Mona Lisa
Mona Lisa (tuntud ka kui La Gioconda või La Joconde) on 16. sajandi portree, mille Leonardo da Vinci maalis õlivärvides renessansi ajal Firenzes, Itaalias. Paljude arvates on Mona Lisa naeratus salapärane. Seda on nii sageli uuritud, tunnustatud ja kopeeritud, et see on kõige kuulsam maal . Louvre ütleb, et umbes 80 protsenti selle külastajatest tuleb vaatama Mona Lisa maali.
Giorgio Vasari, kes oli Leonardo esimene biograaf (isik, kes kirjutab teise isiku elust), arvas, et maal kujutab isikut nimega Lisa Gherardini. Spekulatsioonid maali mudeli üle lahendas 2008. aastal käsikirjade ekspert dr Armin Schlechter. Heidelbergi ülikooli raamatukogust leitud märkmed, mille oli kirjutanud Firenze linnaametnik Agostino Vespucci, kinnitasid Vasari varasemat mudelituvastust. Lisa oli Firenzes elanud rikka siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa.
Kuigi portreteeritavaks on traditsiooniliselt peetud Lisa del Giocondo't, on lõplike tõendite puudumine pikka aega õhutanud alternatiivseid teooriaid, sealhulgas Leonardo ema Caterina kauges mälestuses ja Neitsi Maarjana ülistatud, ning võimalust, et Leonardo kasutas omaenda kujutist.
Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. või 1504. aastal Firenzes, Itaalias. Da Vinci kaasaegse Giorgio Vasari sõnul "...pärast seda, kui ta oli neli aastat selle üle peatuda, jättis ta selle lõpetamata....". Maali tõi Leonardo 1516. aastal Prantsusmaale ja selle ostis Prantsusmaa kuningas Franciscus I.
Mona Lisa rippus varem Fontainebleau lossis ja viidi seejärel Versailles' lossi. Pärast Prantsuse revolutsiooni lasi NapoleonI Prantsusmaal selle riputada oma magamistoas Tuileries' palees, kuid hiljem viidi see üle Louvre'i, kus see ripub tänaseni.
Võib-olla Mona Lisa (1499-1500)
Varastatud
21. augustil 1911 varastati Mona Lisa. Louvre'i muuseum arvas, et seda pildistatakse, kuid kui nad kontrollisid, ei olnud seda seal. Louvre suleti üheks nädalaks, et aidata seda otsida.
Inimesed arvasid, et prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire varastas selle. Ta pandi vangi ja üritas panna inimesi arvama, et seda tegi tema sõber Pablo Picasso, ning teda kuulati välja. See ei olnud aga kumbki neist.
See oli kaks aastat kadunud ja kõik arvasid, et see on igaveseks kadunud. Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia oli selle tegelikult varastanud. Ta oli selle oma mantlisse peitnud ja pärast muuseumi sulgemist sellega välja läinud. Ta tahtis, et maal läheks tagasi Itaaliasse ja et seda näidataks ühes Itaalia muuseumis. Pärast seda, kui ta oli seda kaks aastat oma korteris peitnud, muutus ta kannatamatuks ja üritas seda müüa ühele Firenze galeriile, kuid jäi kinni. Seda näidati kogu Itaalias, enne kui see läks tagasi Louvre'i. Inimesed pidasid Vincenzot Itaaliat armastavaks kangelaseks, nii et ta veetis vanglas vaid mõned kuud.
Küsimused ja vastused
K: Kes maalis Mona Lisa?
V: Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci renessansi ajal Itaalias Firenzes.
K: Mis on maali ametlik nimi?
V: Maali ametlik nimi on La Gioconda või La Joconde.
K: Miks on Mona Lisa nii kuulus?
V: Mona Lisa on nii kuulus, sest seda on palju uuritud, tunnustatud ja kopeeritud, mistõttu on see üks tuntumaid kunstiteoseid maailmas. Samuti meelitab see igal aastal miljoneid külastajaid Pariisi, et näha selle salapärane naeratus.
K: Kellele Mona Lisa praegu kuulub?
V: Mona Lisa kuulub praegu Prantsusmaale ja on eksponeeritud Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis.
K: Millal Leonardo alustas Mona Lisa maalimist?
V: Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. või 1504. aastal Firenzes, Itaalias.
K: Kuhu riputas Napoleon I selle oma valitsemisajal? V: Napoleon I laskis selle oma valitsemisajal riputada oma magamistoas Tuileries' palees, enne kui ta selle Louvre'isse toimetas, kus see ripub tänaseni.
K: Kellest arvati, et see portree oli modelliks ? V: Giorgio Vasari arvas, et selle portree mudeliks oli isik nimega Lisa Gherardini ja spekulatsioonid selle üle lahendas dr Armin Schlechter , kes leidis Agostino Vespucci kirjutatud märkmeid, mis kinnitasid Vasari varasemat identifitseerimist, et ta on Francesco del Giocondo , rikka Firenze siidikaupmehe abikaasa.
