Bosnia ja Hertsegoviina sõda (1992–1995): põhjused, sündmused ja tagajärjed

Bosnia ja Hertsegoviina sõda oli 6. aprillist 1992 kuni 14. detsembrini 1995 kestnud relvakonflikt Bosnia ja Hertsegoviina piirkonnas, mis hõlmas peamiste osapooltena Serbia ja Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina eri rahvusgrupid (peamiselt bosnjakid, serblased ja horvaadid) ning Horvaatia. Sõda on rahvusvahelises kirjanduses sageli nimetatud nii agressiooniks Bosnia ja Hertsegoviina vastu kui ka kodusõjaks Bosnias ja Hertsegoviinas — konflikt oli keeruline segunenud etniliste, riiklike ja rahvusvaheliste teguritega. Bosnia ja Hertsegoviina algatas juhtumi Serbia ja Montenegro tegevuse kohta Rahvusvahelises Kohtus; 21. veebruaril 2007 avaldas kohus otsuse, mille kohaselt tuli järeldusele, et konfliktil oli rahvusvaheline iseloom ning et Srebrenica sündmused kujutasid endast genotsiidi, kuid otsustati, et Serbia ei olnud otseselt süüdi kogu genotsiidis; samas leiti, et Serbia rikkus kohustust genotsiidi ennetada ja karistada.

Põhjused

Sõja lahvatas keeruline põhjusekimp, milles olulised olid:

• Jugoslaavia sotsialistliku süsteemi ja liiduriigi lagunemine ning Jugoslaavia riikide iseseisvumisprotsess;
• rahnuliste ja poliitiliste identiteetide teravnemine, rahvuslik võimurutmine ja territoriaalsed ambitsioonid;
• Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvusreferendum (märts 1992) ja osa serblaste reageering sellele, mis viis relvastatud vastasseisudeni;
• välisriikide poliitiline ja sõjaline sekkumine ning humanitaarpoliitilised erimeelsused, mis eskaleerisid konflikti ulatust.

Peamised sündmused ja sõja kulg

• 6. aprillil 1992 algasid ulatuslikud lahingud ja blokaadid eri piirkondades – Sarajevo rünnakud ja ringvälistamine said pikaajalise tähenduse;
• Sarajevo piiramist peetakse üheks sõja traagilisemaks episoodiks: linna pommitamine ja snajperitule all elamine kestis mitu aastat ning tekitas suurt inimkaotust ja hävingut;
• 1992–1994 toimusid ka relvastatud kokkupõrked bosnjakide ja horvaatide vahel (Bosnia–Horvaatia konflikt), mis lõppesid 1994. aasta Washingtoni kokkuleppega ning tekitasid uusi liitlussuhteid;
• juulis 1995 toimus Srebrenica massimõrv, kus tapeti ligi 8 000 bosnjakist meest ja poissi — seda suurt tapatalgut on tuvastatud kui genotsiidi juhtum;
• 1995. aastal viis NATO läbi õhurünnakuid (nt Operation Deliberate Force), mis koos rahvusvahelise survega aitasid suunata osapooled rahukõnelustele.

Hinnangud inimohvritele ja põgenikele

Inimohvrite arvude üle on erinevaid hinnanguid. Sõja ajal ja pärast seda on esitatud järgmisi ligikaudseid andmeid:

• hukkus hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi — varasemad hinnangud kõikusid 100 000–200 000 vahel, hilisemad teaduslikud ja ametlikud uuringud viitavad ligikaudu 94 000 hukkunule;
• üle kahe miljoni inimese pidi sõja tõttu oma kodudest lahkuma; saanud on ümberasustatud või pagulase staatuse — hilisemad hinnangud toovad esile umbes 1,8 miljonit ümberasustatud inimest;
• sõjas kasutati laialdaselt taktikaid nagu „etniline puhastamine“, massimõrvad, vangilaagrid ja seksuaalvägivald, millest paljud on saanud rahvusvahelise kriminaalkohtu uurimise objektiks.

