Rhindi matemaatiline papüürus
Briti muuseumis asuv Rhindi papüürus on parim näide Egiptuse matemaatikast. See on nime saanud šoti antiikmüüja Alexander Henry Rhindi järgi. Ta ostis papüüruse 1858. aastal Egiptuses Luxoris. See leiti ebaseaduslike väljakaevamiste käigus Ramesseumis või selle läheduses. See on kirjutatud umbes 1650. aastal eKr.
Papüürusel on tööd ja kirjutised aritmeetika, algebra, geomeetria, trigonomeetria ja murdude kohta. See ja Moskva matemaatiline papüürus on Vana-Egiptuse matemaatika alaste teadmiste peamised allikad. Rhindi papüürus pärineb umbes aastast 1550 eKr. Muuseum ostis nii Rhindi papüüruse kui ka Egiptuse matemaatilise naharulli Rhindilt. Rhindi papüürus on suurem kui Moskva matemaatiline papüürus, kuid Moskva papüürus on vanem.
Rhindi papüürus pärineb Egiptuse teisest vahepealsest perioodist. Selle kopeeris kirjutaja Ahmose nüüdseks kadunud tekstist, mis pärineb Amenemhat III (12. dünastia) valitsemisajast. See hieratilises kirjas kirjutatud Egiptuse käsikiri koosneb osadest, millest igaüks on 33 cm pikk. Kokku on see üle 5 meetri pikk. See translitereeriti ja matemaatika tõlgiti 19. sajandi lõpus. Matemaatiline tõlge on mõnes osas veel ebatäielik. Dokument on dateeritud Hyksose kuninga Apophise 33. aastale ja selle tagaküljel on ka eraldi hilisem aasta 11, mis pärineb tõenäoliselt tema järeltulijalt Khamudilt.
Ahmose esitab papüüruse alguslõikudes papüüruse, mis annab "täpset arvestust asjade uurimiseks ja teadmisi kõigist asjadest, saladustest... kõigist saladustest". Ta jätkab:
See raamat kopeeriti 33. kuninga-aastal, Akheti 4. kuul, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga Awserre majesteedi all, kellele anti elu, vanast koopiast, mis oli tehtud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga Nimaatre (?) ajal. Kirjutaja Ahmose kirjutab selle koopia.
Rhindi matemaatilise papüüruse kohta on avaldatud mitmeid raamatuid ja artikleid, millest mõned paistavad silma. Peet avaldas 1923. aastal Rhindi papüüruse, mis sisaldab Griffithi I, II ja III raamatule järgnenud teksti arutelu. 1927/29 avaldas Chase kogumiku, mis sisaldas teksti fotosid. Uuema ülevaate Rhindi papüürusest avaldasid 1987. aastal Robins ja Shute.
osa papüürusest
Küsimused ja vastused
K: Kes avastas Rhindi papüüruse?
V: Alexander Henry Rhind, šoti antikvariaat, avastas Rhindi papüüruse 1858. aastal Luxoris, Egiptuses.
K: Mis on peamine teadmiste allikas matemaatika kohta Vana-Egiptuses?
V: Rhindi papüürus ja Moskva matemaatiline papüürus on peamised teadmiste allikad matemaatika kohta Vana-Egiptuses.
K: Kui pikk on Rhindi papüürus?
V: Rhindi papüürus on üle 5 meetri pikk.
K: Millal see kirjutati?
V: See on kirjutatud umbes 1650. aastal eKr.
K: Kes selle kirjutas?
V: Kirjutaja Ahmose kirjutas selle.
K: Milliseid teemasid see hõlmab?
V: Rhindi papüüruse teemadeks on aritmeetika, algebra, geomeetria, trigonomeetria ja murdarvud.
K: Mis aastal ostis Alexander Henry Rhind selle Egiptuse Luxorist?
V: Alexander Henry Rhind ostis papüüruse Egiptuse Luxorist 1858. aastal.
