Hammurabi seadustik: Babüloonia õiguskoodeks (ca 1700 eKr)
Hammurabi seadustik (ca 1700 eKr) — Babüloonia 282 seadust, kirjutatud akkadi keeles stele'ile, leitud Suusast, nüüd Louvre'is. Avasta Vana-Babüloonia õigus ja ajalugu.
Hammurabi seadustik oli Babüloonia õiguskoodeks, mis kirjutati umbes 1700 eKr. Selle koostamise ajal valitses Hammurabi, Babüloonia kuulus kuningas, kelle režiim koondas võimu ja lõi aluse Babylonile kui piirkonna tähtsale keskusele.
Stele ja avastamine
Seadustik oli raiutud stele'ile (suur kivimälestus) ning asetatud avalikku kohta, kus kõik võisid seda näha. Hiljem elamlased hõivasid stele'i ja viisid selle oma pealinna Suusasse. Stele leiti 1901. aastal ning selle väljakaevamistega seoses tegutsesid prantsuse arheoloogid; täna on monument eksponeeritud Pariisis Louvre'i muuseumis.
Keel, kirjapilt ja tekstiline ülesehitus
Hammurabi seadustikus oli 282 seadust, mis olid kirjatundjate poolt paljudele tahvlitele kantud ning stelel on kokkuvõtlikult kirjutatud kogu koodeks. Erinevalt varasematest sarnastest tekstitest oli see koostatud akkadi keeles ja kasutati tähenduslikku kiilkirja. Tekstis on tavaliselt kolm osa: proloog (kuninga õigustus ja jumalate mandaadi tõstmine), õigusnormide kogumik (282 paragrahvi) ja epiloog (seaduse esituse eesmärkide kinnitamine ja karistused seaduse rikkumise eest).
Sisu ja peamised põhimõtted
Seadustik sisaldab rangeid reegleid eri eluvaldkondade jaoks: pereõigus, varalised suhted, kaubandus, töösuhted, põllumajandus, ehitus, laenud, lepingud ja karistused. Mõningad iseloomulikud jooned:
- Talioniprintsiip – teatud juhtudel rakendub põhimõte „silma eest silm“, mis seab karistuse proportsionaalseks tekitatud kahjuga.
- Sotsiaalne diferentseeritus – karistused ja trahvid võisid erineda sõltuvalt kannatanu või süüdlase ühiskondlikust staatusest (vaba mees, vähem kindel linnaelanik, ori jt).
- Perekond ja pärimine – ranged reeglid abielu, abikaasa kohustuste, vanemate ja laste õiguste kohta.
- Kaubandus ja lepingud – seadustik reguleeris laenukordasid, pantimist, kaubandusvastutust, kaupade kvaliteeti ja käsitsivaid garantiisid.
Õigustoimingud ja tõendamine
Koodeks näitab, et õiguskorras oli tähtis tõendite esitamine: seadus rõhutab, et nii süüdistajal kui ka süüdistataval peab olema võimalus esitada tõendeid. Samas leidub tekstis ka menetluslikke elemente, nagu tunnistajate ülekuulamine, vandevõtmine ja mõnes tilantees jumaliku kohtumääramise (nt vee- või muude katsumuste) kasutamine. Seadustik sisaldab ka elemente, mida tänapäeval mõnikord tõlgendatakse kui varajast näidet süütusepresumptsioonist — põhimõttest, et isik loetakse süütuks, kuni vastupidine on tõestatud.
Olulisus ja mõjud
Hammurabi seadustik on üks paremini säilinud varajasi riiklikke õiguskogusid ja annab väärtusliku ülevaate Vana-Babüloonia ühiskonnast, majandusest ja õigusteooriast. Seda peetakse varajaseks näiteks riiklikult reguleeritud õigussüsteemist ning mõningatel juhtudel on seda nimetatud esimeseks sammuks kirjutatud „põhiseaduse” suunas — ehkki see ei olnud põhiseadus tänase mõistes, andis see ette normid valitsemise ja õigluse kohta.
Kriitika ja teaduslik kontekst
Kaasaegsed ajaloolased rõhutavad, et koodeksi eesmärk ei olnud ainult karistamine, vaid ka avaliku korra ja majandusliku stabiilsuse tagamine. Samuti on arutelusid selle üle, kas Hammurabi isiklikult koostas kõiki norme või kas tegemist on tema administratsiooni kogutud ja standardiseeritud reeglitega. Teksti tõlgendamisel tuleb arvestada ka kontekstuaalsete erinevustega, sest mõned sätted olid mõeldud konkreetsetes oludes kohaldamiseks.
