Norra saamid
Norra saamide etniline rühm ehk saamid Norras on osa etnilisest rühmast, mis elab ka Rootsis, Soomes ja Venemaal.
Norras on saamide tuumikpiirkond 4 omavalitsusüksust Finnmarki maakonnas ja 1 omavalitsusüksus Tromsi maakonnas: Kautokeino, Karasjok, Porsanger, Tana og Nesseby ja Kåfjord.
Põhipiirkond asub Norra Sapmi (ehk Lapimaa) osa sees. (Lapimaa on osa neljast riigist: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa).
Norra saami keeled on põhja saami keel (en), lule saami keel (en) ja lõuna saami keel (en).
Valitsuse määratlus
"[P]eanikud, kes tahavad hääletada" või tahavad olla "saami parlamendi (en) liige, peavad end saamlasena registreerima. Saami määratlused", mida "saami organisatsioonid, sealhulgas Põhjamaade Saami Nõukogu, hakkasid kasutama 1950. aastatel, said 1987. aastal Norra seaduste osaks. Saami on määratletud kui isik, kes: 1) kelle emakeeleks on saami keel või kelle isa või ema või kelle vanavanemate emakeeleks on saami keel või 2) kes peab ennast saamlaseks ja elab täielikult kooskõlas saami ühiskonna reeglitega ning keda saami esindusorgan tunnistab saamlaseks või 3) kelle isa või ema vastab eespool nimetatud saami keele tingimustele".
Ajalugu
"Arheoloogilised uuringud näitavad, et saami kultuur tekkis Skandinaavia poolsaarel 1500 ja 1000 eKr vahel."
"[R]ecorded reference to the Sami", tehti juba 98 pKr - Tacitus poolt.
Ühe aruande (või kirjelduse) 896. aastast rääkis Alfred Suurele Hålogalandi (en) Ohthere - Norra pealik, kellel oli mingi side Inglise kuninga õukonnaga.
[Vana] põhjamaine kirjandus, näiteks islandi saagad räägivad saamidest; "Olav Tryggvasoni saagas on kirjas, et kuningas tappis ühe suure mehe, kes oli "trollimees" ja "talle järgnes suur hulk soomlasi, kui tal oli neid vaja". ("Soomlased" on nimetus, mis mõnikord tähendas "saami rahvast").
Mis puutub saamide sundimisse oma usku kristluse vastu vahetama: sajandil juhtis pietist Thomas von Westen misjonitööd (saamide seas), mida on nimetatud kooskõlastatud (või eriliseks) pingutuseks. "Umbes sajand hiljem töötas saamide seas Niels Vibe Stockfleth ja tõlkis [Piibli] Uue Testamendi" [ühte saami keeltest].
Dovrefjellis, kui Harald Hardrada oli kuningas, saadi kasu põhjapõdrakarjade pidamisest ja äri oli kõige intensiivsem.
Mis puutub saamidesse (Norras), kellel olid põhjapõdrakarjad; kui need saamid kolisid oma karja (igal aastal), siis suhtlesid nad inimestega, kes elasid alaliselt rannikul; suhtlus hõlmas ka verdde: mugavussõprus; näiteks saamid vajasid piima ja kala pärast seda, kui nad olid olnud mõned nädalad platool (või kõrgustikul); saamid võisid vajada varustuse remonti; kaubeldi: Ranniku inimesed vahetasid kala põhjapõdra liha vastu.
Põhja-Norra rannikul alaliselt elavad inimesed olid [suures osas] saamid; nendel saamidel olid alalised elukohad ja neil saamidel oli lihtsam lõpetada saamina käitumine; mõnes piirkonnas ei tohtinud saamlane maad omada; mõned saamid muutsid nimesid, et need kõlaksid rohkem norralikult (ja sellised perekonnanimed nagu Sæter, Strømeng ja Kalvemo muutusid uuteks perekonnanimedeks).
Saami keel [suures osas] kadus ranniku saamide seas. Saamid, kes tegelesid põhjapõdrakasvatusega, ja rannikusaamid kaotasid aeglaselt tiheda kontakti [kahe rühma vahel].
Saamide "norraliseerimise" poliitika
"Saami keelt ja kultuuri üritati organiseeritult välja juurida [või kaduma panna] kui sammu saamide assimileerimiseks Norra ühiskonda". Saamide "norralikuks muutmise" poliitika oli kasutusel alates 1840. aastate lõpust kuni 1980. aastateni.
