Louvre — Pariisi maailmakuulus kunstimuuseum: Mona Lisa ja skulptuurid

Louvre on Pariisis asuv muuseum, millel on igal aastal miljoneid külastajaid oma kunstikogu tõttu. See on kõige populaarsem kunstimuuseum maailmas. Louvre'i hoone ise ulatub juurteni kunagise krahvkonna kindluse ja hilisema kuningapalatsini, mis annab muuseumile nii ajaloolise kui ka arhitektuurilise väärtuse. Kuulsa klaaspüramiidi projekteeris arhitekt I. M. Pei ja see on muuseumi üks tuntumaid maamärke.

Ajalugu ja hoone

Louvre asutati avalikuks muuseumiks pärast Prantsuse revolutsiooni 1793. aastal, kuid selle juured ulatuvad keskajasse, kui paik oli kaitsekindlus ja hiljem kuninglik residents. Aastate jooksul on hoone mitmeid kordi laiendatud ja ümber ehitatud, mistõttu näeb seal erinevaid stiile — alates keskaja müüridest kuni klassitsistlike ja modernsete osadeni. Klaaspüramiid püramiidena muuseumi sisehoovi paigutatuna tähistas 20. sajandi lõpu uuendusi ning on peamisi sissepääse.

Kogud ja tähtteosed

Louvre'i kogud on väga mitmekesised ning hõlmavad nii antiikesemeid kui ka keskaja ja kaasaegse kunsti väljapaistvaid teoseid. Kogu on jagatud peamistesse osakondadesse, mille hulka kuuluvad muu hulgas:

• egiptuse antiikaarded ja esemed
• Vana-Kreeka, Etruuria ja Rooma skulptuurid
• Ida ja Lähis-Ida antiikesemed
• maalikunst (Euróopa meistrite tööd)
• dekoratiivkunstid ja printsid, joonistused
• islami kunsti kogu

Louvre'i kõige kuulsam pilt on Leonardo da Vinci Mona Lisa, kuid seal on ka teiste suurte maalijate, nagu Rembrandti, Giambattista Pittoni, Caravaggio, Rubensi, Tiziani ja Eugène Delacroix' maalid. Lisaks maalidele on muuseumis rikkalik skulptuurikogu — kõige kuulsamad kujud on Milo Veenus ja Samothrakia tiibadega võit.

Tähelepanuväärsed osad: Egiptuse antiikesemete vahel leidub mumifitseeritud jäänuseid ja igapäevaesemeid, Vana-Kreeka osakonnas on mitmeid pronks- ja marmorskulptuure ning maaligalerii hõlmab keskaegsetest altarimaalidest kuni baroki ja romantismi meistritöödeni. Muuseumi kogud sisaldavad kokku sadu tuhandeid objekte, millest suur osa on säilitatud tagakollektsioonides ja vaid osa eksponeeritud.

Külastamise praktiline info

• Piletid ja järjekorrad: soovitatav on osta pilet ette veebis, et vältida pikki järjekordi, eriti tipptundidel ja hooajal.
• Sissepääsud: peamine sissepääs on klaaspüramiidi juures, olemas on ka teine sissepääs (Carrousel du Louvre) ja grupi-/eripääsud.
• Turvakontroll: kõigil külastajatel on tavaliselt turvakontroll enne sisenemist.
• Aeg: muuseumi nägemiseks piisavalt — pool päeva annab ülevaate, aga põhjalikumaks külastuseks tasub varuda terve päev või mitu visiiti.
• Fotografeerimine: paljudes galeriides on lubatud pildistada ilma välguta, kuid ajutistel näitustel või mõnedes ruumides võivad kehtida piirangud.
• Teenused: audiogiidid, giidituurid, poed, kohvikud ja garderoobid on külastajatele kättesaadavad; lastega peredele on tavaliselt pakutud hariduslikke programme.
• Ligipääsetavus: muuseumis on tehtud samme, et tagada juurdepääs ratastooliga liikuvale publiku osale, kuid konkreetse abi vajaduse korral tasub eelnevalt kontrollida või teavitada muuseumi.

Kuidas planeerida

Kui soovite keskenduda kindlatele osadele (näiteks ainult maalid või ainult antiikesemed), koostage eelnevalt plaan ja kasutage muuseumi kaartide ja rakenduste abi. Populaarsete teoste — näiteks Mona Lisa — ees võib olla rahvarohke, seetõttu tasub planifitseerida varajane või hiline külastusaeg. Kui olete huviline kindlate kunstnike või perioodide vastu, uurige ajutisi näitusi, mis võivad pakkuda haruldasi laene mujal asuvatest kogudest.

Louvre on maailmakuulus nii oma kunstikogu kui ka ajaloolise tähtsuse poolest ning pakub külastajale ühtaegu kunstielamust ja kultuurilist õppetundi. Hea ettevalmistusega saab külastusest palju rohkem võtta — olgu eesmärgiks näha maailmakuulsaid meistriteoseid või avastada vähemtuntud aardeid muuseumi rikkalikust kollektsioonist.

Louvre'i ajalugu

Philip II Prantsusmaa ehitas lossi, mida nimetati Louvre'i lossiks. See oli varem seal, kus praegu on muuseum. Seda lossi kasutati linnusena, et kaitsta Pariisi viikingite vastu. Prantsusmaa kuningas Charles V muutis lossi paleeks. Prantsusmaa kuningas Francis I lammutas selle aga maha ja ehitas uue lossi.

Prantsusmaa kuningas Henry IV lisas Louvre'ile Grande Galerie. Grande Galerie on rohkem kui veerand miili pikk ja sada meetrit lai. Grande Galerie ehitati piki Seine'i jõge. See oli maailma pikim hoone.

Louvre koos Louvre'i püramiidiga keskel

Küsimused ja vastused

K: Mis on Louvre?

K: Miks on Louvre'is igal aastal miljoneid külastajaid?

K: Milline on kõige külastatavam kunstimuuseum maailmas?

K: Milline on kõige kuulsam kunstiteos Louvre'is?

K: Millised teised kuulsad maalid on Louvre'is?

K: Kas Louvre'is on ka kujusid?

K: Millised on kõige kuulsamad kujud Louvre'is?

Otsing