Järeldus
Hammurabi seadustik on otsustava tähtsusega dokument õiguse ajaloo uurimisel: see näitab, kuidas varajased tsivilisatsioonid mõtlesid õiglusest, vastutusest ja karistusest ning kuidas kirjalikud normid aitasid stabiliseerida keerulisi ühiskondlikke suhteid. Selle säilinud koopia stelel on üks silmapaistvamaid arheoloogilisi leidusid, mis annab tänapäeval väärtuslikku teavet iidse Lähis-Ida ühiskondade elu ja õiguse kohta.
Hammurabi koodeksi kiri
Hammurabi seaduste koodeksi kohal olevad arvud stele'i ülaosas
Ajalugu
Hammurabi seadustik oli üks mitmest seadustekogust iidses Lähis-Idas. Seadustik oli paigutatud rühmadesse, nii et igaüks, kes seadusi luges, teadis, mida temalt nõuti. Oli varasemaid seadusi ja hilisemaid seadusi, nagu Moosese seadus heebrea piiblis. Need seadustikud pärinevad suhteliselt väikese geograafilise piirkonna kultuuridest ja neis on üksteisele sarnased lõigud.
Sisu
Peaaegu pool seadustikust käsitleb lepinguid. Selles määratakse kindlaks härjavedaja või kirurgi palk. Teistes lõikudes on sätestatud näiteks ehitaja vastutus maja varisemise eest või vara eest, mis on kahjustatud, kui see on jäänud teise isiku hooleks.
Kolmandik seadustikust käsitleb majapidamis- ja perekonnaküsimusi, nagu pärimine, abielulahutus, isadus ja seksuaalkäitumine.
Silma silma eest
Iga kuriteo kohta on loetletud konkreetne karistus. Paljud neist tunduvad inimestele praegu karmid. Karistuste hulka kuulusid surm, kehaosa mahalõikamine ja "silm silma eest, hammas hamba eest" ideed. Hammurabi seaduste karistused võivad tänapäeva lugejale tunduda julmad, kuid asjaolu, et ta pani oma kuningriigi seadused kirja, peetakse oluliseks sammuks tsivilisatsiooni arengus.
Hammurabi seadustik oli üks paljudest seaduste kogumitest Vana-Lähis-Idas.
Näited
- Kui keegi varastab templi või õukonna vara, tuleb ta surmata, ja ka see, kes võtab temalt varastatud asja vastu, tuleb surmata. (6)
- Kui mees võtab naise naiseks, kuid ei ole temaga seksuaalvahekorras, siis ei ole see naine talle naine. (128)
- Kui poeg lööb oma isa, lõigatakse tema käed maha. (195)
- Kui keegi lööb teise inimese silma välja, siis lüüakse tema silm välja. (196)
- Kui ta murrab teise inimese luu, siis murdub tema luu. (197)
- Kui ta lööb vabastatud inimesele silma välja või murrab vabastatud inimesele luu, peab ta maksma ühe kuldmiini. (198)
- Kui ta lööb inimese orjale silma välja või murrab inimese orjale luu, peab ta maksma poole orja väärtusest. (199)
- Kui mees lööb oma võrdse inimese hambad välja, siis lüüakse tema hambad välja. (200)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hammurabi koodeks?
V: Hammurabi seadustik oli Babüloonia õiguskoodeks, mis kirjutati umbes 1700 eKr.
K: Kus kirjutati Hammurabi seadustik ja kus see paiknes?
V: See kirjutati stele'ile (suur kivimälestis) ja pandi avalikku kohta, kus kõik võisid seda näha.
K: Mis juhtus Hammurabi seadustikku sisaldava stelega?
V: Hiljem hõivasid stele'i elamlased ja viisid selle oma pealinna Suusasse. Sealt leiti see 1901. aastal uuesti üles ja nüüd on see Pariisis Louvre'i muuseumis.
K: Kui palju seadusi oli Hammurabi seadustikus kirja pandud?
V: Hammurabi seadustikus oli 282 seadust, mis kirjutasid kirjatundjad 12 tahvlile.
K: Mis keeles oli Hammurabi seadustik kirjutatud?
V: Erinevalt varasematest seadustest oli see kirjutatud akkadi keeles, mis oli Babüloonia igapäevane keel.
K: Milline on Hammurabi seadustiku tähtsus?
V: Hammurabi seadustik on kõige kauem säilinud tekst Vana-Babüloonia ajastust. Koodeks on varajane näide valitsemist reguleerivast seadusest: omamoodi ürgne põhiseaduse näide.
K: Milline on Hammurabi seadustiku tähtsus õiguskaitse seisukohalt?
V: Seadustik on ka üks esimesi näiteid "süütuse presumptsioonist" (süütu, kuni vastupidist ei ole tõestatud). See viitab sellele, et nii süüdistataval kui ka süüdistajal on võimalus esitada tõendeid.
Otsige