"Alates 1840. aastate lõpust kuni 1950. aastateni püüdsid misjonärid, põllumajanduseksperdid ja kooliõpetajad" "norraliseerida saami"; "esimene ametlik parlamendi seadus saamide norraliseerimise kohta võeti vastu 1848. aastal": "Valitsust palutakse uurida ... [välja selgitada, kas ja kui kaugele] peaks olema võimalus viia norra lapplaste, eriti rannikualadel elavate inimeste valgustamiseks norra keele õpetamine, ja et nende tulemuste kohta esitataks aruanne järgmisele parlamendile"".
[Norra] võimud [või valitsus] tegi "1880. aastal keeledirektiivi (või -reegli)," mida "tugevdati 1898. aastal. Selles" öeldi, et "õpetajad nendes piirkondades, kus lapi ... ja soome (kvænsk) keeled on lubatud, peavad tegema kõik endast oleneva, et levitada norra keele teadmisi ja püüda edendada selle kasutamist nendes ringkondades, kus nad töötavad". Peale selle "oli valitsusel kooli[de] jaoks peamine eesmärk: Mitte ühtegi saami sõna ei tohtinud kuulda kooli territooriumil" [või koolihoonetes].
"Ametiasutused kasutasid" ka "majandusmeetmeid, sealhulgas maaseadust, et viia läbi norraliseerimistööd. Määrus [või seaduse osa] aastast 1902" ütleb, et "müüa [maad] võib ainult Norra kodanikele ... kes oskavad norra keelt rääkida, lugeda ja kirjutada ning seda igapäevaselt kasutada".
1922. aastal ametisse nimetatud "parlamentaarse koolikomisjoni" aruandes öeldi, ilma et oleks suudetud näidata [ tõendeid], "et saamid on vähem harimisvõimelised [või õppimisvõimelised] kui teised"; aruandes öeldi ka, et saami elanikkond on vähem andekas ja "saami kultuur ei sobi arenguks".
Umbes 1850. aastast alates järgiti valitsuse poliitikat Fornorskning [püüdis kõrvaldada saami kultuuri]. Klassekampenis ilmunud artiklis öeldi, et see poliitika oli väga karm [saamlaste suhtes]. Kuni 1980. aastateni kestis Fornorskningi poliitika mõnes kohas.
Assotsiatsioonide loomine
[Võimalik, et esimene] saami ühing (Norras) loodi 1911. aastal uue aasta nädalavahetusel: Buolbmag Same Særvve, Polmaki vallas.
Põhjapõdrakasvatus
Põhjapõdrakasvatusega, mis on üks loomakasvatuse liike, tegelevad saamid Valge mere ja [lääne ja lõuna suunas, üle Venemaa Koola poolsaare, Soome, Rootsi ja Norra, Norra Hedmarki] maakonna vahel.
Põhjapõdrakasvatuses "sõidavad saamid oma [põhjapõdrakarjadega] vastavalt kehtestatud tsüklile"; tsükkel tagab, et "need" [põhjapõdrad] saavad aasta eri [või erinevatel] aastaaegadel korralikult süüa. Näiteks kevadine ränne suvistele karjamaadele, kus on rikkalikult erinevaid rohttaimi ja rohttaimi, toimub vahetult enne uute vasikate sündi mais. Suvi on aeg, mil vasikad kasvavad ja täiskasvanud loomad saavad pärast pikka ja rasket talve taas jõudu".
Saamide seas on nomaadid, kes tegelevad põhjapõdrakasvatusega. Nad elasid oma külmas keskkonnas, kodustades põhjapõtru. Lapplased suutsid hirvedest saada kõike, mida nad vajasid. Nad sõid peamiselt liha, piima ja juustu. Nende riided valmistati põhjapõdranahkadest ja villast. Ka nende telgid valmistati põhjapõdranahkadest. Villased riided olid kaunilt kaunistatud.
Lapplased kaitsesid karju, liikudes nendega koos, kui nad rändasid suviselt karjamaalt talvekarjamaale. Nad kasutasid põhjapõtru, et vedada kelke, mis vedasid nende varusid. Talvel liikusid karjad lõuna poole, kus kasvasid puud. Lapplased elasid selle lähedal palkidest või sodist ehitatud majades.
Talveriided valmistati põhjapõdranahkadest. Sisekihti kanti nii, et karusnahk oli inimese naha poole suunatud. Teist kihti kanti karvkate väljapoole suunatud. Saapad valmistati samuti karusnahast ja vooderdati lühikese suve jooksul kogutud rohuga. Igal õhtul võeti rohi välja ja kuivatati tule juures, et seda saaks järgmisel päeval uuesti kasutada. Nii võis lapplane olla ka kõige külmema ilmaga soe ja mugav.
