Clearingpank ehk arvelduspank: määratlus, kliiring ja maksete arveldamine

Arvelduspank on pank, mis vahendab ja liigutab raha üksikute kontode vahel ning väljastab likviidsust klientidele. Varasemalt tähendas see peamiselt sularaha vastuvõtmist ja väljamaksmist, kuid tänapäeval hõlmab see laia valikut finantstehinguid — elektroonilisi ülekandeid, kaardimakseid, otsekorraldusi, tšekke jms.

Panganduses ja rahanduses tähendab kliiring kõiki neid tegevusi, mis algatavad ja kontrollivad maksekohustuse tekkimist kuni selle lõpliku arveldamiseni. Kliiringiprotsess teisendab makse‑ või arvelduslubaduse (näiteks tšeki, maksekäsu või elektroonilise makmispäringu) tegelikuks raha liikumiseks ühelt kontolt teisele ning hõlmab kontrolli, nettingut, riskihindamist ja andmete vahetust osapoolte vahel.

Kliiring ja arveldamine — mis vahe?

Tihti kasutatakse termineid "kliiring" ja "arveldamine" vaheldumisi, kuid need on erinevad etapid:

Kliiring — tehingute andmete kogumine, kontrollimine, sobitamine ja arvutus (sh bilateraalne või tsentraalne netting), et määrata, kes kellele ja kui palju võlgneb.
Arveldamine (settlement) — tegelik väärtuste (raha või instrumentide) ülekandmine kontode vahel vastavalt kliiringutulemustele; see tagab tehingu lõpuks lõpliku ja jõustunud makse.

Kliiringu tavapärased sammud

Tehingu algatus: klient esitab maksekorralduse või klienditehing registreeritakse panga süsteemis.
Andmete vahetus ja kontroll: pangad või kliiringuasutus kontrollivad andmete õigsust, konto katet ja volitusi.
Sobitamine ja netting: mitmed vastutegemised võrreldakse; sagedasti kasutatakse nettingut, et vähendada reaalsete rahaliikumiste arvu ja summat.
Riskihaldus: hinnatakse likviidsus- ja vastaspoole riske; mõnel juhul reservitakse vahendeid enne lõplikku arveldamist.
Arveldamine: teostatakse raha liikumine (nt läbi RTGS‑süsteemi või ACH), mille järel tehing loetakse lõplikuks.
Post‑settlement töötlus: aruandlus, klaariumid ja võimalikud vaidlused või parandused.

Osalised ja süsteemid

Kliiringu ja arveldamise protsessis osalevad:

erapangad ja nende kliendid,
keskne kliiringukeskus või kliiringuosakond (nt pankadevahelised skeemid),
keskne vastaspool (CCP — central counterparty) keerukamate finantstehingute puhul, mis vähendab vastaspoole riski,
keskpangad, kes juhivad riiklikke maksesüsteeme ja tagavad likviidsuse.

Ühendkuningriigis hoolitses pikka aega tšekkide ja krediiditehingute kliiringu eest sarnane organisatsioon (Cheque and Credit Clearing Company). Ameerika Ühendriikides täidab Föderaalreservi sageli kliiringu ja arvelduse koordineerijat ning vahendab pangavahelisi makseid ja süsteemset arveldamist.

Riskid ja regulatsioon

Settlemisrisk (liquidity risk) — kui osapool ei suuda õigeaegselt makseid katta; see võib viia süsteemsete kadudeni, kui palju osalejaid on seotud.
Vastaspoolerisk — risk, et teise poole kohustus ei täitu enne arveldamist.
Operatsioonirisid — tehnilised rikked, andmevead või pettused, mis võivad kliiringut takistada.

Regulaatorid ja keskpangad kehtestavad reegleid ja järelevalvet, et vähendada neid riske (nt arveldusaju nõuded, kapitali‑ ja likviidsusnõuded, tehingute lõplikkuse seaduslik kaitse). Euroopa kontekstis on olulised standardid nagu SEPA ja makseäri regulatsioonid (nt PSD2), mis mõjutavad kliiringu ja arvelduse toimimist.

Miks kliiring on majandusele oluline?

See tagab maksesüsteemi toimimise ning usalduse kaupade ja teenuste eest tasumisel.
Tõhustab likviidsuse kasutust läbi nettingu ning vähendab pankade vahelist tegelikku rahaliikumist.
Vähendab makseriski ja soodustab finantsturu stabiilsust — oluline nii ettevõtetele kui eratarbijatele.

Tänapäeva arengud

Kliiringu ja arvelduse valdkond on kiiresti muutumas: ilmuvad reaalaja maksesüsteemid (instant payments), moderniseeritakse RTGS‑süsteeme, kasvab elektrooniliste ja ka digitaalse valuuta lahenduste osakaal (sh arutelud keskpanganduse digiraha ehk CBDC üle) ning suureneb sõltuvus automatiseeritud ja standardiseeritud andmevahetusest. Need arengud vähendavad arveldusaegu, ent toovad kaasa ka uusi tehnilisi ja regulatiivseid väljakutseid.

Kokkuvõtteks on arvelduspank ja kliiring osa maksevõrgustikust, mis teisendab makselubadused reaalseks rahaliikumiseks, haldab riske ja võimaldab kaasaegsel majandusel toimida sujuvalt ja usaldusväärselt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on arvelduspank?

V: Arvelduspank on finantsasutus, mis hõlbustab raha liikumist kontode vahel ja väljastab klientidele raha.

K: Mida tähendab kliiring panganduse ja rahanduse kontekstis?

V: Kliiringu all mõeldakse kõiki tegevusi alates hetkest, mil tehinguga seotud kohustus on võetud, kuni selle arveldamiseni.

K: Milline on kliiringu protsess panganduses ja rahanduses?

V: Kliiringu protsess muudab makselubaduse (nt tšeki või elektroonilise maksetaotluse kujul) tegelikuks raha liikumiseks ühelt kontolt teisele.

K: Kuidas nimetatakse Ühendkuningriigis ametlikult kliirivaid panku?

V: Ühendkuningriigis on kliirivate pankade ametlik nimi Cheque and Credit Clearing Company.

K: Milline on Föderaalreservi roll USAs?

V: Föderaalreserv täidab USAs vahendaja rolli, kliirides ja arveldades rahvusvahelisi pangamaksed.

K: Kas arvelduspank hõlmas algselt füüsilist sularaha?

V: Jah, ühel ajal tähendas arvelduspank tegeliku raha vastuvõtmist ja väljastamist.

K: Mida tähendab kliirimine praegu panganduses ja rahanduses?

V: Nüüd tähendab kliiring igasugust finantstehingut.