Boko Haram (ISWAP) — Nigeeria islamistlik rühmitus: ajalugu ja rünnakud

Boko Haram (ISWAP) — Nigeeria islamistlik rühmitus: põhjalik ajalugu, peamised rünnakud ja mõju Lääne-Aafrika julgeolekule.

Boko Haram on Nigeerias tegutsenud islamistlik rühmitus, mis alates 2015. aastast on osalenud ka Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIS) nimelises liikumises, kuulutades end hiljem selle Lääne-Aafrika provintsiks (ISWAP). Rühmitus tekkis kui kohalik liikumine, kuid on aastate jooksul muutunud rahvusvaheliseks ja vägivaldseks relvarühmituseks. See on tegutsenud Nigeerias alates 2009. aastast ja on peamiselt aktiivne riigi põhjaosas ning naaberaladel. Rühmituse nimi väljendab vaenulikkust lääne- või muul mitteislami suunitlusega hariduse suhtes: nad peavad sellist haridust pattuks ning soovivad kehtestada Nigeerias ainsa seadusena islami õigust. Samuti tahetakse riigis piirata või keelustada haridust, mis ei põhine islamil. Rühmitus on ise end võrdluses tituleerinud sarnaseks Afganistanis tegutseva Talibaniga ning kohalikul tasandil on seda nimetatud ka "Talibaniks". Ametlikult on rühmituse araabia keelne nimi Jama'atu Ahlis Sunna Lidda'awati wal-Jihad, mis tähendab "Prohveti õpetuse levitamisele ja džihadile pühendunud inimesed". Nad on kasutatud ka nimekujusid nagu "Islamiriigi Lääne-Aafrika provints (ISWAP)".

Ajalugu ja juhtimine

Rühm moodustati Maiduguris 2002. aastal ning alguses esines see pigem kohaliku sektina, mille tegevus kasvas ja militariseerus järk-järgult. Rühmitus järgib peamiselt sunniitlikku islami tõlgendust ja sai piirkonnas tuntuks oma vastuseisu tõttu lääne- ja mitteislami suunitluse suhtes. Kohalikust hausa keelest pärinev nimeosa "boko" tähendab mitteametlikult "lääne" või "mitteislamlikku" haridust ning araabia sõna "haram" tähendab "keelatud" või "pattu".

2009. aastal puhkes Maiduguris tugev konflikt Nigeeria julgeolekujõudude ja rühmituse vahel. Tollane juht Mohammed Yusuf vangistati ja tapeti politsei käes, mis tõi kaasa rühmituse radikaliseerumise ja relvastunud islamiäärmuslaseks muutumise. Pärast Yusufit astus juhtpositsioonile Abubakar Shekau, kes juhtis rühmitust mitme aasta jooksul, kuni rühmitus 2015. aastal kuulutas lojaalsust Islamiriigile. Hiljem toimusid siseerimeelsused ja lahknemised: osa rühmitusest muutus ISWAP-iks, mis sai ISISi keskorganite osaks, samal ajal jätkas teine haru iseseisva Boko Haram'i nime all. Abubakar Shekau juhtimise ajal iseloomustasid rühmitust äärmuslik jõhkrus ja tsiviilelanike massilised rünnakud.

Ideoloogia ja taktika

Boko Haram on avalikult vastumeelne mitteislami kultuurile, lääne haridusele, modernsele teadusele ja paljudele ühiskondlikele normidele. Rühm on keelustanud või proovinud keelustada riietuse, mis neile ei sobi (näiteks särkide ja pükste kandmine) ning on pidanud valimistel hääletamist ja demokraatlikke protsesse pühadusevastaseks. Mõned varasemad juhid, sh Mohammed Yusuf, avaldasid uskmatusi teaduslike seisukohtade suhtes (nt ta lükkas 2009. aasta BBC intervjuus tagasi idee, et Maa on kera, ning seostas vastandina darvinismi, või ei aktsepteerinud loodusprotsesse nagu vihma teke aurustunud vee tagajärjel).

Taktikaliselt on rühmitus kasutanud relvarünnakuid, pommiplahvatusi, rööve, massimõrvu, inimrööve, enesetapurünnakuid ja lapsvõitlejate kaasamist. Eriti kurikuulsaks on saanud koolide ründamine ning naiste ja laste röövimine ning nende kasutamine pantvange ja sõjaväelaste varustamiseks või enesetaputerroriaktideks.

