Mona Lisa (La Gioconda) — Leonardo da Vinci 16. sajandi portree
Mona Lisa — Leonardo da Vinci 16. sajandi portree: salapärane naeratus, ajalooline taust, mudeli ja autori saladused; Louvre’i kuulsaim maal ja kunstiajaloo ikoon.
Mona Lisa (tuntud ka kui La Gioconda või La Joconde) on 16. sajandi portree, mille Leonardo da Vinci maalis õlivärvides renessansi ajal Firenzes, Itaalias. Maal on tuntud oma peene sfumato-tehnika, õrnade joonte ja pehmete valguse- ning varjualade poolest, mis annavad portreelisele salapärase, muutliku naeratuse ning illusiooni ruumi ja atmosfääri sügavusest. Teos on maalitud poplari (paekaru) plaadile ja selle mõõtmed on ligikaudu 77 cm × 53 cm.
Mona Lisa naeratus on sajandeid köitnud kunstiteadlasi, psühholooge ja laiemat avalikkust — selle ambivalentne väljendus võib näida vaatajale erinev sõltuvalt vaatamiskaugusest ja valgusest. Tegu on ühe enim uuritud ja paljundatud maaliga maailmas; Louvre väidab, et ligikaudu 80% selle külastajatest tuleb nägema just seda maali.
Giorgio Vasari, kes oli Leonardo esimene biograaf, kirjeldas Maali ja arvas, et see kujutab LISA Gherardini nime kandvat naist. Tänapäevased allikauuringud on seda tuvastust toetanud: 2008. aastal leiti Heidelbergi ülikooli raamatukogust märkmeid, mille oli kirjutanud Firenze linnaametnik Agostino Vespucci — need märkmed kinnitasid, et portreeritud isik oli tõenäoliselt Lisa, rikka siidikaupmehe Francesco del Giocondo abikaasa, kes elas Firenzes.
Kuigi identiteedi küsimus on laialdaselt aktsepteeritud, on lõplike ajalooliste tõendite puudumine tekitanud alternatiivseid teooriaid: mõned on pakkunud, et maal peegeldab Leonardo enda näojooni, teised on näinud selles allegooriat, pühaku kujutist või mütoloogilist sümbolit. Nii identiteet kui ka naeratuse tähendus on andnud aluse paljudele analüüsidele ja interpretatsioonidele – see osaliselt seletab, miks teos on muutunud nii kultuuriliselt oluliseks.
Leonardo alustas Mona Lisa maalimist tõenäoliselt 1503. või 1504. aastal Firenzes ja töötas selle kallal mitu aastat; tema entsüklopeedilisest lähtekoha tõttu jäi maal teatud mõttes "elavaks" objektiks, mida ta parandas ja muutis ka pärast esialgset valmimist. Nagu ütleb tema kaasaeg Giorgio Vasari, Leonardo "...pärast seda, kui ta oli neli aastat selle üle peatuda, jättis ta selle lõpetamata....". Leonardo viis maali 1516. aastal Prantsusmaale, kus selle sai kunagi oma kollektsiooni Prantsusmaa kuningas Franciscus I.
Pärast kuninglikku kollektsiooni kuulumist rippus Mona Lisa algselt Fontainebleau lossis ja viidi seejärel Versailles' lossi. Pärast Prantsuse revolutsiooni riputas NapoleonI Prantsusmaal maali oma magamistoas Tuileries' palees, kuid hiljem sai sellest osa Louvre'i kogust, kus teos asub tänaseni.
Maali ajaloos on olnud ka dramaatilisi sündmusi: 1911. aastal varastati see Louvre'ist ja varastaja, Vincenzo Peruggia, hoidis tööd eemal kaks aastat, enne kui see 1913. aastal tagastati. 20. sajandil sai teos mitme vandalismi- ja kahjustusjuhtumi ohvriks — selle pinnale on visatud happet, kive ja muud, mille tagajärjel on tehtud restaureerimistöid. Sellest tulenevalt on maal nüüd kaitstud purunemiskindla, klimakontrolliga klaaskapsli taga, et säilitada pinnakihtide ja originaalvärvide seisundit ning tagada teose turvalisus.
