John of Gaunt
John of Gaunt (John Plantagenet, 1. Lancasteri hertsog, 1. Akvitaania hertsog, 6. märts 1340 - 3. veebruar 1399) oli Plantagenetide suguvõsa liige, kes valitses Inglismaad üle 300 aasta. Gaunt oli Edward III ja Philippa of Hainault'i kolmas elusolev poeg. Ta oli Henry IV isa.
Gaunt oli Musta Printsi Edwardi noorem vend. Tal oli suur mõju Inglismaa troonile tema vennapoja Richard II lapsepõlves ja sellele järgnenud poliitiliste konfliktide ajal. Arvatakse, et ta ei olnud kuninga vastane.
John of Gaunt'i seaduslike meespärijate, Lancasterside hulka kuulusid kuningad Henry IV, Henry V ja Henry VI. Tema teiste seaduslike laste hulka kuulusid tema esimese naise Blanche'i tütred Philippa Portugalist ja Elizabeth, Exeteri hertsoginna, ning teise naise Constance'i tütar Katariina Kastiilia kuninganna.
Johnil sündis viis abieluvälist last, üks varajases eas oma ema õendusmehega ja neli last Katherine Swynfordiga, Gaunti pikaajalise armukese ja kolmanda naisega. Need said perekonnanimeks Beaufort (hertsogi endise Prantsuse valduse järgi). Beauforti lapsed, kolm poega ja üks tütar, legitimeeriti kuningliku ja paavsti dekreediga pärast seda, kui John ja Katherine abiellusid 1396. aastal. Nende poolvend Henry IV lisas hiljem tingimuse, et nad ei tohi trooni pärida.
Selle abielu järeltulijate hulka kuulusid Henry Beaufort, Winchesteri piiskop ja lõpuks kardinal; Joan Beaufort, Westmorlandi krahvinna, kuningate Edward IV ja Richard III vanaema; John Beaufort, Somerseti 1. krahv, kuningas Henry VII vanaisa; ja Joan Beaufort, Šoti kuninganna, kellest alates 1437. aastast pärinevad kõik hilisemad Šotimaa valitsejad ning alates 1603. aastast järjestikku Inglismaa, Suurbritannia ja Iirimaa ning Ühendkuningriigi valitsejad kuni tänapäevani. Alates 1399. aastast kolm järgnevat Inglismaa valitsejamaad - Lancasteri, Yorgi ja Tudori suguvõsa - pärinesid Johnist vastavalt Henry Bolingbroke'i, Joan Beauforti ja John Beauforti kaudu.
Lancasteri vanim poeg ja pärija Henry Bolingbroke, Herefordi hertsog, saadeti 1398. aastal kuningas Richard II poolt kümneks aastaks pagendusse, et lahendada Herefordi ja Norfolki hertsogi Thomas de Mowbray vaheline vaidlus.
Kui John of Gaunt 1399. aastal suri, kuulutati tema valdused ja tiitlid kroonile kaotatuks, kuna kuningas Richard II nimetas Herefordi reeturiks ja muutis tema karistuse eluaegseks pagenduseks. Henry Bolingbroke naasis pagendusest, et nõuda oma pärandit tagasi ja kukutada Richard. Seejärel valitses Bolingbroke Inglismaa kuningana Henry IV (1399-1413), kes oli esimene John of Gaunti järeltulija, kes istus Inglismaa troonil.
Tänu mõnele heldele maa-abile oli John mitte ainult üks oma ajastu rikkamaid mehi, vaid ka üks rikkamaid mehi, kes kunagi elas. Võttes arvesse inflatsioonimäära, oli Johni väärtus tänapäeval 110 miljardit dollarit, mis teeb temast ajaloo kuueteistkümnenda rikkaima mehe.
Kenilworthi loss, hertsogi kindlus
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John of Gaunt?
V: John of Gaunt oli Inglismaad üle 300 aasta valitsenud Plantagenetide suguvõsa liige. Ta oli Edward III ja Philippa of Hainault'i kolmas elusolev poeg ning Henry IV isa.
K: Milline mõju oli tal Inglismaa troonile?
V: Tal oli suur mõju Inglismaa troonile tema vennapoja Richard II lapsepõlves ja järgnevatel poliitiliste tülide perioodidel. Arvatakse, et ta ei olnud kuninga vastane.
K: Kes olid tema seaduslikud lapsed?
V: Tema seaduslikud lapsed olid Philippa Portugalist ja Elizabeth, Exeteri hertsoginna, tema esimesest naisest Blanche'ist ning kuninganna Katariina Kastiiliast tema teisest naisest Constance'ist.
K: Kes olid tema ebaseaduslikud lapsed?
V: Johnil oli viis abieluvälist last - üks varajases eas oma ema õendusmehega ja neli Katherine Swynfordi (tema pikaajaline armuke) poolt. Need said perekonnanime Beaufort talle kuulunud endise Prantsuse valduse järgi.
K: Kuidas nad legitiimseks said?
V: Beauforti lapsed legitimeeriti kuningliku ja paavsti dekreediga pärast seda, kui John ja Katherine abiellusid 1396. aastal.
K: Kui palju raha vastaks tänapäeval Johni varandusele?
V: Võttes arvesse inflatsioonimäära, oli Johannese väärtus tänapäeval hinnanguliselt 110 miljardit dollarit - see teeb temast ajaloo kuueteistkümnendat korda rikkaima mehe.
