Käitumisökonoomika
Käitumisökonoomika on majandusteaduse väiksem osa, mis ühendab psühholoogiast ja majandusteadusest teadaolevad teadmised. Tavaliselt ei arvestata majandusteaduses seda, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad, vaid selle asemel lihtsustatakse otsuste tegemist, et majandusmudeleid oleks lihtsam mõista. See ei anna siiski täielikku pilti sellest, kuidas maailm ja majandus tegelikult toimib. Tavaliselt eeldavad majandusteadlased, et inimesed on ratsionaalsed, mis tähendab, et nad teevad õigeid otsuseid õigel ajal, kasutades kogu teavet. Tegelikus elus inimesed seda ei tee. Neil on probleeme enesekontrolliga, probleeme ajaga ja nad teevad erinevaid valikuid sõltuvalt sellest, kuidas neile otsuseid esitatakse. Käitumisökonomistid vaatlevad maailmas esinevaid probleeme ja piiranguid, mis tekivad, kui reaalsed inimesed seisavad silmitsi otsustega.
Ajalugu
Käitumisökonoomika uurimine hakkas tegelikult arenema 20. sajandi keskel ja lõpus. Psühholoogid Amos Tversky ja Daniel Kahneman kirjutasid raamatu "Prospect Theory", mis käsitles seda, kuidas valikute esitamise viis on sama oluline kui valikud ise, kui inimene teeb otsuse. Hiljem lõid Hersh Shefrin ja Richard Thaler säästmismudeli, mis selgitab, kuidas inimesed ei leia, kui palju nad peaksid säästma ja kulutama, et püsima jääda. Inimesed kulutavad pigem praegu rohkem, sest inimesed eelistavad rahuldust lähitulevikus. 1994. aastaks palkas Harvardi ülikool professori, kes õpetas käitumisökonoomikat omaette õppeainena. Nüüd aitab käitumisökonoomika seletada paljusid keerulisi asju, mida inimesed teevad. Uurimusel on palju rakendusi, näiteks kuidas muuta avalikku poliitikat tõhusamaks või turundus- ja reklaamirakendusi. Samuti on käitumisökonoomikast hargnevad teised uurimisvaldkonnad, näiteks käitumisrahandus, mis tegeleb sellega, kuidas inimesed investeerivad.
Teemad
Käitumisökonoomika võib seletada paljusid erinevaid inimtegevusi. Mõned selle valdkonna teemad on järgmised:
Kaotuse vältimine/prospektiteooria: Inimesi häirivad kahjumid rohkem kui sama suured kasumid. See on oluline selle jaoks, kuidas inimesed mõtlevad riskide võtmisest. Sellega on seotud dispositsiooniefekt, mis on tihedalt seotud käitumusliku rahandusega. Dispositsiooniefekt on investorite kalduvus hoida liiga kaua kaotavaid aktsiaid ja müüa liiga kiiresti võitnud aktsiaid. See mõiste on seotud kahjumikartusega, sest investorid lükkavad oma kahjumi realiseerimist edasi. Samuti on sellega seotud käitumismajanduslik kontseptsioon "status quo bias". See seletab, et vastupidiselt sellele, mida majandusteadlased eeldaksid, näib inimestele meeldivat nende praegune seisund rohkem kui mõni muu seisund, mida nad näevad teistsugusena.
Vaimne raamatupidamine: Inimestel on kulutuste ja säästmise osas eraldi vaimne raamatupidamine. Iga mentaalse kontoga on seotud erinev kulutamisvalmidus ja inimesed omistavad tegevusi mentaalsetele kontodele.
Ankurdamine/ status quo eelarvamus: Kui inimestele antakse automaatselt valikuvõimalus, kalduvad nad selle valiku juurde jääma, olenemata sellest, kas see valik on see, mis peaks olema nende jaoks parim või mitte.
Piirideta isekus: Inimesed on enamasti ajendatud omakasupüüdlikkusest ja tegutsevad nii, et nad saavutavad enda jaoks parima tulemuse.
Piirideta tahtejõud: Inimestel puudub enesekontroll. Isegi kui nad teavad, mis on nende huvides, kalduvad nad tegutsema teisiti. Inimesed on ka mõnevõrra teadlikud oma piiratud tahtejõust.
