Diktüoneid
Diktüoneid, mida tuntakse ka kui diktüoneid, oli üks kahest õistaimede ehk angiospermaatide rühmast. Nimi viitab ühele selle rühma tunnusele, nimelt sellele, et seemnel on kaks embrüolehte ehk kojalehte. Selles rühmas on umbes 200 000 liiki. Teist õistaimede rühma nimetati monotüübilisteks ehk ühekojalisteks, millel on üks kojaleht. Ajalooliselt moodustasid need kaks rühma õistaimede kaks jaotust.
Alates 1990ndatest aastatest näitas molekulaarfülogeneesia seda, mida botaanikud juba kahtlustasid: kahekojalised ei ole monofüleetiline rühm. Nad moodustavad mitu sugukonda, näiteks magnoliidid. Praegu baasiliste angiospermidena tuntud rühmad erinesid varem kui monokotilised. Traditsioonilised kahekojalised on parafüleetiline rühm. Diktüoneid tuntakse suurimas klade'is eudikootidena. Nad on kindlasti monofüleetilised. Neid eristab kõigist teistest õistaimedest nende õietolmu struktuur. Teistel kahe- ja ühekojalistel on vanemat tüüpi õietolm, samas kui eudikootidel on tuletatud õietolm.
Noor ritsinitaim, millel on näha kaks silmapaistvat embrüonaalset lehte (kootleedonid), mis erinevad täiskasvanud lehtedest.
Võrreldes monotüübiliste taimede puhul
Lisaks kihtide arvule on monokootide ja dikootide vahel ka muid erinevusi. Need on peamiselt erinevused monokootide ja eudikootide vahel. Paljudel varajaste diktüoneid sisaldavatel rühmadel on "ühekojaliste" tunnused, nagu hajutatud veresoonte kimbud, kolmekujulised õied ja vanatüüpi õietolm. Samuti on mõnedel monokootidel dikootide tunnused, nagu võrkjad leheveenid.
| Funktsioon | Monokootidel | Kaksiktaimede puhul |
| Iga lille osade arv | Kolmekesi (õied | Neljas või viies |
| Õietolmu soonte või pooride arv | Üks | Kolm |
| Koikleedonite | Üks | Kaks |
| Vaskulaarsete | Hajutatud | Kontsentrilistes ringides |
| Roots | Arendada | Areneb |
| Peamiste leheveenide paigutus | Paralleelne | Võrgustik |
| Sekundaarne kasv | Puudub | Sageli olemas |
Seotud leheküljed
- Magnoliopsida
- Angiospermide fülogeneesiarühm
Küsimused ja vastused
K: Mis on kahekojalised?
V: Diktüoneid ehk diktüoneid on üks kahest õistaimede ehk angiospermide rühmast. Neile on iseloomulik, et neil on kaks embrüolehte ehk kojalood.
K: Mitu liiki on dikotiidide rühmas?
V: Dikootide rühmas on umbes 200 000 liiki.
K: Milline on teine õistaimede rühm peale kahekojaliste?
V: Teist õistaimede rühma nimetatakse monotüübilisteks ehk ühekojalisteks. Neil on ühe seemnega kojalised.
K: Kas kahekojalised on monofüleetiline rühm?
V: Ei, diktüoneid ei ole monofüleetiline rühm. Nad moodustavad mitu sugukonda, näiteks magnoliidid. Traditsioonilised dikootid on parafüleetiline rühm.
K: Kuidas nimetatakse diktüoneid hõlmavat suurimat klanni?
V: Suurimat kahekojaliste klanni nimetatakse eudikootideks. Nad on kindlasti monofüleetilised.
K: Kuidas eristuvad eudikotlased teistest õistaimedest?
V: Eudikoote eristab kõigist teistest õistaimedest nende õietolmu struktuur. Teistel kahe- ja ühekojalistel on vanemat tüüpi õietolm, samas kui eudikotidel on tuletatud õietolm.
K: Mida näitas molekulaarfülogeneesia kahe- ja ühepikkjalgsete suguluse kohta?
V: Molekulaarfülogeneesia näitas, et põhilised angiospermid erinesid varem kui monokotilised. See toetab ideed, et kahe- ja ühepikkjalgsed ei ole omavahel tihedalt seotud, kuigi mõlemad on õistaimede rühmad.
