Briti Rakenduslingvistika Assotsiatsioon (BAAL): ülevaade, eesmärgid ja tegevus
BAAL: ülevaade, eesmärgid ja tegevus — tutvustus Briti rakenduslingvistika ühingust, liikmetest, konverentsidest, väljaannetest ja stipendiumidest.
Briti Rakenduslingvistika Assotsiatsioon (BAAL) on akadeemiline ja professionaalne ühendus, mille liikmeteks on rakenduslingvistika uurijad, keeleõpetajad ning teised keele ja keeleõppega seotud teemade vastu huvi tundvad spetsialistid. BAAL asub Ühendkuningriigis ning tal on üle 800 liikme. Ühing korraldab regulaarselt koosolekuid ja konverentse eri paigus Ühendkuningriigis, annab välja konverentside protokolle ning regulaarset uudiskirja ning toetab üliõpilasi ja noori teadlasi stipendiumide ja muude toetuste kaudu. Näiteks oli Tess Fitzpatrick, Cardiffi ülikooli keele- ja kommunikatsiooniuuringute keskuse rakenduslingvistika professor, BAALi esimees aastatel 2015–2018.
Eesmärgid ja fookus
BAALi peamised eesmärgid on:
- edendada sellealast teadusuuringut ja selle ühendamist praktikaga;
- toetada keeleõpetajate ja uurijate professionaalset arengut;
- soodustada teadmiste levikut rakenduslingvistika valdkonnas ühiskondlike otsuste ja keelepoliitika kujundamise toetamiseks;
- luua võrgustikke nii akadeemilistes ringkondades kui ka haridus- ja tööstussektoris.
Peamised tegevused
Ühingu tegevus hõlmab tavaliselt:
- aastakonverentsi ja teema-eesmärkidega kohtumisi — BAALi aastakoosolek toimub tavaliselt iga aasta septembris Ühendkuningriigis;
- teaduspublikatsioone ja konverentsiprotokolle, mis kajastavad nii teoreetilisi kui ka praktilisi uuringuid;
- spetsialiseeritud töötubasid, seminarid ja veebisündmusi, kus arutatakse uusi uurimismeetodeid ja praktikakogemusi;
- erihuvisekogud (Special Interest Groups), mis keskenduvad näiteks keele testimisele, tehnoloogia kasutamisele keeleõppes, mitmekeelsusele ja muudele alateemadele;
- üliõpilaste ja noorte teadlaste toetamine stipendiumide, parimate ettekannete auhindade ja mentorlusprogrammide kaudu.
Konverentsid ja näited teemadest
BAALi kohtumistel on sageli konkreetne teema, mis suunab ettekannete ja töögruppide sisu. Näiteks 40. konverentsi teema Edinburghi ülikoolis oli "Tehnoloogia, ideoloogia ja praktika rakenduslingvistika valdkonnas" (Technology, Ideology and Practice in Applied Linguistics). Sellised teemad ühendavad nii teoreetilisi arutelusid kui ka praktilisi demonstratsioone ning annavad ruumi interdistsiplinaarseks koostööks.
Rahvusvaheline koostöö ja õiguslik staatus
BAAL on osa rahvusvahelisest võrgustikust ning teeb koostööd teiste organisatsioonidega, sealhulgas Association Internationale de Linguistique Appliquee (AILA). Ühendkuningriigis on BAAL registreeritud heategevusorganisatsioonina, mis võimaldab tal taotleda ja jagada vahendeid teadustöö ja hariduslike algatuste toetamiseks.
Kuidas liituda ja kuidas osa võtta
Liikmeks saamiseks võib tavaliselt taotleda vastavat kutset või registreeruda ühingu liikmena; liikmesus annab ligipääsu uudiskirjale, teavitustele konverentsidest, võimalusele esineda ning taotleda stipendiume ja toetusi. Huvi korral on soovitatav vaadata BAALi ametlikke teateid ja kontaktandmeid, osaleda kohalikel sündmustel ja võtta ühendust ühingu esindajatega, et saada täpsemat infot liikmelisuse hindade, SPG-de (Special Interest Groups) ja eelseisvate sündmuste kohta.
BAAL jätkab rolli sillana akadeemilise uurimistöö ja keeleõpetuse praktika vahel, pakkudes platvormi nii teaduslikele diskussioonidele kui ka praktilistele lahendustele keeleõppe ja keelepoliitika valdkonnas.
Ajalugu
Ühing sai alguse 1960. aastatel. Sel ajal hakkas üha rohkem inimesi huvituma uuest teadusest, kaasaegsest keeleteadusest, ja neid huvitasid eriti praktilised tulemused. Üks oluline rakenduslingvistika valdkond on keeleõpetus ja -õpe. Samuti muutus sel ajal Euroopa Liit üha olulisemaks, nii et inimesed Euroopas vajasid paremat keeleõpetust.
Essexi ülikooli rakenduslingvistika õppetooli juhataja Peter Strevensil oli esimesena idee BAALi käivitamiseks. Birkbecki kolledžis 1965. aasta juulis toimunud kohtumisel oli BAALi esialgne idee uurida peamiselt keeleõpetust ja masintõlget. Esimesel täismahulisel kohtumisel 1967. aastal Readingis, Berkshire'is otsustas rühm siiski uurida palju erinevaid teemasid. BAAList sai AILA Ühendkuningriigi liige ja selle esimeseks esimeheks sai Pit Corder. Esialgu olid liikmeks ainult akadeemikud, sest BAAL soovis, et inimesed arvaksid, et tegemist on ekspertide rühma, mitte õpetajate koosolekuga. Kuid 1970. aastate alguseks muutus BAALiga liitumine lihtsamaks. Alates 1985. aastast võib igaüks liituda. Liikmeks astumiseks ei ole mingeid nõudeid. 1980. aastal hakkas ühing välja andma ajakirja Applied Linguistics.
Seotud leheküljed
- Rakenduslingvistika
- Keele omandamine
- Keeleteadus
Küsimused ja vastused
K: Mis on Briti rakenduslingvistika ühing?
V: Briti rakenduslingvistika assotsiatsioon on akadeemiline ühendus, mis koosneb professionaalsetest rakenduslingvistidest, keeleõpetajatest ja nendest teemadest huvitatud üksikisikutest.
K: Kus asub BAAL?
V: BAAL asub Ühendkuningriigis.
K: Kui palju on BAALil liikmeid?
V: BAALil on üle 800 liikme.
K: Milliseid üritusi BAAL korraldab?
V: BAAL korraldab kohtumisi erinevates kohtades Ühendkuningriigis ja iga-aastast kohtumist igal septembris.
K: Mida BAAL avaldab?
V: BAAL avaldab konverentside protokolle ja regulaarset uudiskirja.
K: Kes on BAALi praegune esimees?
V: Tess Fitzpatrick, Cardiffi ülikooli keele- ja kommunikatsiooniuuringute keskuse rakenduslingvistika professor, on BAALi esimees aastatel 2015-2018.
K: Kas BAAL on osa suuremast rahvusvahelisest organisatsioonist?
V: Jah, BAAL on osa Association Internationale de Linguistique Appliquee (Rahvusvaheline rakenduslingvistika assotsiatsioon, AILA).
Otsige