Vähemused Türgis

Tabelid

Rahvuste jaotus Anatoolias
Osmanite ametlik statistika, 1910
Sanjak	Turks	Kreeklased	Armeenlased	Juudid	Teised	Kokku
Istanbul (Aasia rannik)	135,681	70,906	30,465	5,120	16,812	258,984
İzmit	184,960	78,564	50,935	2,180	1,435	318,074
Aidin (İzmir)	974,225	629,002	17,247	24,361	58,076	1,702,911
Bursa	1,346,387	274,530	87,932	2,788	6,125	1,717,762
Konya	1,143,335	85,320	9,426	720	15,356	1,254,157
Ankara	991,666	54,280	101,388	901	12,329	1,160,564
Trebizond	1,047,889	351,104	45,094	-	-	1,444,087
Sivas	933,572	98,270	165,741	-	-	1,197,583
Kastamon	1,086,420	18,160	3,061	-	1,980	1,109,621
Adana	212,454	88,010	81,250	- –	107,240	488,954
Bigha	136,000	29,000	2,000	3,300	98	170,398
Kokku	8,192,589	1,777,146	594,539	39,370	219,451	10,823,095
Protsentuaalne osakaal	75.7%	16.42%	5.50%	0.36%	2.03%
Oikumeenilise Patriarhaadi statistika, 1912
Kokku	7,048,662	1,788,582	608,707	37,523	218,102	9,695,506
Protsentuaalne osakaal	72.7%	18.45%	6.28%	0.39%	2.25%

 

Rahvuste jaotus Ida-Traakias
Osmanite ametlik statistika, 1910
Sanjak	Turks	Kreeklased	Bulgaarlased	Teised	Kokku
Edirne	128,000	113,500	31,500	14,700	287,700
Kirk Kilisse	53,000	77,000	28,500	1,150	159,650
Tekirdağ	63,500	56,000	3,000	21,800	144,300
Gallipoli	31,500	70,500	2,000	3,200	107,200
Çatalca	18,000	48,500	-	2,340	68,840
Konstantinoopol	450,000	260,000	6,000	130,000	846,000
Kokku	744,000	625,500	71,000	173,190	1,613,690
Protsentuaalne osakaal	46.11%	38.76%	4.40%	10.74%
Oikumeenilise Patriarhaadi statistika, 1912
Kokku	604,500	655,600	71,800	337,600	1,669,500
Protsentuaalne osakaal	36.20%	39.27%	4.30%	20.22%

 

Moslemi ja mittemoslemi elanikkond Türgis, 1914-2005 (tuhandetes)
Aasta	1914	1927	1945	1965	1990	2005
Moslemid	12,941	13,290	18,511	31,139	56,860	71,997
Kreeklased	1,549	110	104	76	8	3
Armeenlased	1,204	77	60	64	67	50
Juudid	128	82	77	38	29	27
Teised	176	71	38	74	50	45
Kokku	15,997	13,630	18,790	31,391	57,005	72,120
Mitte-moslemite osakaal	19.1	2.5	1.5	0.8	0.3	0.2

