Pupill on avaus silma keskel. Valgus siseneb läbi pupilli ja läheb läbi läätse, mis fokuseerib pildi võrkkestale. Pupilli serva moodustab iiris — silma värviline osa — ning iirise lihaste liigutused määravad pupilli suuruse.

Struktuur ja lihased

Pupilli suurust reguleerivad kaks peamist lihasrühma: ringikujuline lihas (sphincter pupillae), mis surub pupilli kokku, ja radiaalsed lihaskiud (dilator pupillae), mis tõmbavad pupilli laiemaks. Need lihased on seotud närvisüsteemi refleksidega:

  • parasümpaatiline närvisüsteem põhjustab pupilli kokkutõmbumist (mioos), näiteks palju valguse korral;
  • üsmpaatiline närvisüsteem põhjustab pupilli laienemist (müdriaas), näiteks pimeduses või stressi ajal.

Funktsioon ja tööpõhimõte

Pupilli peamine ülesanne on reguleerida võrkkestale jõudva valguse hulka. Kui on pimedam, laienevad pupillid, et lasta silma rohkem valgust; kui on tugev valgus, tõmbuvad pupillid kokku, et kaitsta võrkkesta liigse valguse eest ja parandada teravust. Seda võrreldakse tihti kaamera avausega.

Lisaks valgusreaktsioonile osaleb pupill ka akommodatsioonis: kui vaatame lähedale, süveneb iirise ja läätsede koostöö ning pupill tavaliselt veidi kitseneb, mis aitab parandada lähedale nägemist. Valgusrefleks on kiiresti toimiv refleks, millel on tihti ka konsensusrefleks — kui ühe silma pupill reageerib valgusele, reageerib samal ajal ka teine silm.

Erinevused loomade juures ja pupilli välimus

Inimesel on pupill tavaliselt ümmargune ja must, sest valgus, mis liigub läbi pupilli, neeldub silma sisemistes kudedes. Kuid loomadel esineb suuri variatsioone:

  • kassidel ja mõnel teisel öise eluviisiga lihasööjal on pilukujuline (vertikaalne) pupill, mis võimaldab kiiresti reguleerida valguse hulka;
  • sipelga- ja hülgeliste sugukondades võib ette tulla horisontaalset nebo erineva kuju variante;
  • mõnel loomal on silmad, mille tagapool paiknev peegeldav struktuur (tapetum lucidum) tekitab silmade hõõgumist pimedas;
  • mõnel roomajal võib pupilli kuju ja värv erineda — see sõltub liigist ja kohanemisest.

Tervis ja haigusseisundid

Pupilli suuruse ja reageerimise muutused võivad viidata erinevatele meditsiinilistele seisunditele. Levinumad nähtused:

  • Anisokooria — kahe silma pupillide erinev suurus; võib olla normaalne variatsioon või märk närvikahjustusest;
  • Müdriaas — püsiv pupilli laienemine, mis võib olla põhjustatud ravimitest, närvikahjustusest või kõrgest stressist;
  • Mioos — püsiv kitsenemine, mis võib tekkida ravimite (nt opioodid) või põletikuliste protsesside tõttu;
  • puudulik valgusreaktsioon võib osutada optilise närvi või ajupõhja probleemidele.

Arsti juurde pöördumine on soovitatav, kui pupillide suurus muutub äkitselt, kui esineb nägemishäireid, valu või muid neuroloogilisi sümptomeid.

Mõned täiendavad faktid

  • Pupilli värv ei ole nähtav eraldiseisva värvina, sest avaus ise ei peegelda valgust — see tundub must tänu valguse neeldumisele.
  • Pupilli reageerimist mõõdetakse silmaarstide juures ka neuroloogilise uuringuna, sest see annab teavet närvisüsteemi seisundist.
  • Pupilli kuju ja reaktsioonid on olulised ka optilises seadistuses ja fotograafias, kuna need mõjutavad teravussügavust ja pildikvaliteeti.