Norra saamide etniline rühm ehk saamid Norras on osa suuremast põlisrahvast, kes elab ka Rootsis, Soomes ja Venemaal. Norras elavate saamide hulka kuuluvad nii inimesed, kelle elukeeleks on saami keelad kui ka need, kellel on saami kultuuriline või genealoogiline taust. Saamide arv Norras sõltub arvestuse meetodist; hinnanguliselt on saame oma päritolu tunnistavaid inimesi kümnetest tuhandetest kuni üle 50 000-ni.
Tuumikpiirkonnad ja haldus
Norras on saamide tuumikpiirkond järgmistes omavalitsustes: omavalitsusüksust Finnmarki maakonnas ja Tromsi maakonnas nimetatud alad. Peamised saami asualad on Kautokeino, Karasjok, Porsanger, Tana, Nesseby ja Kåfjord. Need piirkonnad on kultuuriliselt ja keeleliselt saamide elupiirkonnad ning mitmes neist on saami keel ametlik või poolametlik keele staatus kohaliku teeninduse ja hariduse kontekstis.
Sapmi (Lapimaa)
Põhipiirkond asub Norra Sapmi (ehk Lapimaa) osa sees. (Lapimaa on osa neljast riigist: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Sapmi ei ole riiklikult piiratud territoorium, vaid kultuuriline ja geograafiline ala, mis hõlmab saamide traditsioonilisi elupaiku — laialdased tundra- ja metsamaastikud, rannikualad ning suured jõeväljad.
Keeled
Norra saami keeled hõlmavad mitut saami keele haru. Peamised keeled Norras on:
- Põhja-saami keel (northern Sámi) — kõige rohkem kõnelejaid ja laialdaselt kasutatav koolides, meedias ja avalikus teeninduses Saami tuumikpiirkondades.
- Lule-saami keel — räägitakse väiksemates kogukondades, peamiselt Lule ja selle ümbruses.
- Lõuna-saami keel — kõnelejaskond on väike ja keel on ohustatud; seda räägitakse peamiselt lõunapoolsetes saami kogukondades Norra ja Rootsi piiril.
Lisaks neile on saami keeli ja murdeid, mille levik on piiratum. Norra võimud on viimastel aastakümnetel rakendanud meetmeid saami keelte kaitseks ja elluäratamiseks, näiteks saami keele õppe toetus, kakskeelsed koolid ja kohalik ametlik keelekasutus teatud omavalitsustes.
Kultuur, majandus ja õigused
Saami kultuuri keskmes on traditsioonilised eluviisid nagu põllumajanduslik põhjapõdrakasvatus (reindeer herding), kalapüük, jahindus ja käsitöö (duodji). Joigu laulmine (joik) ning eriprojektid kultuuripärandi kaitseks on olulised identiteedi hoidmisel. Reindeehoid on paljude saami perede elatusallikas ja sellele on seotud ka erioigusi ning õiguslikke regulatsioone Norra seadusandluses.
Norra saamelaste poliitilist esindatust tagab Saami parlament (Sámediggi), mis loodi 1989. aastal ning mille ülesanne on kaitsta saami huve, kultuuri, keeli ja kehtestada kohalikke poliitikaid koostöös Norra riigiga. Samuti on olemas erinevad kultuuriorganisatsioonid ja haridusasutused, mis töötavad keele- ja kultuuriprogrammide elluviimiseks.
Kasutus ja säilitamine
Saami elupaikade ja keelte säilitamine seisneb nii seadusandlikus kaitses kui ka praktilises keele- ja kultuuritöös: saami keele õpe lasteaedades ja koolides, kakskeelne siltide paigutus, kultuuriprojektid ning rahvusvaheline koostöö teiste Sapmi riikidega. Tulevikuväljakutseks on noorte kaasamine, võrgustike tugevdamine ja majanduslike tingimuste kohandamine, et säilitada traditsioonilised elatusallikad ja samal ajal võimaldada kaasaegset arengut.