Musée d'Orsay: Pariisi impressionismi ja 19. sajandi kunstimuuseum
Musée d'Orsay — Pariisi 19. sajandi kunstimuuseum, maailma suurim impressionismi ja postimpressionismi kollektsioon: Monet, Manet, Degas, Renoir, Van Gogh.
Musée d'Orsay on kunstimuuseum Pariisis. Hoone ehitati 1900. aastal ja seda kasutati esmalt raudteejaamana. Aastal 1986 sai sellest muuseum ja see on tänapäevalgi väga kuulus.
Muuseum eksponeerib 19. sajandi kunstiteoseid, sealhulgas impressionistlikke maale. Impressionistlike maalide hulgas on Monet, Degas, Renoir, Cézanne, Manet ja Van Gogh. Seepärast nimetatakse Orsay'd "impressionismi muuseumiks".
Muuseumis on peamiselt prantsuse kunsti aastatest 1848-1915, sealhulgas maale, skulptuure, mööblit ja fotosid. Selle ulatuslik impressionistlike ja postimpressionistlike meistriteoste kollektsioon on maailma suurim. Seal on esindatud selliste maalijate nagu Monet, Manet, Degas, Renoir, Cézanne, Seurat, Sisley, Gauguin, Van Gogh ja paljud teised.
Hoone ja ajalugu
Musée d'Orsay asub Seine'i vasakkaldal Pariisi 7. arrondissementis. Algupäraselt ehitatud rongijaamaks (Gare d'Orsay) 1900. aasta maailmanäitusel kasutamiseks, kujutab hoone suurepäraselt perioodi arhitektuuri ja sisekujundust. Jaama projekteeris arhitekt Victor Laloux ning selle suur klaasitud fassaad ja kuulsad suured kellad on muuseumi sümboliteks.
Pärast raudteejaama kasutuse lõppu 1939. aastal läbis hoone mitmeid muudatusi ja kasutusvorme (kontorid, postiteenistus, ajutised näitused). 1970.–1980. aastatel otsustati hoone ümber kujundada püsiekspositsiooniks ning sisearhitekt Gae Aulenti töötas välja muuseumi ümberkujunduse, mis avati avalikkusele 1986. aastal.
Kogu ja tähtsamad väljapanekud
Musée d'Orsay keskendub eelkõige perioodile umbes 1848–1914 (mõnedes allikates kuni 1915). Kogus on erinevad kunstiliigid:
- maalid — laialdaselt esindatud impressionismi ja postimpressionismi meistrid;
- skulptuurid — nii klassikalised kui ka modernsemad suunad;
- dekoraativkunst ja mööbel — Art Nouveau ja 19. sajandi kujundus;
- fotograafia — fotograafia arengust ja selle rollist kunstis;
- ajutised näitused — eriprojektid, monograafiad ja teemakogud.
Muuseumi kollektsioonis on hulgaliselt kuulsate kunstnike töid, nagu Monet, Manet, Degas, Renoir, Cézanne, Seurat, Sisley, Gauguin, Van Gogh jt. Paljud teosed on kunstiajalooliselt olulised ning annavad hea ülevaate 19. sajandi viimase poole kunstilistest suundadest.
Erilisus ja külastuskogemus
Üks muuseumi eripäradest on hoone algupärane jaamaehitus — suured klaaskatused, avarad hallid ja ajaloolised kellad loovad erilise atmosfääri, kus teosed on eksponeeritud. Näitusesaalid on paigutatud kronoloogiliselt, mis aitab jälgida kunstiliste arengute kronoloogiat alates realismist ja barbizonlaste koolkonnast kuni impressionismi ja postimpressionismi tippteosteni.
Soovitused külastajale:
- Planeeri külastuseks vähemalt 2–3 tundi, ent kunstihuvilistel võib kuluda terve päev, et põhjalikumalt tutvuda näitustega.
- Osta pilet varakult internetist, eriti tippajal, et vältida pikki järjekordi.
- Kontrolli muuseumi ametlikku veebilehte enne külastust, sest avamispäevad ja erisündmused võivad muutuda.
- Muuseumis on audiogiidid ja giidituurid, mis aitavad teoste tausta paremini mõista.
Praktiline info
Musée d'Orsay on hästi ligipääsetav ühistranspordiga (lähedal on RER ja mõned metroopeatused). Enamik Pariisi suuremaid vaatamisväärsusi — nagu Tuileries' aiad ja Louvre — on jalutuskäigu kaugusel, mis teeb muuseumi hea osaks linna kultuuriteekonnast.
Täpsema info (avasajad, piletihinnad, ajutised näitused, ligipääsetavus) leiad muuseumi ametlikult veebilehelt — enne reisi tasub need andmed üle kontrollida.
Musée d'Orsay kell, Victor Laloux, peasaal
Orsay muuseum, vaadatuna Seine'i jõe paremalt kaldalt
Ajalugu
Hoone oli asutatud 1804. aastal ülemkohtuna, kuid tulekahju tõttu ehitati see 1900. aastal ümber jaamaks. Umbes 40 aastat hiljem tuli jaamana töötamine lõpetada, sest perroonide pikkus oli lühem kui vastvalminud rongide pikkus kaugliiniteenuste jaoks. Nii muutis jaam oma rolli teise maailmasõja ajal linnalähiteenuste ja postikeskuse jaoks. 1970. aastal toimus hoonega seotud vaidlus. Mõned inimesed nõudsid, et hoone eemaldamine oleks parem ja said ministrilt loa, samas kui teised väitsid, et see tuleb säilitada, sest nende arvates oli see ajaloomälestis. Hoone hävitamise vastased tegid ettepaneku kasutada seda muuseumina ja sellega nõustuti. Pärast muuseumiks ümberehitamist sai sellest 1986. aasta juulis Musée d'Orsay, kus on umbes 2000 maali, 600 skulptuuri ja muid teoseid.
