Tiziano Vecellio (mõnikord on tema perekonnanimeks märgitud Vecelli, sündis umbes 1490 Pieve di Cadore's Belluno lähedal, suri 27. augustil 1576 Veneetsias) oli maalikunstnik, kelle ingliskeelne nimi on Tizian. Ta oli 16. sajandi Veneetsia koolkonna juhtivaid meistreid ning üks 16. sajandi kõrgrenessansi tähtsamaid nimisid. Oma eluajal kutsuti teda sageli Da Cadore'iks, viidates tema sünnipaigale.

Biograafia lühidalt

Tizian tuli noorelt Veneetsiasse, kus tema õpinguid mõjutasid vennad Gentile ja Giovanni Bellini. Varases karjääris oli tema tööl tunda ka kaasaegse Giorgione mõju. Aastaks 1513 oli Tizian avanud oma ateljee ja kujunenud kiiresti rahvusvaheliselt tuntud kunstnikuks. Tema oskused portreede, altari- ja mütoloogiliste tegelaskujude maalimisel tõid talle rikkad tellimused ja kõrge staatuse.

Tunnustused ja suhted võimukandjatega

1533. aastal tegi Karl V Tiziani aadlikuks, mis tõstis kunstniku sotsiaalset positsiooni. Ta töötas ka Karl V õukonnas ja sai mitmeid tellimusi Euroopa valitsejatelt. 1545. aastal kutsus paavst Paulus III Tiziani Rooma, ning 1548. aastal reisis Tizian Augsburgi, kus kohtus Karl Vga. Ta oli sageli hinnatud ja nõutud portreefotograaf ning riigipäevade ja diplomaatiliste vastuvõttude ajal kasutati tema oskusi ka kujutamaks tähtsaid riigimehi nagu Philipp II.

Stiil, tehnikad ja teosed

Tizian oli erakordselt produktiivne: tema loomingus loetakse kokku ligi 676 teost, kuigi täpne arv varieerub ja osa tehnikatest on kadunud või sõltusid tema ateljee abist. Ta maalis portreesid, maastikke, mütoloogilisi ja religioosseid stseene. Tema tööde üks selge tunnus on eriline värvikasutus: soe, rikkalik palett, õrnad varjundid ja läbikumavad glasuurid — nn colourito lähenemine, mis eristas Veneetsia koolkonda Põhja-Itaalia joonte ehk disegno rõhuasetusest.

Tizian oli meisterlik õlivärvide kasutaja: ta kasutas kihilist glasuurtehnikat, paindlikku pintslitöötlust ja vabad käepikendused, eriti hilisemas loomingus, kus pintslitõmbed muutusid vabamaks ja ekspressiivsemaks. Tema värvikasutus andis kujutistele elava valguse ja liha tekstuuri, mis mõjutas tugevalt hilisemat barokki ja portreekunsti.

Tuntud tööd (valik)

  • Assunta (Taevaminemine) (Basilica di Santa Maria Gloriosa dei Frari, Veneetsia) – üks tema suurimaid altaretöid.
  • Bacchus and Ariadne (National Gallery, London) – mütoloogiline kompositsioon suurepärase värvifantaasiaga.
  • Venus of Urbino (Uffizi, Firenze) – tuntud ja mõjukas nudiportree-õppetöö.
  • Pesaro Madonna (Santa Maria Gloriosa dei Frari) – innovaatiline koosseis ja perspektiiv.
  • Charles V pärast Mühlbergi lahingut (Prado) – monumentaalne riigiportree, mis kinnistas tema kuulsust portreemaalijana.

Mõju ja pärand

Tiziani mõju ulatus kaugele: tema värvimeel ja formatiivne vabadus mõjutasid nii kaasajaid kui ka järgmisi põlvkondi — nimetatakse mõju näiteks Peter Paul Rubens'ile, Antoine Watteau'le, Eugène Delacroix'le ja hiljem ka Diego Velázquez stiilile. Tema looming andis tugeva panuse Veneetsia koolkonna mainele kui värvusõppe keskmele Euroopas.

Viimane elu ja surm

Tizian töötas aktiivselt vanaduseni, kuid 1576. aasta katkupuhangusse Veneetsiasse ta ka suri — surmakuupäev on 27. august 1576. Ta maeti Veneetsiasse, kus tema tööde ja mõjuga tähistatakse teda jätkuvalt kui üheks Eesti ja kogu Euroopa kõrgrenessansi olulisemaks maalikunstnikuks.

Pädevus ja pärand kokku: Tizian on jäänud ajalukku kui värvi- ja valgusmeistri prototüüp, kunstnik, kes laiendas maalikunsti võimalusi nii tehniliselt kui ka emotsionaalse väljendusrikkuse poolest. Tema teosed asuvad paljudes maailma suuremates muuseumides ning neid uuritakse ja imetletakse tänapäevani.