Tänapäeval jälgivad karja ainult mõned lapplased veel karja. Need vähesed kasutavad oma iidsetel rännakutel tänapäevaseid tööriistu. Nad kasutavad põhjapõtrade karjatamiseks mootorsaanid ja püssid, et tappa neid jälitavaid hunte. Isegi helikoptereid ja raadiosid kasutatakse põhjapõtrade asukoha määramiseks ja liikumiseks. Enamik lapplastest elab praegu väikestes taludes ühes Lapimaa neljast rahvusest. Nad kasvatavad oma vajaduste rahuldamiseks põllukultuure ja loomi, sealhulgas mõned põhjapõdrad. Põhjapõdraliha müük on lappide jaoks oluline sissetulekuallikas.
Lapplased olid ettevaatlikud, et mitte raisata midagi, mida nad põhjapõtradelt said. Põhjapõtradelt võeti piima, et seda juua või juustu teha. Liha võeti toiduks. Veri külmutati ja kasutati seejärel supi ja pannkookide valmistamiseks. Luudest ja sarvedest nikerdati noad ja vööpaelad. Sääriseid (kõõluseid) kasutati õmblusniidina. Puhastatud kõhtu kasutati piima või juustu kandmiseks. Kõik surnud põhjapõdra osad kasutati ära.
Sami käsitöö
Saami käsitööd nimetatakse duodji (en:). Mehed valmistavad puust, luust ja sarvedest nuge, trumme ja "guksi" (nopakuppe). Naised kasutavad nahka ja juurikaid, et valmistada "gakti" (rõivaid). Naised kasutavad ka kaske ja kuuske, et punuda korve.
Sami riided
Saami rõivaid nimetatakse "gaktiks" ja algselt valmistati neid põhjapõdranahast, kuid nüüd valmistatakse neid tavaliselt villast, puuvillast või siidist. Tavaliselt on meestele ja naistele mõeldud eri tüüpi riided.
Religioon ja vaimsus
Saami šamanism on saamide peamine religioon. Need uskumused on seotud maa, loomuse ja üleloomulikkusega. Teatud määral harrastatakse karu kummardamist. Saami šamanism on polüteistlik religioon. See usub, et on palju jumalaid. Saami šamaane nimetatakse "Noadiks". On olemas mõned "targad mehed" ja "targad naised", kes püüavad ravida haigeid inimesi. Nad kasutavad rituaale ja ravimtaimede ravi. Mõned saamid on oma uskumusi muutnud kristluseks. Nad liituvad kas vene õigeusu kirikuga või luterliku kirikuga.
Populaarkultuuris
Snorri Sturlusoni (1178-1241) väljaannetes on kirjas, et saami naine Snøfrid abiellus Harald Fairhairiga; lisaks ei saanud ükski tema lastest ega lapselastest kuningaks; kui Harald Hardrada sai kuningaks, siis sai tema veri osa kuningliku perekonna verest.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on saami etniline rühm?
V: Saami etniline rühm on rahvusrühm, mis elab Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal.
K: Kus on saamide tuumikala Norras?
V: Saami rahva tuumikala Norras on 4 omavalitsusüksust Finnmarki maakonnas ja 1 omavalitsusüksus Tromsi maakonnas: Kautokeino, Karasjok, Porsanger, Tana og Nesseby ja Kåfjord.
K: Mis on Lapimaa ja mitmes riigis see asub?
V: Lapimaa on piirkond, mis asub 4 riigis: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa.
K: Milliseid saami keeli räägitakse Norras?
V: Norras räägitakse järgmisi saami keeli: põhjasaami keel (en), lule saami keel (en) ja lõunasaami keel (en).
K: Kuidas nimetatakse saamide tuumikala Norras ja kus see asub?
V: Norra saamide tuumikpiirkond asub 4 omavalitsusüksuses Finnmarki maakonnas ja 1 omavalitsusüksuses Tromsi maakonnas ning seda nimetatakse Sapmi (või Lapimaa) piirkonnaks.
K: Millistes omavalitsustes asub saamide tuumikpiirkond Norras?
V: Omavalitsused, kus asub saamide tuumikala Norras, on Kautokeino, Karasjok, Porsanger, Tana og Nesseby ja Kåfjord.
K: Mitmes riigis on saami rahvusrühm esindatud?
V: Saami rahvusrühm on esindatud 4 riigis: Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal.
