John of Gaunt — Lancasteri hertsog ja Tudorite esiisa (1340–1399)

John of Gaunt — Lancasteri hertsog ja Plantagenetide võimas esiisa, kelle pärand sillutas tee Tudoritele ja muutis keskaegse Inglismaa poliitikat.

John of Gaunt (John Plantagenet, 1. Lancasteri hertsog, 1. Akvitaania hertsog, 6. märts 1340 - 3. veebruar 1399), nime saanud oma sünnilinnast Ghentist (kes inglisekeelses kirjanduses sageli kuusõnaga “Gaunt”), oli silmapaistev Plantagenetide suguvõsa liige ja ühe keskaegse Inglismaa mõjukama suurmaaomaniku rollis olnud poliitik. Ta oli kuninga Edward III ja Philippa of Hainault'i kolmas elusolev poeg ning Henry IV isa.

Perekond, abielud ja järeltulijad

John of Gaunt abiellus kolm korda. Tema esimene abielu Blanche'iga (Blanche of Lancaster) tõi talle suure Lancasteri päranduse ning kinnistas tema positsiooni Inglismaa ühes rikastes aadelperes. Teise naisega, Constance of Castileiga abielludes nõudis John ka õigust Kastilia troonile, mis mõjutas tema välispoliitikat ja peresuhete kujunemist. Pikk ja avalik armusuhe Katherine Swynfordiga lõppes abieluga 1396. aastal, mille tulemusel legitimeeriti nende lastest moodustatud perekond Beaufort.

Tema seaduslike meespärijate, Lancasterside, hulka kuulusid hilisemad kuningad Henry IV, Henry V ja Henry VI. Johnil oli ka tütred Blanche'i kaudu — näiteks Philippa, kes abiellus Portugali kuningaga, ja Elizabeth, Exeteri hertsoginna — ning Constance'i kaudu sündinud tütar Katariina, kes sai Kastiilia kuningannaks.

Johnil sündis viis abieluvälist last, neist neli olid Katherine Swynfordi lapsed. Need lapsed võtsid perekonnanimeks Beaufort (perekonnanime allikas on seotus hertsogi Prantsuse valdustega). Pärast 1396. aastal toimunud John ja Katherine abielu sai Beaufortide perekond kuningliku ja paavsti dekreediga legitimeeritud. Hiljem lisas nende poolvend Henry IV legaalsesse akti tingimuse, et Beaufortid ei vääriks trooni (s.t. neid välistati pärimisest), kuid sellest hoolimata mängisid Beaufortide järglased 15.–16. sajandi poliitikas keskset rolli ja olid Tudorite eellased.

Poliitika, sõjaväeline tegevus ja väited troonivõimule

Gaunt oli võimas poliitiline tegelane oma venna Musta Printsi Edwardi ja vennapoja Richard II ajal. Ta juhtis sõjalisi kampaaniaid Hundred Years' War’i raames ning pidas ambitsioonikat nõudlust Kastiilia troonile oma teise naise Constance'i kaudu. Tema Catherine (Katariina) abiellumine Kastiilia kuninga järeltulijaga aitas lõpuks rahulikumat lahendust leida, ühendades mingil määral väited.

Kuigi Gauntit on sageli peetud Richard II lähikondlaseks ega otseseks troonivastaseks — ta mängis tähtsat rolli kuninga lapsepõlve valitsemise ja hilisemate intriigide ajal — oli tema perekondlik ja poliitiline mõju allikaks paljudele konfliktidele. 1398. aastal saadeti tema pärija ja vanim poeg, Henry Bolingbroke (Herefordi hertsog), koos Norfolki hertsogi Thomas de Mowbrayga pagendusse kuninga käsul pärast nendevahelist tülitsemist.

John of Gaunt suri 1399. aastal. Tema maad ja tiitlid konfiskeeriti kroonile, kui Richard II märgistas Herefordi reeturiks ja muuts tema karistuse rangemaks. See andis Henry Bolingbroke'ile (pöördunult pagendusest) ettekäände ja võimaluse naasta Inglismaale, nõuda oma pärandit ja lõpuks kukutada Richard II — Henry Bolingbroke krooniti seejärel Henry IVks (1399–1413). Seega sai John of Gauntist otsene eelkäija Lancasteri kuningate reas.

Majanduslik jõukus ja kultuuriline mõju

John of Gaunt oli oma ajastu kõrgeima varanduse kandjate hulgas: tema laiad maakohad ja maavaldused Inglismaal ja välismaal tegi temast ühe rikkama suurmõisniku. Mõned arvestused on tema varanduse ümber arvestanud tänapäevasesse väärtusesse väga suuri numbreid (näiteks mõnikord mainitakse hinnangut umbes 110 miljardi dollari suuruses tänapäevases väärtuses), kuid sellised summad on ligikaudsed ja sõltuvad meetoditest, millega ajaloolist rikkust korrutatakse modernsete standarditega.

Lisaks poliitilisele ja sõjalisele tegevusele oli John tuntud ka kui kultuuri toetaja: tema majad ja varandus pakkusid tegevusruumi paljudele kirjanikele ja kunstnikele ning ta kuulus Inglismaa kõrgaadli keskmesse, mis mõjutas nii diplomaatilist suunda kui sotsiaalseid suhteid Euroopas.

Pärand ja ajalooline tähendus

• Genealoogiliselt oli John of Gaunt keskne isik: alates 1399. aastast pärinesid kolm järgnevat Inglismaa valitsejasuhtes olulist suguvõsa — Lancasteri, Yorgi ja Tudori harud — osaliselt tema kaudu, olenevalt sellest, millist joonet vaadeldi (Henry Bolingbroke'i, Joan Beauforti ja John Beauforti kaudu).
• Beaufortide legitimeerimine lõi aluse hilisematele poliitilistele liitudele ja pretensioonidele: tuntuimalt oli Beaufortide järeltulijaks kuningas Henry VII — Tudorite valitsejate eelkäija — keda seob John of Gaunti järeltulijaga.
• Joan Beauforti kaudu tekkis ka sidemeid Šotimaa trooniga: tema sugupuu mõjutas hilisemaid Šotimaa valitsejaid ja seeläbi ka hilisemaid ühendusi Inglismaa ja Šotimaa vahel.

Kokkuvõttes oli John of Gaunt üks keskaegse Inglismaa mõjukamaid suurmõisnikke ja poliitikuid: tema abielud, pärandus ja poliitilised sammud mõjutasid otseselt Inglismaa kuningakoja kujunemist 15. ja 16. sajandil ning tema järeltulijate genealoogia oli võtmetähtsusega Lancasteri, Yorgi ja Tudorite vaidlustes ning lõpuks Tudorite valitsemise tõusus.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli John of Gaunt?

K: Milline mõju oli tal Inglismaa troonile?

K: Kes olid tema seaduslikud lapsed?

K: Kes olid tema ebaseaduslikud lapsed?

K: Kuidas nad legitiimseks said?

K: Kui palju raha vastaks tänapäeval Johni varandusele?

Otsing