Gustav Klimt – Austria sümbolistlik maalikunstnik ja Viini seessiooni silmapaistev liige

Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria sümbolistlik maalikunstnik ja üks oma aja mõjukamaid kunstnikke. Ta oli üks Viini seessiooniliikumise silmapaistvamaid liikmeid ning mängis võtmerolli Viini kunstielu moderniseerimisel lõpus XIX — alguses XX sajandil. Tema loomingusse kuuluvad nii maalid, seinamaalingud, visandid kui ka kujundusele ja dekoratiivsetele kunstiesemetele suunatud tööd; paljusid neist saab näha Viini Sevssiooni (Secession) galeriis ja mujalt muuseumidest. Klimti peamine teema oli naise keha ning tema teoseid iseloomustab siiras erootilisus — see tuleb eriti selgelt esile tema arvukatel pliiatsiga tehtud joonistustel (vt Mulher sentada, allpool).

Haridus ja varajane karjäär

Klimt õppis Viinis rakenduskunsti koolis (Wiener Kunstgewerbeschule) ja töötas varajases perioodis koos oma vennaga ning teiste skulptorite ja dekoratiivkunstnikega, tehes tellimustöid teatrite, salongide ja avalike hoonete jaoks. Tema oskus kombineerida traditsioonilist figuurimaali dekoratiivse ornamentikaga tõi talle kiiresti tellimusi ja tuntuse.

Viini seessioon ja iseseisev kunstnik

1897. aastal osales Klimt Viini seessiooni (Vienna Secession) asutamises — rühmas noori kunstnikke, arhitekte ja disainereid, kes soovisid murda kunstiakadeemias valitsevaid piiranguid ning edendada kaasaegset ja rahvusvahelist kunsti. Tema roll seessioonis oli nii kunstiline kui ka ideeline: ta disainis seessiooni näituste dekoratsioone, plakateid ja früüse ning lõi mitmeid suurejoonelisi teoseid, mis seadsid aluse tema isikupärasele stiilile.

Stiil ja peateemad

Klimti loomingut iseloomustavad rikkalik ornamentika, stiliseeritud mustrid, dekoratiivsete kuld- ja mosaiigiliste pindade kasutamine ning keskendumine naisefiguurile, seksuaalsusele, eluringile ja surmale. Tema nn «kuldne periood» (umbes 1899–1910) tõi kaasa kullalehtede ja mosaiigisarnase dekoratsiooni laialdase kasutamise — see on selgelt tuntav tema tuntumatel töödel.

Tähtsamad teosed

Der Kuss (Suudlus) (1907–08) — üks tema kuulsamaid pilte, kus kollektiivselt ühenduvad intiimsus ja dekoratiivne kullakujundus; teos asub praegu Belvedere muuseumis Viinis.
Portrait of Adele Bloch-Bauer I (1907) — luksuslik portree, mis kujutab kullalehe ja ornamentide rikkust; teose saatust ja tagastamist seostatakse tugevalt 20. sajandi ajalooliste konfliktidega.
Beethovenfries (1902) — früüs, mille Klimt lõi Viini Seessiooni näitusele pühendatud Beethoveni-aastale; see töö on säilinud Seessiooni hoones.
Mitmed allegoorilised müürimaalid ja tellimusteosed ning arvukad joonistused ja pastellid, mis näitavad tema huviorbiidis olnud figuuride ja intiimsete teemade varieeruvust.

Kontroversid ja avalik vastuvõtt

Klimti mõned avalikud tellimustööd, eriti allegoorilised maalid ülikooli ja avalike institutsioonide ruumides, tõid kaasa tugevaid reaktsioone ja kriitikat. Tema modernne, mõnikord provokatiivne stiil mõjutas ühiskondlikke arutelusid kunsti piiride üle ning mõnel juhul jäid teosed ametlikult tunnustamata või eemaldatuks.

Joonistused ja intiimne looming

Klimt on tuntud ka oma tohutu joonistusvara poolest — säilinud on tuhanded pliiatsi-, pastelli- ja tindijoonistused, milles ta uuris inimkeha, erootikat ja intiimsust väga lähedalt ja vahetult. Need joonistused avaldavad sageli kriitiliselt ja intiimselt tema huvi inimpsühholoogia ja soolise identiteedi vastu.

Surm ja pärand

Klimt suri 6. veebruaril 1918 Viinis grippi. Pärast surma on tema maale, joonistusi ja seinamaale laialdaselt uuritud ning eksponeeritud kogu maailmas. Tema mõju ulatub jooniselt Art Nouveau / Jugendstili dekoratiivsusest kuni 20. sajandi modernismi ja kaasaegse portreekunstini. Klimti teosed on jätkuvalt hinnatud nii kunstilise väärtuse kui ka ajaloolise tähenduse poolest ning tema töid säilitatakse peamistel Euroopa ja Ameerika muuseumitel.

Miks Klimt on tähtis

Klimt jääb meelde kui kunstnik, kes ühendas kõrge dekoratiivsuse ja sügava psühholoogilise tundlikkuse, murdes traditsioonilise akadeemilise maalikooli piirid. Tema pildikeel — ornament, kuld, naisekuju ja sümboliline kujundus — mõjutab endiselt kunstnikke ja disainereid ning köidab publikut oma visuaalse rikkuse ja intiimsusega.