Koordinaadid: 31°46′20.34″N 35°11′54.71″E / 31.7723167°N 35.1985306°E / 31.7723167; 35.1985306

Heebrea keele akadeemia (heebrea keeles: הָאָקָדֶמְיָה לַלָּשׁוֹן הָעִבְרִית, HaAkademya laLashon ha'Ivrit) on heebrea keele peamine institutsioon. Akadeemiat alustati 1890. aastal Jeruusalemmas „heebrea keele komitee“ (Va'ad ha-lashon ha-ivrit) nime all, mida algatasid ja toetasid keeleelustuse liikumise mõjutajad, eelkõige Eliezer Ben‑Yehuda ja tema kaasaegsed. Aastal 1953 reorganiseeriti ja ametlikult asutati see uuesti nime all „heebrea keele akadeemia“ ning see paikneb Jeruusalemma heebrea ülikooli Givat Rami linnakus.

Akadeemia roll on modernse heebrea keele standardimine ja arendamine. Selle põhitegevused on:

  • sõnavara loomine ja uute terminite kehtestamine – akadeemia kaitseb keele järjepidevust ja moodustab sõnu nii igapäevaseks kui ka erialaseks kasutuseks (teadus, tehnoloogia, meditsiin jm);
  • ortograafia, morfoloogia ja hääldusreeglite määratlemine – akadeemia annab soovitusi õigekirja, komade ning transliteratsiooni kohta;
  • sõnaraamatud ja väljaanded – akadeemia avaldab ametlikke sõnaraamatuid, terminoloogiakogumikke ja teaduspublikatsioone ning haldab elektroonilisi andmebaase;
  • nõustamine ja koostöö – akadeemia nõustab valitsusasutusi, koole, meediat ja kirjastusi ning töötab koos teadlaste ja terminoloogiaekspertidega;
  • keelepoliitika ja haridus – akadeemia mõjutab heebrea keele õpetamist, keelepoliitikat ning osaleb avalikus arutelus keele arengust.

Akadeemia koosneb erialastest komisjonidest ja liikmetest, kes on tavaliselt lingvistid, filoloogid, kirjandusteadlased ja teised keeleasjatundjad. Selle otsused ja soovitused on olulised nii riiklikus kui ka akadeemilises kontekstis, kuid mõnikord tekib avalikkuses diskussioone traditsiooni ja muutuvate keelekasutuse normide vahel — akadeemia on pigem prescribeeriv (standardeid seadma), kuid peab arvestama ka keele loomuliku arenguga.

Ajalooliselt on heebrea keele komitee ja hiljem akadeemia olnud keskne jõud heebrea keele taassünnis 19. ja 20. sajandil: modernse heebrea igapäevasele sõnavarale, grammatika- ja õigekirjastandardile on andnud tugeva panuse nii varased keeleaktivistid kui ka ametlikud akadeemilised kogud. Tänapäeval haldab akadeemia ka digitaalseid ressursse ja avaldab soovitusi, mis mõjutavad meediat, haridust ja ametlikku dokumentatsiooni Iisraelis ning heebrea keelt kasutavas kogukonnas maailmas.

Akadeemial on lisaks teaduslikule ja normatiivsele rollile ka kultuuriline tähtsus: see aitab säilitada keele ajaloolist sidet pühakirjade ja kirjandusega, samas võimaldades keele kohanemist kaasaegsete vajadustega.