Hammurabi: Babüloonia kuningas ja seadustiku looja (1792–1750 eKr)
Hammurabi — Babüloonia valitseja (1792–1750 eKr) ja üks varasemaid seadustikute loojaid. Avastage tema impeerium, võidud ja õigussüsteemi mõju läbi ajaloo.
Hammurabi (akkadi keeles amoriidi ˤAmmurāpi, mis tähendab "sugulane on tervendaja", sõnadest ˤAmmu, mis tähendab "isapoolset sugulast", ja Rāpi, mis tähendab "tervendaja") valitses Babüloni troonil umbes 1792–1750 eKr. Ta oli kuues kuningas Babüloni amoriidide dünastias ja tõusis võimule pärast oma isa loobumist. Hammurabi suutis ühtida ja tugevdada mitmeid linnriike ning laiendada oma mõjuvõimu Mesopotaamia tasandikul, luues nii suurema osa tuntud Babüloonia aladest. Tema valitsemise ajal toimusid nii sõjalised kampaaniad kui administratiivsed ja majanduslikud reformid — kirjeldatakse temaga seotuna linnade kaitsesüsteemide, kanalite ja avalike ehitiste parandamist ning riigi kesksema halduse loomist.
Hammurabi seadustik
Hammurabi on kuulsaim oma seaduste poolest: tuntud on Hammurabi seadustik, üks vanimaid ja täielikumaid säilinud kirjalikke seadustikke maailmas. Seadustik sisaldas umbes 282 sätet, mis käsitlesid mitmesuguseid eluvaldkondi — perekonda ja pärimist, omandit, töölepinguid, kommertstehinguid, ehitus- ja arstiteenuseid ning karistusi kuritegude eest. Seadusandlus kandis sageli talio printsiipi (nt "silma eest silm"), kuid sisaldas ka väljendunud rahalisi trahve ja sanktsioone, mis sõltusid sageli ohvri ja süüdlase sotsiaalsest staatusest (vabakodanik, tavaline inimene või orjaseisus).
Seadustiku tekst algab proloogi ja lõpeb epiloogiga, kus Hammurabi esitleb end jumalate poolt määratud õiguse andjana ning kutsub üles õiglusele ja korra hoidmisele. Kuulsal kivist stèle'il (mis on kivilõikega kaunistatud ülaosas kujutisega Hammurabist jumal Šamaši (õigluse jumal) ees) on seadustiku tekst graveeritud; see sümboliseerib seoseid jumaliku volituse ja maiste seaduste vahel.
Avastamine ja pärand
Seadustiku stèle leiti 20. sajandi alguses Susa (tänapäeva Iraan) kaevamistel ning see eksporditi ja säilub nüüd muuseumikogudes. Hammurabi seadustiku tähtsus on suur: see annab väärtusliku ülevaate varasesse õigussüsteemi ja ühiskondlikku korraldusse Mesopotaamias ning on mõjutanud hilisemaid õigustraditsioone ning kaasaegset arusaama varajasest seadusandlusest. Kuigi Hammurabi ei olnud esimene, kes pani seadusi kirja, eristub tema kogu oma ulatuse, vormi ja säilinud materjali poolest.
Pärast Hammurabi surma jätkas troonil tema poeg Samsu-iluna, kuid järgnevad valitsejad ei suutnud säilitada kõiki vallutatud alasid ning hilisemad ajajärgu lained muutusid Babüloonia poliitilise kaardistiku osas ebastabiilseks. Sellest hoolimata jäi Hammurabi nimekiri ja seaduslik pärand ajaloos püsima kui oluline samm õiguse kirjalikku vormi panemisel ja riikliku korrastatuse suunas.
Hammurabi, kes sai seadused jumal Mardukilt või Šamašilt. Nende alla on kirjutatud Hammurabi seadustik.