Kokkuvõte

Number	Etniline	Minimaalsed hinnangud	Maksimaalsed hinnangud	Täiendav teave
Balkan
1	Albaania	1,500,000	5,000,000	Albaanlased Türgis / Albaanlased
2	Bosnia ja Hertsegoviina	100,000	2,000,000	Bosnialased Türgis / bosnialased
3	Bulgaaria	350,000	750,000	Bulgaarlased Türgis / Pomakid Türgis / Bulgaarlased
4	Kreeka	2,000	30,000	Kreeklased Türgis / Ponti kreeklased / Kaukaasia kreeklased / kreeklased
5	Serbia	15,000	60,000	Serblased Türgis / serblased
1	Kokku	2,000,000	7,900,000	Balkani rahvad
Kaukaasia
1	Abhaasia	600,000	600,000	Abhaasid / abhaasi keel
2	Armeenia	150,000	5,000,000	Armeenlased Türgis / Varjatud armeenlased / Armeenlased
3	Tšetšeenia	100,000	100,000	Tšetšeenid Türgis / Tšetšeenid
4	Mall:Riigiandmed Tšerkassia	150,000	7,000,000	Tšerkassid Türgis / Tšerkassid
5	Gruusia	100,000	1,500,000	Grusiinid Türgis / Grusiinid
6	Mall:Riigiandmed Lazica	45,000	2,250,000	Laz inimesed Türgis / Laz inimesed
2	Kokku	1,100,000	16,450,000	Kaukaasia rahvad Türgis / Kaukaasia rahvad
Kesk-Aasia
1	Kasahstan	10,000	10,000	Kasahhid
2	Kõrgõzstan	1,600	1,600	Kirgiisi
3	Tadžikistan	1,000	1,000	Tadžikid
4	Türkmenistan	1,500	1,500	Türkmenid
5	Ida-Turkestan	50,000	50,000	Uiguurid
6	Usbekistan	45,000	45,000	Usbekid
3	Kokku	120,000	120,000	Kesk-Aasia rahvad
Türgi rahvad
1	Aserbaidžaan	530,000	800,000	Aserbaidžaanlased Türgis / Aserbaidžaanlased
2	Krimm	150,000	6,000,000	Krimmitatarlased Türgis / Krimmitatarlased
3	Mall:Riigiandmed Karatšai-Tšerkessia	20,000	20,000	Karachays
4	Türgi	40,000	75,000	Meskheti türklased
4	Kokku	740,000	6,895,000	Türgi rahvad
Iraani rahvad
1	Afganistan	25,000	50,000	Afgaanid Türgis / Afgaanid
2	Iraan	500,000	650,000	Iraani diasporaa / pärslased
3	Kurdistan	13,000,000	23,000,000	Kurdid Türgis / kurdi elanikkond / Türgi Kurdistan / kurdid
4	Kurdistan	1,000,000	3,000,000	Zaza kurdid / Zaza rahvuslus / Zaza keel
5	Mall:Riigiandmed Põhja-Osseetia-Alania	50,000	50,000	Osseetid Türgis / Osseetid
5	Kokku	14,600,000	26,750,000	Iraani rahvad
Euroopa rahvad
1	Madalmaad	15,000	15,000	Hollandi inimesed
2	Saksamaa	50,000	50,000	Sakslased Türgis / Sakslased
3	Suurbritannia	35,000	35,000	Britid Türgis / britid Türgis
4	Itaalia	35,000	35,000	Levandiinlased Türgis / Levandiinlased (ladina katoliiklased)
5	Poola	4,000	4,000	Poola diasporaa / poolakad
6	Venemaa	50,000	50,000	Venelased Türgis / venelased
6	Kokku	190,000	190,000	Euroopa rahvad
Muud vähemused
1	Mall:Riigiandmed Aafrika Liit	100,000	100,000	Afrotürklased / Aafrika diaspora / aafriklased
2	Araabia Liiga	1,500,000	5,000,000	Araablased Türgis / iraaklased Türgis / araablased
3	Mall:Riigiandmed Assüüria	15,000	65,000	Assüürlased Türgis / Assüüria genotsiid / Assüürlased
4	Iisrael	15,000	18,000	Juudid Türgis / Antisemitism Türgis / Juudid
5	Mall:Riigiandmed Romani	700,000	5,000,000	Romi inimesed Türgis / Romi inimesed
7	Kokku	2,330,000	10,200,000	Muud vähemused Türgis
37 rühm	Kokku	21,080,000	68,505,000	Vähemused Türgis

Etnilised vähemused

Balkani rahvad

Albaanlased

Türgi riikliku julgeolekunõukogu (MGK) 2008. aasta aruande kohaselt elab Türgis umbes 1,3 miljonit albaania päritolu inimest, kellest üle 500 000 tunnistab oma päritolu, keelt ja kultuuri. On aga ka teisi hinnanguid, mille kohaselt ulatub albaania päritolu ja/või taustaga inimeste arv Türgis kuni 5 miljoni inimeseni.

