Mereelustiku loendus: kümneaastane globaalne uuring maailmamere elustikust

Loenduses kasutati kombineeritud lähenemist, mis ühendas traditsioonilise taksonoomia ja kaasaegsed tehnoloogiad. Peamised uurimismeetodid olid:

• laeva- ja kalavarude uuringud ning välitööd rannikualadel;
• kaugsurve- ja süvamere süvakuurijaid, ROV-e (kaugjuhtimisega submersible'id) ja sukeldumisi haruldaste elupaikade dokumenteerimiseks;
• molekulaarsete meetodite kasutamine, sh DNA barcoding ja metabarcoding, mis võimaldasid tuvastada mikroorganisme, larvi ja raskesti eristatavaid liike;
• akustilised uuringud ja jälgimissüsteemid suuremate kalaliikide ja imetajate liikumise jälgimiseks;
• muuseumikogude ja ajalooliste andmete integreerimine, et leida ja kinnitada liigilisi jaotusmuste muutusi;
• rahvusvaheline andmevahetus ja ühised andmebaasid, mis koondasid uuringutulemusi ühtsesse andmepanka.

Peamised leiud

Loenduse tulemusena koguti ja avalikustati märkimisväärne hulk uusi teadmisi mereelustiku kohta:

• registreeriti tuhandeid liigirikkaid andmeid ja leiti suur hulk varem teaduslikult kirjeldamata liike ning uusi liiginimetusi;
• täpsustati paljude liikide levikut ja tihedust erinevates mereregioonides, sh avamere ja süvamere elupaikades;
• paljastati piirkondlikud ja globaalsed mustrid, mis näitavad, kuidas kliimamuutused, reostus ja ülekalastamine mõjutavad kooslusi;
• paranesid teadmised mereelustiku ökosüsteemiteenuste kohta, mis on olulised majanduse ja inimeste toimetuleku jaoks (nt kalandus, süsiniku sidumine).

Mõju, andmehaldussüsteemid ja pärand

Üks püsivaid tulemusi oli andmete kättesaadavuse ja jagamise suurendamine. Projekti käigus arendati ja rikastati rahvusvahelisi andmebaase (sh mereteaduse ja bioloogilise mitmekesisuse registrid), mis on teadlastele, poliitikakujundajatele ja avalikkusele pidevalt kättesaadavad. Loendus edendas ka järgmisi valdkondi:

• rahvusvaheline koostöö ja teaduse avatus — andmed ja publikatsioonid olid laialdaselt jagatud;
• konkreetsed praktilised soovitused merealade kaitseks, kalandushalduseks ja meretasandilise planeerimise toetuseks;
• avalikkuse teadlikkuse tõstmine läbi näituste, dokumentaalide ja haridusprojektide;
• tehnoloogiline areng meresuuringutes — eelkõige molekulaarsete meetodite ja kaugsuunaliste uuringute vallas.

Osalejad, rahastus ja sarnasus maismaa algatustega

Projekti juures tegutses rohkem kui 70 riigi teadlasi ning selle kogumaksumuseks oli üle miljardi USA dollari. Loendus sarnanes maismaa ökoregioonide uuringutele — nagu neid korraldasid Maailma Looduse Fond ja National Geographic Society — eesmärgiga anda tervikpilt planeedi elustikust, seekord keskendudes ookeanidele.

Inimesed nagu projekti asutaja J. Frederick Grassle ning juhtfiguurid, sealhulgas Ron O'Dor Dalhousie Ülikoolist Halifaxis, Nova Scotias, mängisid olulist rolli koostöö koordineerimisel ja metoodika arendamisel.

Väljakutsed ja tulevik

Kuigi loendus andis hulgaliselt uut teavet, tõi see esile ka takistusi: süvamere uurimise kõrged kulud, andmete heterogeensus, taksonoomiavajadus ja pidevalt muutuvad keskkonnatingimused. Tulevikus on oluline:

• pidev ja pikaajaline seire, et jälgida muutusi liigilises koosseisus;
• andmete ühtlustamine ning kättesaadavuse parandamine teadlaste ja haldusorganite jaoks;
• uute tehnoloogiate (nt eDNA, automaatse tuvastuse ja kauglõplike sensorite) laialdasem rakendamine;
• uute kaitsemeetmete ja poliitikakujunduse toetamine, mis baseeruvad projekti andmetel.

Võib öelda, et Mereelustiku loendus kujunes oluliseks aluseks tänapäevasele mereelu kaardistamisele — andes nii teadlastele kui ka ühiskonnale parema aluse ookeanide kaitseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mereelustiku loendus?

K: Kes oli mereelu loenduse juht?

K: Kust saadi mereelu loenduse andmed?

K: Mitu riiki osales mereelu loenduses?

K: Kui palju raha kulus mereelu loendusele?

K: Kes asutas mereelu loenduse?

K: Mis oli mereelu loenduse eesmärk?