Mona Lisa mõjutas sügavalt kunstiajalugu: see on tihti näidatud kui renessansi portreekunsti meistriteos, mis demonstreerib Leonardo teadlikku huvi inimese anatoomia, valguse, optika ja emotsioonide väljendamise vastu. Selle reprodutseerimine, parodeerimine ja viited popkultuuris on teinud maali ülemaailmseks sümboliks, mis ületab kujutava kunsti kitsad piirid.
Tänapäeval tõmbab Mona Lisa miljoneid külastajaid aastas ning sellest on saanud üks kõige tuntumaid ja enim uuritud kunstiteoseid maailmas — nii kunstiteaduse, ajaloo kui ka laiemate kultuuriliste diskursuste fookuspunkt.
Võib-olla Mona Lisa (1499-1500)
Varastatud
21. augustil 1911 varastati Mona Lisa. Louvre'i muuseum arvas, et seda pildistatakse, kuid kui nad kontrollisid, ei olnud seda seal. Louvre suleti üheks nädalaks, et aidata seda otsida.
Inimesed arvasid, et prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire varastas selle. Ta pandi vangi ja üritas panna inimesi arvama, et seda tegi tema sõber Pablo Picasso, ning teda kuulati välja. See ei olnud aga kumbki neist.
See oli kaks aastat kadunud ja kõik arvasid, et see on igaveseks kadunud. Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia oli selle tegelikult varastanud. Ta oli selle oma mantlisse peitnud ja pärast muuseumi sulgemist sellega välja läinud. Ta tahtis, et maal läheks tagasi Itaaliasse ja et seda näidataks ühes Itaalia muuseumis. Pärast seda, kui ta oli seda kaks aastat oma korteris peitnud, muutus ta kannatamatuks ja üritas seda müüa ühele Firenze galeriile, kuid jäi kinni. Seda näidati kogu Itaalias, enne kui see läks tagasi Louvre'i. Inimesed pidasid Vincenzot Itaaliat armastavaks kangelaseks, nii et ta veetis vanglas vaid mõned kuud.
Küsimused ja vastused
K: Kes maalis Mona Lisa?
V: Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci renessansi ajal Itaalias Firenzes.
K: Mis on maali ametlik nimi?
V: Maali ametlik nimi on La Gioconda või La Joconde.
K: Miks on Mona Lisa nii kuulus?
V: Mona Lisa on nii kuulus, sest seda on palju uuritud, tunnustatud ja kopeeritud, mistõttu on see üks tuntumaid kunstiteoseid maailmas. Samuti meelitab see igal aastal miljoneid külastajaid Pariisi, et näha selle salapärane naeratus.
K: Kellele Mona Lisa praegu kuulub?
V: Mona Lisa kuulub praegu Prantsusmaale ja on eksponeeritud Pariisis asuvas Louvre'i muuseumis.
K: Millal Leonardo alustas Mona Lisa maalimist?
V: Leonardo alustas Mona Lisa maalimist 1503. või 1504. aastal Firenzes, Itaalias.
K: Kuhu riputas Napoleon I selle oma valitsemisajal? V: Napoleon I laskis selle oma valitsemisajal riputada oma magamistoas Tuileries' palees, enne kui ta selle Louvre'isse toimetas, kus see ripub tänaseni.
K: Kellest arvati, et see portree oli modelliks ? V: Giorgio Vasari arvas, et selle portree mudeliks oli isik nimega Lisa Gherardini ja spekulatsioonid selle üle lahendas dr Armin Schlechter , kes leidis Agostino Vespucci kirjutatud märkmeid, mis kinnitasid Vasari varasemat identifitseerimist, et ta on Francesco del Giocondo , rikka Firenze siidikaupmehe abikaasa.
Otsige