Manxi keel (Gaelg): Mani saare goideli keel, ajalugu ja taastumine

Manxi keel (Gaelg) — Mani saare goideli keele ajalugu, väljasuremine 20. sajandil ja tänane taastumine, õppe- ja kaitsealgatused huvilistele.

Manxi keel (manxi keeles „Gaelg“ või kirjutatuna ka „Gailck“) on Mani saarel kõneldav keel. See on goideli ehk idakeldi keelte rühma kuuluv keel ning on suguluses nii šoti kui ka iiri keelega. Manxi on ainulaadne oma ajaloo, häälduse ja ortograafia poolest ning on oluline osa Mani saare kultuuripärandist.

Päritolu ja keelesugulus

See on keldi keel, täpsemalt goideli keelte alamrühm. Manxi arenenud väljaspool Iirimaad ja Šotimaad, kuid jagab paljusid foneetilisi ja grammatilisi tunnuseid teiste goideli keeltega: alguses levinud sõnajärg VSO (tegija-põhiseades), algkõne muutused (lenitsioon) ning sarnased sõnavaralised juured. Kuigi olemas on teatav vastastikune arusaadavus šoti- ja iirikeelega, on Manxi arenenud iseäralik hääldus ja kohalikud leksikaalised eripärad.

Langus ja „surm“ kui emakeel

Manxi keele kasutamine kogukondlikus vormis langes järsult 19. ja 20. sajandil inglise keele laialdase leviku tõttu. Viimased vanemad emakeelsed kõnelejad surid 20. sajandi keskpaiga ja lõpu paiku; sageli tsiteeritav nimi on Ned Maddrell, kes suri 1974. aastal ja keda on nimetatud üheks viimaseks emakeelseks kõnelejaks. Selle tõttu peeti Manxit mõnikord „ära surnud“ emakeele staatuses, kuigi keelekogukond ja huvilised olid juba varem teinud säilitustööd.

Taasärkamine ja elavdamispüüdlused

20. sajandi lõpust on Manxi elavdamisse panustanud nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. Keele säilitamiseks ja õpetamiseks on loodud õppematerjale, raamatuid, helisalvestisi ning elektroonilisi kursusi. Olulised sammud taasärkamisprotsessis on olnud:

• kogukonnapõhised kursused ja iseseisvad uuringud;
• meediakajastus ja Manx-keelsed saadetes — sh raadioülekanded;
• haridusalgatused: Manxi kui õppekeele tähtsus on kasvanud ja paiknevad algkoolid pakuvad Manxi keele õpetust (näiteks Bunscoill Ghaelgagh – Manx-keelne algkool, mis alustas tegevust 2000ndate alguses);
• uute emakeelsete kõnelejate tekkimine: tänu keeleõppele ja laste kasvatamisele kahes keeles on ilmunud uus põlvkond, kes kasutab Manxit igapäevases suhtluses.

Õiguslik ja institutsionaalne kaitse

Manxi keel on tunnustatud ja kaitstud rahvusvahelistele lepingutele vastavate põhimõtete alusel; keel kuulub ka Euroopa regionaal- või vähemuskeelte harta kaitse alla. Kohalik valitsus ja kultuuriorganisatsioonid toetavad keele arendamist, rahastavad projekte ja aitavad kaasa Manxi kuvandi tugevdamisele avalikus ruumis (näiteks siltide, kultuuriürituste ja õppematerjalide kaudu).

Keeleomadused ja kirjutus

Manxi kasutab ladina tähestikku, aga kirjavahemik ja ortograafia erinevad mõnevõrra inglise või teiste goideli keelte tavast. Traditsiooniline ortograafia võib tunduda õpilasele ebatavaline, kuna see väljendab Manxi foneetikat oma ajaloolise ortograafilise traditsiooni kaudu. Grammatilised tunnused, mida Manx jagab teiste goideli keeltega, on nimetatud eespool (nt algkõne muutused, verbivormid ja sõnajärg).

Tänane olukord ja tulevik

Tänapäeval õpivad Manxit ja kasutavad seda erinevatel tasemetel sadu kuni paar tuhandet inimest, sealhulgas nii harrastajad kui ka need, kelle emakeel on Manx uuesti omandatud. Näiteks 2011. aasta rahvaloenduse andmed näitasid, et ligikaudu 1 800 inimest suutis seda ajaloolist keelt mingil määral kasutada. Keele tulevik sõltub jätkuvast haridusest, noorte kaasamisest, meediaesindatusest ja avalikust toetusest.

Kultuur ja kirjandus

Manxi keeles on olemas nii traditsiooniline suuline pärimus (laulud, jutustused, rahvalaulud) kui ka tänapäevane looming — lasteraamatud, tõlked, muusika ja teater aitavad säilitada ja levitada keelt. Haridus- ja kultuuriorganisatsioonid avaldavad õppematerjale ning internetis on kättesaadavad sõnastikud ja kursused, mis muudavad keele õppimise kättesaadavamaks üle maailma elavatele huvilistele.

Kokkuvõte: Manxi keel on väike, ent kultuuriliselt tähtis goideli keel, millel on pikk ajalugu, ränk langus emakeelena 20. sajandil ja seejärel tugev elavdamistrend. Tänane ühine eesmärk on säilitada ja arendada keelt nii, et see jätkaks rolli Mani saare identiteedis ja kultuurielus.

Otsing