Teadlased lükkavad need Türgi valitsuse oletused aga tagasi ja selgitavad, et need on alusetud.Template:Qn

Bosnia ja Hertsegoviina

Tänapäeval on bosnialaste olemasolu riigis kõikjal ilmne. Sellistes linnades nagu İstanbul, Eskişehir, Ankara, İzmir või Adana võib kergesti leida linnaosasid, tänavaid, kauplusi või restorane, mille nimed on Bosna, Yenibosna, Mostar või Novi Pazar. Siiski on äärmiselt raske hinnata, kui palju bosnialasi selles riigis elab. Mõned Bosnia teadlased usuvad, et bosnialaste arv Türgis on umbes neli miljonit. Türgi poliitikud on teadlikud Türgis elavate bosnialaste suurest arvust ja sellele viidates ütles 2010. aastal Türgi välisminister Ahmet Davutoğlu: "Türgis elab rohkem bosnialasi kui Bosnias."

Bulgaarlased

Bulgaarlastena määratletavate inimeste hulgas on suur hulk pomakid ja väike hulk õigeusklikke bulgaarlasi. Ethnologue andmetel räägib praegu Euroopa Türgis 300 000 pomakit emakeelena bulgaaria keelt. Türgis elavate pomakite arvu koos türkistunud pomakitega on väga raske hinnata, sest nad on sulandunud Türgi ühiskonda ning sageli keeleliselt ja kultuuriliselt dissimileerunud. Milliyeti ja Turkish Daily Newsi aruannete kohaselt on pomakite ja türkistunud pomakite arv riigis umbes 600 000. Bulgaaria välisministeeriumi andmetel on Bulgaaria õigeusu kristlik kogukond Türgis 500-liikmeline.

Kreeklased

Kreeklased moodustavad kreeka ja kreeka keelt kõnelevate ida-ortodoksi kristlaste elanikkonna, kes elavad peamiselt Istanbulis, sealhulgas selle linnaosas Printsi saartel, samuti Dardanellide läänepoolse sissepääsu kahel saarel: Imbros ja Tenedos (türgi keeles: Gökçeada ja Bozcaada). Mõned kreekakeelsed bütsantsi kristlased on viimase tuhande aasta jooksul assimileerunud.

Need on jäänused hinnanguliselt 200 000 kreeklasest, kellel lubati Lausanne'i lepingu sätete kohaselt jääda Türgisse pärast 1923. aasta rahvastikuvahetust, mis hõlmas umbes 1,5 miljoni kreeklase sunniviisilist ümberasustamist Anatooliast ja Ida-Traakiast ning poole miljoni türklase ümberasustamist kogu Kreekast, välja arvatud Lääne-Traakiast. Pärast aastatepikkust tagakiusamist (nt Varlık Vergisi ja Istanbuli pogrom) kiirenes etniliste kreeklaste väljaränne Istanbuli piirkonnast oluliselt, vähendades enne rünnakut 119 822-liikmelist kreeka vähemust 1978. aastaks umbes 7000-le. Türgi välisministeeriumi 2008. aasta andmete kohaselt on Kreeka päritolu Türgi kodanike arv praegu 3000-4000. Milliyeti andmetel on Türgis 15 000 kreeklast, samal ajal kui Human Rights Watchi andmetel oli 2006. aastal Türgi kreeka elanikkonna arvuks 2500. Sama allika kohaselt oli kreeka elanikkond Türgis kokku varisemas, kuna kogukond oli selleks ajaks liiga väike, et end demograafiliselt ülal pidada, mis oli tingitud väljarändest, palju suuremast surmade kui sündide arvust ja jätkuvast diskrimineerimisest. Viimastel aastatel, eelkõige pärast Kreeka majanduskriisi, on see suundumus siiski pöördunud. Praegu rändab Türgisse igal aastal töö või hariduse omandamise eesmärgil mõnisada kuni üle tuhande kreeklase.