Rakendused
Nüüd, mil käitumisökonoomika populaarsus kasvab ja üha rohkem sotsiaalteadlasi uurib seda teemat, muutuvad ideede rakendamise viisid üha tavalisemaks. Kui valiku kujundamine teatud viisil "tõukab" ehk tõukab kedagi tegema paremat otsust, saavad need, kes vastutavad valikute loomise eest, seda kasutada parema tulemuse saavutamiseks. Need tulemused võivad ulatuda kehalise aktiivsuse suurendamisest rasvumise vähendamiseni ja toitumisharjumuste muutmiseni, energiakasutuse vähendamiseni või valitsuse poliitika ümberkujundamiseni. Tulevikus on lootus, et väikeste muudatuste kaudu saab avalikkus suurt kasu. Taanis kasutab Taani valitsus ankurdamise kontseptsiooni, et suurendada elundidoonoriteks olevate sõidukijuhtide arvu. Ameerika Ühendriikides on Valge Maja palganud käitumisökonomisti Cass Sunsteini, et aidata poliitikakujundajaid suunata. Richard Thaler töötab USA kabinetis ka uues käitumisalase ülevaate meeskonnas. USA, nagu ka Suurbritannia, on kaalunud ideed, et vaikimisi valikuvõimalused aitaksid suurendada pensionisäästmist.
Probleemid
Üks suurimaid argumente, mida majandusteadlased käitumisökonoomika vastu esitavad, on see, et suur osa selle uuringutest pärineb väikesemahulistest uurimisandmetest, mitte tegelikest allikatest. Lisaks kasutavad paljud käitumismajanduse uurijad oma uuringutes üliõpilasi. Kolledži üliõpilastel on vähem kogemusi kui tavalistel inimestel. Kuna see populatsioon esindab keskmist inimest halvasti, võivad andmed näidata teistsuguseid tulemusi, kui peaksid.
Mõned psühholoogid väidavad, et kuigi käitumisökonoomika on samm õiges suunas, et selgitada, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad, on see teadustöös ikka veel kaugele maha jäänud. Nad leiavad, et see muutis lihtsalt traditsioonilist neoklassilist majandusteooriat, kui nad peavad vaatama sügavamalt, mis tegelikult toimub psühholoogilisemal ja intellektuaalsemal tasandil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on käitumismajandus?
V: Käitumisökonoomika on majandusteaduse osa, mis ühendab psühholoogia ja majandusteaduse, et paremini mõista, kuidas inimesed otsuseid teevad.
K: Miks ei arvestata majandusteaduses tavaliselt seda, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad?
V: Majandusteaduses ei arvestata tavaliselt seda, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad, sest see lihtsustab otsuste tegemist, et majandusmudeleid oleks lihtsam mõista.
K: Mida eeldavad majandusteadlased inimeste kohta otsuste tegemisel?
V: Majandusteadlased eeldavad, et inimesed on ratsionaalsed, mis tähendab, et nad teevad õigeid otsuseid õigel ajal, kasutades kogu teavet.
K: Kuidas käituvad inimesed tegelikus elus, mis erineb majandusteadlaste eeldustest?
V: Reaalses elus võib inimestel olla probleeme enesekontrolliga, probleeme ajaga ja nad võivad teha erinevaid valikuid sõltuvalt sellest, kuidas neile otsuseid esitatakse.
K: Millega tegelevad käitumuslikud majandusteadlased?
V: Käitumisökonomistid keskenduvad probleemidele ja piirangutele, mis tekivad, kui reaalsed inimesed seisavad silmitsi otsustega.
K: Kuidas saab käitumisökonoomika aidata maailma mõistmisel?
V: Käitumisökonoomika võib aidata maailma mõistmisel, võttes arvesse seda, kuidas tegelikud inimesed mõtlevad ja otsuseid teevad, selle asemel, et eeldada, et kõik on täiesti ratsionaalsed.
K: Mis on peamine erinevus traditsioonilise majandusteaduse ja käitumisökonoomika vahel?
V: Peamine erinevus traditsioonilise majandusteaduse ja käitumisökonoomika vahel on see, et traditsiooniline majandusteadus eeldab, et inimesed on ratsionaalsed, samas kui käitumisökonoomika võtab arvesse seda, kuidas tegelikud inimesed tegelikult otsuseid teevad.