Kollektsioon
Maalid: peamised maalijad ja esindatud teosed
- Jean Auguste Dominique Ingres - 4 maali (tema maalide põhikogu asub Louvre'is).
- Eugène Delacroix - 5 maali (tema maalide põhikogu asub Louvre'is).
- Théodore Chassériau - 5 maali (tema maalide põhikogu asub Louvre'is).
- Gustave Courbet - 48 maali, sealhulgas "Kunstniku ateljee", "Matmine Ornansis", "Istuv noormees", "L'Origine du monde".
- Jean-François Millet - 27 maali, sealhulgas "Kevad", "Kogerjad".
- Honoré Daumier - 8 maali
- Eugène Boudin - 33 maali, sealhulgas Trouville'i rand
- Camille Pissarro - 46 maali, sealhulgas "Valge külm".
- Édouard Manet - 34 maali, sealhulgas "Olümpia", "Rõdu", "Berthe Morisot lillekimbuga", "Lõunasöök murul".
- Berthe Morisot - 9 maali
- Edgar Degas - 43 maali, sealhulgas "Paraad", tuntud ka kui "Võidusõidu hobused tribüünide ees", "Bellelli perekond", "Vann", "Edouard Manet' portree", "Portreed", "Börsil", "L'Absinthe".
- Paul Cézanne - 56 maali, sealhulgas "Õunad ja apelsinid".
- Claude Monet - 86 maali (tema maalide põhikogu asub Musée Marmottan Monet's), sealhulgas Saint-Lazare'i jaam, Rue Montorgueil Pariisis. Pidu 30. juunil 1878, Tuuleefekt, Pappelide seeria, Roueni katedraal. Harmoonia sinises, sinised vesiroosid
- Alfred Sisley - 46 maali, sealhulgas "Inondation at Port-Marly".
- Pierre-Auguste Renoir - 81 maali, sealhulgas Bal au moulin de la Galette, Montmartre.
- Ferdinand Hodler - Der Holzfäller (Puulõikur)
- Gustave Caillebotte - 7 maali, sealhulgas "Põrandaplaneerijad".
- Édouard Detaille - Unistus
- Vincent van Gogh - 24 maali, sealhulgas "Eneseportree", portree tema sõbrast Eugene Bochist, "Siesta", "Auvers'i kirik", "Vaade Chevet'ile", "Itaalia naine", "Tähtede öö Rhône'i kohal", "Dr. Gachet' portree", "Magamistuba Arles'is".
- Paul Gauguin - 24 maali, sealhulgas Tahiti naised rannal
- Henri de Toulouse-Lautrec - 18 maali
- Paul Signac - 16 maali, sealhulgas "Naised kaevu juures".
- Georges-Pierre Seurat - 19 maali, sealhulgas "Tsirkus".
- Edouard Vuillard - 70 maali
- Henri Rousseau - 3 maali
- Pierre Bonnard - 60 maali, sealhulgas "Ruuduline pluus".
- André Derain - Charing Cross Bridge, tuntud ka kui Westminsteri sild
- Edvard Munch - 1 maal
- Gustav Klimt - 1 maal
- Piet Mondrian - 2 maali
- James McNeill Whistler - 3 maali, sealhulgas "Arrangement in Grey and Black": The Artist's Mother, tuntud ka kui "Whistleri ema".
Vincent van Gogh: Arles , september 1888.
Pierre-Auguste Renoir: Bal du moulin de la Galette, 1876: Bal du moulin de la Galette, 1876
Édouard Manet Lõunasöök murul1862-3
Paul Cézanne: Cézanne Cézanne: Kaardimängijad 1894-1895
Paul Cézanne: Cézanne: Õunad ja apelsinid 1899. aasta paiku
Küsimused ja vastused
K: Mis on Musée d'Orsay?
V: Musée d'Orsay on kunstimuuseum Pariisis. See ehitati algselt 1900. aastal raudteejaamaks ja muudeti 1986. aastal muuseumiks.
K: Millist liiki kunsti eksponeeritakse Musée d'Orsay's?
V: Musée d'Orsay eksponeerib peamiselt 19. sajandi prantsuse kunsti, sealhulgas maale, skulptuure, mööblit ja fotograafiat. Tal on ulatuslik impressionistlike ja postimpressionistlike meistriteoste kollektsioon, mis on maailma suurim.
K: Kes on mõned maalijad, kelle loomingut Orsay muuseumis eksponeeritakse?
V: Mõned maalijad, kelle loomingut võib Orsay's näha, on Monet, Manet, Degas, Renoir, Cézanne, Seurat, Sisley, Gauguin ja Van Gogh.
K: Miks nimetatakse seda "impressionismi muuseumiks"?
V: Orsay'd nimetatakse "impressionismi muuseumiks", sest seal on palju kuulsate impressionistlike maalikunstnike, nagu Monet, Degas, Renoir ja Van Gogh, teoseid.
K: Millal sai sellest muuseum?
V: Kui hoone ehitati 1900. aastal, kasutati seda esmalt raudteejaamana, kuid 1986. aastal sai sellest muuseum.
K: Kus asub Musée d'Orsay?
V: Musée d'Orsay asub Pariisis.
K: Millist ajavahemikku hõlmavad selle kunstiteosed?
V: Orsay's eksponeeritud kunstiteosed hõlmavad ajavahemikku 1848-1915.