Rahvusvaheline reageerimine ja sõjajärgne õigus

Rahvusvaheline kogukond sekkus segamini: ÜRO kehtestas sanktsioone, paigutas rahuvalvajajõude ja kuulutas välja „ohutualasid“, mille lõpuks osutus nõrk ja kohati ebaõnnestunud kaitse (näiteks Srebrenica juhtum). NATO toimis õhurünnakute kaudu 1995. aastal, mis aitas lõpuks viia osapooled rahuläbirääkimiste laua taha.

Rahvusvahelised kohtuorganid mängisid suurt rolli sõjamehhanismide uurimisel ja isikute vastutusele võtmises:

• Rahvusvaheline Kriminaaltribunal endise Jugoslaavia jaoks (ICTY) hukkas, proovis ja mõistis mitmeid juhtivaid isikuid; tuntud kohtuotsused hõlmavad näiteks Radovan Karadžići ja Ratko Mladići süüdimõistmist sõjakuritegudes ja genotsiidis;
• Rahvusvaheline Kohus (ICJ) otsustas 21. veebruaril 2007, et Srebrenica tapmised kujutasid endast genotsiidi, kuid ei leidnud, et Serbia oleks vastutanud kõigi genotsiidi aktide eest; samas tuvastati Serbia rikkumine kohustuses genotsiidi ära hoida ja karistada;
• paljud kohtuotsused ja uurimised on aidanud dokumenteerida kuritegusid ning anda õigustunnet surmaohvrite peredele, kuid protsessid on olnud pikaajalised ja polariseerivad.

Rahuleping ja riigikorraldus

Sõda lõppes pärast Daytoni rahulepingut, mis allkirjastati 21. novembril Daytonis, Ohio osariigis, ning jõustus 14. detsembril 1995. Rahuleping lõi Bosnia ja Hertsegoviina kahe peamise haldusüksuse süsteemi:

• Republika Srpska (peamiselt serblaste asualad) ja
• Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (peamiselt bosnjakide ja horvaatide ühine üksus).

Leping paigaldas keeruka poliitilise võimujaotuse, mis püüdis säilitada rahvuslike identiteetide tasakaalu, kuid hoidis ka sisse poliitilise ebastabiilsuse ja etniliste lõhede riskid.

Järelmõjud, mälestus ja taastumine

• majanduslik ja sotsiaalne taastumine on olnud aeglane; infrastruktuur ja elamisolud paljudes piirkondades olid sõja järel rängalt kahjustatud;
• paljud sõjajärgsed küsimused — tagasipöördumine, kinnisvara ja põlvkondade kestvad traumad, rahvapõhised lahkhelid — on püsiva tähtsusega;
• rahvusvahelised sõjaväe- ja tsiviiljõud (IFOR, SFOR, hiljem EUFOR) aitasid stabiilsust hoida, ent poliitiline areng ja integratsioon Euroopa struktuuridesse on jätkuvalt keeruline protsess;
• mälestus, haridus ja dokumenteerimine on jäänud olulisteks: muuseumid, memoriaalid ja uurimused püüavad hoida mälestust ohvritest ning vältida ajaloo unustamist.

Kokkuvõte

Bosnia ja Hertsegoviina sõda (1992–1995) oli traagiline ja keeruline konflikt, millel olid kaugeleulatuvad inimlikud, poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Sõda tõi kaasa ulatuslikud inimohvrid, massilise ümberasustamise ja kuritegude uurimise rahvusvahelistes kohtutes. Daytoni rahuleping lõpetas relvakonflikti, ent jättis maha pinged ja ülesanded, mida riik ja rahvusvaheline kogukond peavad lahendama, et saavutada püsiv rahu ja ühiskondlik kokkulepe.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bosnia sõda?

K: Kes olid Bosnia sõja osapooled?

K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse Bosnia sõja kohta?

K: Milline oli Rahvusvahelise Kohtu süüdistus Serbiale ja Montenegrole Bosnia ja Hertsegoviina genotsiidis?

K: Kui palju inimesi tapeti ja põgenes Bosnia sõja ajal?

K: Mis põhjustas Bosnia sõja?

K: Millal ja kuidas lõppes Bosnia sõda?

Otsing