuta see atraktiivsemaks, ja seega ei saa nad saavutada kaubandusbilanssi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on majandussurutis?
A: Depressioon on pikaajaline majanduslangus, mida iseloomustab kõrge tööpuudus ja majandusaktiivsuse langus.
K: Mille poolest erineb depressioon majanduslangusest?
V: Majanduslangus on tõsisem ja kauem kestev majanduslangus kui majanduslangus. Sageli kaasneb sellega suurem tööpuudus ja suuremad häired majanduses.
K: Millised on majanduslanguse mõned majanduslikud tagajärjed?
V: Majanduslanguse majanduslikud tagajärjed võivad hõlmata hindade langust, krediidi kättesaadavuse vähenemist, pankrottide arvu suurenemist ning kahju pankadele, kaubandusele ja tootmisele.
K: Kui kaua võib depressioon kesta?
V: Majanduslangus võib kesta mitu aastat, sest see kujutab endast pikaajalist ja sügavat majanduslangust.
K: Kuidas mõjutab majanduslangus töötust?
V: Depressiooni iseloomustab tavaliselt suur tööpuudus, kuna paljud inimesed ei leia tööd ja ettevõtted võivad kulude kärpimiseks olla sunnitud töötajaid koondama.
K: Kas majanduslangus võib levida teistesse riikidesse?
V: Jah, ühe riigi majanduslangus võib kiiresti üle kanduda teistesse riikidesse, eriti kui need riigid on omavahel tihedalt seotud kaubanduse või finantsturgude kaudu.
K: Milline on majanduslanguse mõju krediidile?
V: Majanduslanguse ajal muutub krediidi saamine raskemaks, kuna pangad ja finantsasutused on vähem valmis raha laenama, kuna suureneb makseviivituse ja pankroti oht.