Ajalugu
Hammurabi sai Babüloni kuningaks umbes aastal 1792 eKr, kui tema isa Sin-Muballit loobus ametist. Babülon oli üks paljudest väikestest iseseisvatest linnadest Vana-Mesopotaamias. Need linnad võitlesid sageli üksteisega maa üle kontrolli saavutamise pärast. Babülon oli juba üks võimsamaid linnu, kui Hammurabi sai kuningaks. Varasemad Babüloni kuningad olid vallutanud lähedalasuvaid linnriike Borsippa, Kiš ja Sippar.
Hammurabi ei pidanud oma valitsemisaja alguses ühtegi olulist sõda. Selle asemel parandas ta Babüloni ehitisi. Ta ehitas kõrgemad linnamüürid, et muuta linn raskemini rünnatavaks, ja laiendas templeid. Umbes aastal 1771 eKr ründas Elami kuningriik Mesopotaamiat idast. Elam tungis Babülonist kirdes asuvasse linnriiki Eshnunna ja hävitas selle linnad. Samuti püüdis ta alustada sõda Babüloni ja Lõuna-Mesopotaamias asuva Larsa linna vahel. Hammurabi sõlmis aga selle asemel Larsaga liidu Elami vastu. Hammurabi võitis Elami, kuid leidis, et Larsa ei andnud talle piisavalt abi. Seetõttu ründas ta Larsa't. Babülon oli umbes 1763. aastaks eKr täielikult vallutanud Lõuna-Mesopotaamia.
Hammurabi liitlased Põhja-Mesopotaamias olid saatnud oma väed lõunasse, et aidata Babüloni. See põhjustas rahutusi põhjapoolses piirkonnas. Seepärast pöördus Hammurabi tagasi põhja poole, lõpetas rahutused ja võitis Eshnunna. Seejärel ründas ja vallutas ta ülejäänud Põhja-Mesopotaamia linnad, sealhulgas Babüloni endise liitlase Mari. Võimalik, et Mari alistus Babülooniale ilma, et oleks toimunud mingeid lahinguid. Pärast seda kontrollis Hammurabi enamikku Mesopotaamiast. Ainult Aleppo ja Qatna, kaks läänepoolset linna tänapäeva Süürias, jäid iseseisvaks. Kui Hammurabi suri umbes 1750 eKr, sai tema poeg Samsu-iluna kuningaks.
Kaart, mis näitab Babüloni maad, kui Hammurabi sai kuningaks umbes 1792 eKr (punane) ja kui ta suri umbes 1750 eKr (oranž).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hammurabi?
V: Hammurabi oli Babüloni kuues kuningas, kes valitses aastatel 1792 eKr kuni 1750 eKr.
K: Mis on Hammurabi nime tähendus?
V: Hammurabi nimi tähendab "sugulane on tervendaja", mis tuleneb sõnadest ˤAmmu, mis tähendab "isapoolset sugulast", ja Rāpi, mis tähendab "tervendajat".
K: Mis oli Hammurabi suurim saavutus?
V: Hammurabi suurim saavutus oli suure Babüloonia impeeriumi loomine, võites sõdu teiste Mesopotaamia kuningriikide vastu.
K: Kes sai kuningaks pärast seda, kui Hammurabi isa loobus ametist?
V: Hammurabi sai kuningaks pärast seda, kui tema isa loobus ametist.
K: Mis on Hammurabi seadustik?
V: Hammurabi seadustik oli üks esimesi kirjalikke seadustikke ajaloos, mille poolest Hammurabi on kõige kuulsam.
K: Mis juhtus maaga, mille Hammurabi oma valitsemise ajal omandas?
V: Pärast Hammurabi valitsemist kaotasid tema poeg Samsu-iluna ja hilisemad Babüloonia valitsejad suure osa maast, mille Hammurabi oli omandanud.
K: Mis keelest oli Hammurabi nimi pärit?
V: Hammurabi nimi on akkadi keelest pärit amoriitide nimi.
Otsige