Brasiilia oli üks teise maailmasõja liitlastest. See oli ka ainus liitlane Lõuna-Ameerikast, kes saatis vägesid Euroopasse ja andis sõjategevusele märkimisväärse panuse. Riik moodustas ja saatis oma ekspeditsiooniväe (Força Expedicionária Brasileira, FEB) Itaalia kampaaniasse ning Brasiilia merevägi ja õhujõud aitasid liitlasi Atlandi ookeanil alates 1942. aastast kuni sõja lõpuni 1945. aastal.

Taust ja deklaratsioon

Sõja alguses püüdis Brasiilia valitsus neutraalsust hoida, kuid suhete halvenemine Telgiriikidega ning saksa ja itaalia sõjalaevastiku rünnakud Brasiilia kaubalaevade vastu tõid kaasa avaliku pahameele ja surve sekkuda. Pärast mitmeid laevade uppumisi kuulutas Brasiilia 22. augustil 1942 formaalselt sõja Saksamaa ja Itaalia vastu ning alustas tihedamat koostööd liitlastega.

Atlandi ja laevastikuoperatsioonid

Brasiilia merevägi ja õhujõud osalesid peamiselt konvoidernõtkuses, allveelaevavastases patrullimises ja rannikukaitses Lõuna-Atlandil. Brasiilia sadamad ja õhuväe baasid Põhja- ja Kirde-Brasiilias (sh Natal, Recife ja Belém) olid olulised liitlaste transiidi- ja tugepunktid: neid kasutati õhuteede loomiseks Aafrikasse ja edasi Euroopasse (nn South Atlantic air bridge). See logistiline tugi vähendas oluliselt liitlaste lennu- ja laevade teekondi ning aitas kaitsta transiiti Lõuna-Atlandi kaudu.

Ekspeditsioonivägi Itaalias

Brasiilia ekspeditsioonivägi ehk FEB koosnes umbes 25 000 mehest, kelle juht oli kindral João Baptista Mascarenhas de Moraes. FEB jõudis Itaalia rindele 1944. aastal ja kuulus liitlasvägede koosseisu, töötades koos Ameerika Ühendriikide 5. armee alluvuses. Brasiilia väed osalesid lahingutes kesk- ja põhja-Itaalias, sealhulgas rühmatöödes Gothic Line'i rindejoonel ja Monte Castello ümbruses, kus nad pidasid vastu karmidele ilmastikuoludele ja tugevale vastupanule.

Lisaks jalaväele osalesid Brasiilia õhujõud (Força Aérea Brasileira, FAB) Itaalias tänu 1. lennugrupile (1º Grupo de Aviação de Caça), mis tegutses hävituslendurite üksusena ja kasutas peamiselt P-47 Thunderbolti tüüpi lennukeid. Brasiilia õhudessant- ja hävituslennukid toetasid maaväeoperatsioone pommitamise ja maale suunatud õhuabilega.

Poliitiline ja sotsiaalne mõju Brasiilias

Osalemine teises maailmasõjas kiirendas Brasiilia moderniseerumist ja industrialiseerumist ning tugevdas riigi sidemeid USAga. Sõjaline koostöö aitas kaasa nii sõjaväe kui ka tsiviilelusse investeeringutele, arhitektuursete ja tehniliste oskuste arengule ning rahvusvahelise prestiiži suurenemisele. Samuti avaldas sõjaline osalus mõju sisepoliitikale: pärast sõda kasvas surve demokraatia suunas ning lõpuks kukkus president Getúlio Vargas 1945. aastal – sõjaline osalus aitas kaasa poliitiliste muutuste kiirenemisele.

Mälestus ja pärand

Brasiilia sõjaline panus teises maailmasõjas jääb riigi ajalukku kui oluline saatuslik samm rahvusvahelise partnerluse ja sõjalise professionaalsuse kujundamisel. Itaalias on mälestusmärgid ja kalmistud Brasiilia sõduritele, Brasiilias peetakse igal aastal mälestuspäevi ning veteranide lood on osa rahvuslikust mälust. FEB-i ja teiste üksuste tegevus on tähtis osa nii Itaalia kampaania kui ka Lõuna-Ameerika rolli mõistmisel maailmasõjas.

Peamised faktid lühidalt

  • Rõhutatud roll liitlastena: Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerikast pärit riik, mis saatis vägesid Euroopa rindele.
  • Sõja väljakuulutamine: 22. august 1942 Brasiilia kuulutas sõja Saksamaale ja Itaaliale.
  • Ekspeditsioonivägi (FEB): umbes 25 000 meest, juhtis kindral João Baptista Mascarenhas de Moraes.
  • Õhutoetus: 1º Grupo de Aviação de Caça Itaalias, kasutusel P-47 lennukid.
  • Atlandi tegevus: Brasiilia mere- ja õhujõud patrolleerisid ning toetasid konvoo- ja allveelaevavastaseid operatsioone 1942–1945.

Brasiilia osalus teises maailmasõjas näitas riigi võimet tegutseda globaalsetes konfliktides ning mõjutas tugevalt riigi poliitilist ja majanduslikku arengut pärast sõda.