Brookingsi instituut: USA mõttekoda ja rahvusvaheline uurimiskeskus

Brookingsi institutsioon on Ameerika Ühendriikide think tank, mis tegutseb Washingtonis ja tegeleb poliitika- ja sotsiaalteaduslike uuringute ning avaliku aruteluga. Asutatud 1916. aastal, on Brookings üks USA vanimaid ja tuntumaid mõttekodasid. See on keskendunud peamiselt majanduse, poliitika, valitsuse, välispoliitika ning maailmamajanduse ja -arengu teemadele. Brookings asub Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis (mitte segi ajada Washingtoni osariigiga) ja tema teadustöö ning avalikud üritused mõjutavad laialdaselt nii USA sise- kui välispoliitikat.

Pennsylvania ülikooli 2012. aasta aruandes "Global go-to think tank" on Brookings hinnatud maailma mõjukaimaks mõttekojaks.

Selle missioon on:

"anda uuenduslikke ja praktilisi soovitusi, mis edendavad kolme suurt eesmärki: tugevdada Ameerika demokraatiat, edendada kõigi ameeriklaste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, turvalisust ja võimalusi ning tagada avatum, turvalisem, jõukam ja koostöövõimelisem rahvusvaheline süsteem".

Brookings väidab, et tema teadlased "esindavad erinevaid seisukohti" ja kirjeldab end kui erapooletut. Meedia kirjeldab Brookingsit sageli kui "liberaal-keskset" või "tsentristlikku" mõttekoda. Kongressi dokumentide analüüs aastatel 1993–2002 näitas, et Brookingsile viitasid konservatiivsed poliitikud peaaegu sama sageli kui liberaalsed poliitikud; skaalal 1–100 sai see 53 punkti, kusjuures 100 on kõige liberaalsem tulemus. Sama uuring leidis ka, et Brookings on USA meedia ja poliitikute poolt kõige sagedamini viidatud mõttekoda.

Ajaloost ja ülesehitusest

Brookingsi asutas filantroop Robert S. Brookings 1916. aastal, eesmärgiga parandada avaliku halduse ja akadeemilise uurimistöö sidet poliitikakujundusega. Aja jooksul on institutsioon laienenud, moodustanud eraldi uurimisprogrammid ja loonud väljaanded ning sündmused, mis vahendavad uurimistulemusi avalikkusele ja poliitikakujundajatele.

Peamised uurimisvaldkonnad ja programmid

Brookings töötab mitmes peamises uurimisvaldkonnas; olulisemad programmid hõlmavad:

• Majandusuuringud — makromajandus, tööhõive, sissetulekute jaotumine ning rahapoliitika.
• Välispoliitika — rahvusvaheline julgeolek, geopoliitika, transatlantilised suhted ja Aasia uuringud.
• Valitsemis- ja sisevalituse uuringud — institutsioonide toimimine, avalik juhtimine ja kodanikuosalus.
• Maailmamajandus ja areng — globaalne arengupoliitika, arengumaade majandusküsimused ja rahvusvahelised organisatsioonid.
• Metropoli- ja kohaliku poliitika programm — linnade areng, infrastruktuur ja regionaalpoliitika.

Avaldamised ja sündmused

Brookings avaldab regulaarselt uurimisaruandeid, poliitikaülevaateid, töid ja ajakirjalisi väljaandeid. Tuntuim avaldus majandusalal on "Brookings Papers on Economic Activity" (BPEA). Instituut korraldab ka avalikke loenguid, paneeldiskussioone, seminare ja konverentse, kus osalevad teadlased, poliitikud ning rahvusvahelised eksperdid.

Rahastamine ja sõltumatus

Brookingsi tegevust toetavad mitmesugused allikad: lõputoetus (endowment), sihtotstarbelised annetusfondid, fondid, era- ja ettevõttetoetused ning mõningad valitsuslepingud. Institutsioon rõhutab, et teaduslik töö põhineb akadeemilisel standardil, kuid on olnud avalikku arutelu ja kriitikat rahastamise läbipaistvuse ning võimaliku huvide konflikti teemal. Brookings avaldab tavaliselt oma toetajate nimekirja ja rahastamisallikate ülevaateid, et suurendada usaldusväärsust.

Mõju ja kriitika

Brookings on mõjutanud nii USA sise- kui välispoliitikat: selle analüüsid ja soovitused on tihti viidatud seadusandlikes aruteludes ja meedias. Samas on institutsioon sattunud kriitika alla väidetava poliitilise eelistatuse, liigselt erasektorilt sõltuva rahastamise või teatud poliitiliste seisukohtade poolest. Brookings vastab sellistele märkustele, rõhutades oma uurimistöö standardeid ja paljude eri vaadete esindamist oma teadlaste seas.

Tuntud tegevused ja mõjuvaldkonnad

Brookingsi tööl on pikk ajalugu poliitikasoovituste kujundamisel makromajandusest kuni välispoliitikani. Instituudi eksperdid on sageli kutsutud konsultatsiooni-, kuulamis- ja avalikesse aruteludesse ning nad avaldavad sagedasti kommentaare meediale. Brookingsi uuringud on kasulikud nii poliitikakujundajatele, akadeemikutele kui ka avalikkusele, kes otsib tõenduspõhist analüüsi aktuaalsetel teemadel.

Kontakt ja ligipääs

Brookings korraldab regulaarselt avalikke etteasteid ja avaldab oma töid veebis, võimaldades huvilistel tutvuda aruannete, artiklite ja sündmuste programmiga. Instituudi veebilehelt leiab uuringuid, arvamusi ja teateid tulevaste alustegevuste kohta.

Brookings esindab tugevat traditsiooni teaduspõhise poliitikaanalüüsi pakkumisel, olles samal ajal objektiivsuse, rahastuse ja poliitilise mõju käsitlemisel pideva avaliku tähelepanu all.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Brookingsi institutsioon?

K: Milline on Brookingsi missioon?

K: Kuidas Brookings ennast poliitiliselt kirjeldab?

K: Milline on Brookingsi positsioon 2012. aasta ülemaailmsete mõttekodade aruandes "Global Go-To Think Tanks"?

K: Kuidas kirjeldab meedia Brookingsit poliitiliselt?

K: Kongressi dokumentide analüüsi kohaselt viitavad poliitikud sagedamini Brookingsile: kas konservatiivsed või liberaalsed poliitikud?

K: Kui sageli tsiteerivad Brookingsit USA meedia ja poliitikud?

Otsing