Põhiteod ja suuremad rünnakud

Boko Haram on võtnud endale vastutuse paljude terrorismiaktide eest Nigeerias ja naaberriikides. Mõned tähtsamad episoodid konfliktis hõlmavad:

• Detsembris 2010 ründas rühm Bauchi vanglat ja vabastas sealt sadu vange.
• Samal kuul toimus pommiplahvatus Josis (Plateau osariigis), kus hukkus umbes 80 inimest, millele järgnes rünnak Abuja kasarmutele.
• 2010–2011 toimusid Maiduguris ning Abuja politsei ja ÜRO peakorterites mitmed tulistamis- ja pommirünnakud, milles hukkus kümneid tsiviilisikuid.
• 14. aprillil 2014 röövis Boko Haram umbes 200 koolitüdrukut Chibokist — see röövimine pälvis laialdast rahvusvahelist vastumeelsust ja tähelepanu.
• 2015. aasta jaanuaris tapsid rühmituse väed Baga linnas hinnanguliselt vähemalt 100 inimest ning süütasid ja hävitasid sadu hooneid; tulekahjud ja laastamine tabasid piirkonda ulatuslikult ning tekitasid humanitaarkriisi.
• Rühmitus on regulaarselt korraldanud enesetapupommirünnakuid turuplatsidel, pühakohtades (sh kirikutes) ja avalikel üritustel, põhjustades aastate jooksul suuri inimkaotusi.

Jagunemine: Boko Haram vs ISWAP

2015. aastal kuulutas osa Boko Haramist ustavust Islamiriigile ja rühmitus hakkas kasutama nime ISWAP. Ajalooliselt on sellest tulenenud ka sisemine lõhenemine: üks tiib (ISWAP) sai ISIS-i keskorganite tunnustuse ning muutis oma taktikat osaliselt, püüdes mõnel perioodil suunata rünnakuid peamiselt riigiasutuste ja julgeolekujõudude vastu, et võita kohalike elanike toetust; teine tiib (sageli nimetatud jätkuvalt Boko Haramiks või Shekau pooldajateks) jätkas äärmuslikumaid ja tsiviilivastasemaid rünnakuid. Juhtide ja fraktsioonide vahelised võimuvõitlused on konflikti veelgi keerukamaks teinud. Abubakar Shekau juhtimise alusel on rühm tuntud erakordselt julma strateegia poolest; tema saatuse kohta on olnud vastuolulist teavet, viimastel aastatel on teatatud tema mitmetest võimalikest hukkumistest ja ühtlasi tema väidetavast surmast 2021. aastal, kuid piirkonnas on säilinud vägivalla õhkkond ka pärast tema taandumist.

Mõju regiooni ja humanitaarne kriis

Konflikt on põhjustanud laialdast inimkannatust: hinnanguliselt on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi ning miljoneid on sunnitud kodudest põgenema. Suurim mõju on tunda Nigeeria põhjaosas ning naaberriikides — Kamerunis, Tšaadis ja Nigeris — kuhu paljud põgenikud on läinud. Lake Chad'i bassein on saanud pikaajalise ründe tõttu epitsentriks, kus põllumajandus, kalandus ja kohaliku elanike elatus on häiritud. Humanitaarabiorganisatsioonid ja ÜRO on hinnanud suurt toidupuudust, tervishoiu- ja kooliteenuste kokkuvarisemist ning laialdast ebakindlust.

Rahvusvahelised ja riiklikud vastumeetmed

Vastuseks rünnakutele moodustasid Nigeeria ja naaberriigid mitmeliigilisi julgeolekualgatusi, sealhulgas Multinational Joint Task Force (MNJTF) — ühiseid operatsioone Nigeeria, Kameruni, Tšaadi, Niili ja Nigeri vägedega. Rahvusvaheline kogukond on pakkunud ka luure-, logistikatoe ja humanitaarabi. Samal ajal on rünnakud ja metsikult käitutud repressioonid toonud kaasa keerukaid inimõiguste küsimusi ning mõne julgeolekujõu väärtegude uurimine on osutunud vajalikuks.

Õiguslik staatus ja rahvusvaheline reageering

Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on klassifitseerinud Boko Harami ja sellega seotud rühmitused terroriorganisatsioonideks. Konflikt on pälvinud suurt tähelepanu nii regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas sanktsioonide, sõjalise abi ja humanitaarprogrammi kaudu.

Kuigi rühmitus on aastate jooksul kaotanud territooriumi ja juhtfiguurid on kogenud kaotusi, püsib piirkondlik julgeolekuoht ning humanitaarne olukord nõuab jätkuvat abi ja poliitilisi lahendusi. Konflikti lõplik lahendamine nõuab nii julgeolekuoperatsioone, riiklike institutsioonide tugevdamist, sotsiaalmajanduslikke investeeringuid kui ka ühiskondlikku lõimimist ja de-radikaliseerimist.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab Boko Haram?

K: Kus asub Boko Haram?

K: Mida tähendab Jama'atu Ahlis Sunna Lidda'awati wal-Jihad?

K: Millal alustas Boko Haram oma mässu?

K: Millise tegevuse eest on Boko Haram vastutanud?

K: Kas Boko Harami ja Nigeri delta vabastamise liikumise (MEND) vahel on mingit seost?

K: Millal sai sellest Islamiriigi osa?

Otsing