Al-Aqsa mošee (Al-Haram al-Sharif) – ajalugu, tähtsus, konfliktid

Al-Aqsa mošee — põhjalik ülevaade ajaloolisest ja religioossest tähtsusest, pingetest ja konfliktidest Jeruusalemmas. Lugege faktilist ja tasakaalustatud käsitlust.

Al-Aqsa mošee ("Kõige kaugem mošee") on mošee ehk koht, kus moslemid käivad jumalateenistusel, ja see asub Jeruusalemmas. Al-Aqsa kuulub laiemasse kompleksi, mida araabiakeelses traditsioonis nimetatakse Al-Haram al-Qudsi al-Sharif ehk „õilsaks pühakojaks“; juutide seas on see ala tuntud kui Templimägi, kuhu seostatakse juudi templi paiknemist. Al-Aqsa on islami kolmas kõige tähtsam paik pärast Mekas asuvaid pühapaiku. Mošeed haldab peamiselt Jordaania vaqf nõukogu (waqf), samas kui julgeoleku- ja territoriaalküsimused on poliitiliselt keerulised ja sageli vaidlustatud.

Ajalugu

Algse moshee tellijaks peetakse Umayyadide kaliifi Abdul Malik ibn Marwanit, kuid ehitustööd lõpetas tema poeg ja järglane 705. aastal pKr. Aja jooksul on Al-Aqsa mitmeid kordi ümber ehitatud, taastatud ja suurendatud pärast maavärinaid, tulekahjusid ja sõjalisi sündmusi. Kompleksi kuulub mitu olulist rajatist, sealhulgas kuppelkattega tseremoniaalsed hooned ja mosheed.

Religioosne tähendus

Paljude moslemite jaoks on Al-Aqsa vaimne tähendus seotud Muhammedi nii-öelda „Öise teekonna“ (Isra ja Mi'raj) looga: traditsiooni järgi läks Muhammed Mõne islami allika järgi pidas ta Al-Aqsas ka palveid enne taevamist. Seetõttu on paik islamimaailmas püha ja siin toimuvad palvused, pühaajalised üritused ning palverännakud.

Arhitektuur ja kompleks

Al-Aqsa kompleksi kuulub mitmesuguseid ajaloolisi hooneid ja pühi kohti, mille arhitektuur kajastab erinevaid ajastuid ja ehitusstiile. Kompleksi osaks on ka tuntud Kuplihoone (Dome of the Rock) ning erinevad palverännakuteks vajalikud rajatised. Paljud hooned on olnud ajaloo jooksul restaureeritud, et säilitada nii usuline kui ka kultuuriline pärand.

Juhtimine, ligipääs ja turvapoliitika

Al-Haram al-Sharifi administratiivse halduse eest vastutab peamiselt Jordaania vaqf nõukogu (waqf), mis hoolitseb religioossete ja kultuuriliste küsimuste eest. Pärast 1967. aasta Kuuepäevast sõda muutus piirkonna poliitiline kontroll keerukamaks: kuigi administratiivsed ja religioossed küsimused jäid suuresti vaqf’i pädevusse, tegeleb ajaloo ja julgeoleku tõttu paljude ligipääsu- ja turvaküsimustega ka Iisrael. See on põhjustanud korduvaid piiranguid ja kontrolli külastajate suhtes; mitte-muslimitele on tavaliselt lubatud külastada kompleksi kindlatel kellaaegadel ja rangemate turvanõuetega.

Konfliktid ja märkimisväärsed intsidentsid

• 1969. aasta tulekahju: Austraallane Michael Dennis Rohan süütas mošee 1969. aastal, mille tagajärjel hävis osa hoonetest ja väärtuslikust sisemusest. Põlengu järel viidi läbi ulatuslikud taastamistööd.
• Äärmuslike rühmituste plaanid: Mõned äärmuslikud rühmitused, näiteks Gush Emunim Undergroundi liikmed, on läbi ajaloo kavandanud rünnakuid või saboteerimist Al-Aqsa vastu; mõned neist plaanidest jäid realiseerimata, kuid need on suurendanud piirkonna pinget ja ebakindlust.
• 2000. aasta visiit ja intifada: 2000. aasta septembris külastas Ariel Sharon Al-Aqsat. Tema visiidi ajal toimusid kokkupõrked palestiinlaste ja Sharoniga kaasas olnud politseiüksuste vahel — visati esemeid ja politsei kasutas vastumeetmetena kummikuule. See sündmus on laialdaselt käsitletud ühe tegurina, mis mõjutas teise intifada puhkemist, kuigi sellel on mitmeid poliitilisi ja sotsiaalseid taustsüsteeme.

Kaasaegne olukord ja tähendus

Al-Aqsa ja kogu Al-Haram al-Sharifi kompleks on tänini üks piirkonna tundlikumaid konflikti- ja dialoogikohti. See on nii usulise kui ka poliitilise tähendusega: palvetamine ja palverännud seal jätkuvad, samas on igapäevane elu ja ligipääs tihti mõjutatud poliitilistest otsustest, turvameetmetest ja rahvusvahelisest tähelepanust. Paljude jaoks sümboliseerib Al-Aqsa nii usulist pühadust kui ka keerukaid ajaloolisi ja kaasaegseid pingeid, mis nõuavad delikaatset ja austavat lähenemist rahuotsingutel.

Otsing