Al-Aqsa mošee
{{ Nimi = Haram Al Sheriff Juhtkond = Jordaania vaqf nõukogu }} Al-Aqsa mošee ("Kõige kaugem mošee") on mošee ehk koht, kus moslemid käivad jumalateenistusel, ja see asub Jeruusalemmas. Abdul Malik ibn Marwan palus mošee ehitamist, kuid ta suri enne selle ehitamise lõpetamist ja selle lõpetas tema poeg 705. aastal pKr. Al-Aqsa mošee on osa Al-Haram al-Qudsi al-Sharifist ehk "õilsast pühakojast". See ala on juutide seas tuntud kui Templimägi ja arvatakse, et see on koht, kuhu ehitati juudi tempel. Mošee on islami 3. tähtsaim koht. Paljud moslemid usuvad, et Muhammad läks "Öise teekonna" loos Mekas asuvast pühast mošeest Al-Aqsa mošeesse. Samuti väidavad mõned islami traditsioonid, et Muhammed pidas seal enne oma taevaminekut palveid.
Inimesed on kavandanud mošee ründamist ja mõned inimesed on seda ka tegelikult rünnanud. 1969. aastal pani Michael Dennis Rohan mošee põlema, hävitades suure osa mošeest. Mõned Gush Emunim Undergroundi liikmed plaanisid mošeed õhku lasta, kuid nad ei lasknud seda kunagi õhku.
2000. aasta septembris külastas Ariel Sharon Al-Aqsa't ja mošees viibinud palestiinlased viskasid esemeid Sharoniga kaasas olnud politseijõudude pihta. Vastutasuks tulistas politsei palestiinlaste gruppi kummikuulidega. Palestiinlased ütlesid, et Sharon külastas mošeed, et inimesi vihastada, kuid Sharon ütles, et ta läks sinna rahusõnumiga. See visiit on mõnede arvates teise intifada põhjuseks.
Al-Aqsa mošee
Nimi
"Al-Aqsa Musjid" tähendab "kõige kaugem musjid". Masjidi nimi pärineb Koraani loost "Öine teekond". Selles loos läheb Muhammad Makkast Jeruusalemma, kus asub Al-Aqsa Musjid. Seejärel läks ta üles taevasse (Jannasse).
Ajalugu
Mošee ehitati esmakordselt 705. aastal pKr. Esimene mošee hävis maavärinas 748 pKr ja tuli uuesti ehitada. Me ei tea, millal see uuesti ehitati, kuid tõenäoliselt 771. aastal pKr. ja see mošee hävitati varsti pärast selle ehitamise lõpetamist. Kolmas mošee ehitati umbes 780 pKr. Aastal 1033 pKr toimus veel üks maavärin ja mošee tuli uuesti ehitada.
Jeruusalemma vallutasid ristisõdijad 1099. aastal. Selle asemel, et mošee maha võtta, kasutasid ristisõdijad mošeed paleena. Aastal 1119 muudeti see templirüütlite peakorteriks.