Kristlikud kreeklased olid sunnitud rändama. Tänapäeval elavad Türgis moslemitest kreeklased. Nad elavad Trabzoni ja Rize'i linnades. Pontuse kreeklased on kreeka päritolu ja räägivad pontuse kreeka murret, mis on kreeka keele standardvorm, mis Pontuse kauguse tõttu on teinud läbi keelelise arengu, mis erineb ülejäänud kreeka keele arengust. Pontuse kreeklased elasid Pontuse (tänapäeva Kirde-Türgi), Gruusia ja Ida-Anatoolia piirkonnas vähemalt 700 eKr kuni 1922. aastani.

Alates 1924. aastast on kreeka vähemuse staatus Türgis olnud ebaselge. Alates 1930. aastatest rakendas valitsus repressiivset poliitikat, mis sundis paljusid kreeklasi emigreeruma. Näitena võib tuua teise maailmasõja ajal mittemoslemite hulgast kokku kutsutud tööpataljonid ning samal perioodil enamasti mittemoslemitelt kogutud varandusmaksu. Need tõid kaasa paljude kreeklaste majandusliku hävingu ja surma. Põgenemine sai suurema hoo sisse 1955. aasta septembris toimunud Istanbuli pogrommi tõttu, mille tagajärjel põgenesid tuhanded kreeklased linnast, mis vähendas kristlike kreeklaste arvu 1978. aastaks umbes 7000-ni ja 2006. aastaks umbes 2500-ni, enne kui see hakkas pärast 2008. aastat taas kasvama.

Serblased

1965. aasta rahvaloendusel rääkis 6599 Türgi kodanikku serbia keelt emakeelena ja veel 58 802 serbia keelt teise keelena.

Kaukaasia rahvad

Abhaasia

Abhaasid ehk abhaasid (abhaas: Аҧсуа, Apswa; gruusia keeles: აფხაზები [ɑpʰxɑzɛbi]) on Loode-Kaukaasia rahvusrühm, kes elab peamiselt Abhaasias, Musta mere rannikul asuvas vaidlusaluses piirkonnas. Türgis elab suur abhaasi diasporaa elanikkond, mille päritolu on 19. sajandi lõpul toimunud rahvastiku liikumine Kaukaasiast. Paljud abhaasid elavad ka teistes endise Nõukogude Liidu osades, eelkõige Venemaal ja Ukrainas.

Armeenlased

Armeenlased on põliselanikud Armeenia mägismaal, mis vastab tänapäeva Türgi idaosale, Armeenia Vabariigile, Lõuna-Georgiale, Lääne-Aserbaidžaanile ja Loode-Iraanile. Kuigi 1880. aastal keelati sõna Armeenia kasutamine Türgi ajakirjanduses, kooliraamatutes ja valitsusasutustes ning see asendati hiljem sõnadega nagu Ida-Anatoolia või Põhja-Kurdistan, olid armeenlased säilitanud suure osa oma kultuurist ja pärandist. Türgi armeenia elanikkond vähenes oluliselt pärast Hamidia veresaunu ja eriti pärast armeenlaste genotsiidi, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni armeenlase, praktiliselt kogu Anatoolia armeenia elanikkond. Enne 1914. aasta genotsiidi oli Türgi armeenlaste arv umbes 1 914 620. Osmanite impeeriumi armeenia kogukonnal oli enne armeenlaste genotsiidi hinnanguliselt 2300 kirikut ja 700 kooli (82 000 õpilasega). See arv ei hõlma protestantlikele ja katoliku armeenia kogudustele kuuluvaid kirikuid ja koole, kuna arvesse võeti ainult need kirikud ja koolid, mis kuulusid Istanbuli Armeenia patriarhaadi ja apostelliku kiriku jurisdiktsiooni alla. Pärast armeenlaste genotsiidi jäi Türgisse hinnanguliselt 200 000 armeenlast. Tänapäeval on Türgis hinnanguliselt 40 000 kuni 70 000 armeenlast, välja arvatud Hamshenis.

Armeenlased allusid Türgi vabariigi ajal paljudele poliitikatele, millega püüti kaotada armeenia kultuuripärandit, nagu perekonnanimede türkistamine, islamiseerimine, geograafiliste nimede muutmine, vara konfiskeerimine, loomade nimede muutmine, armeenia ajalooliste isikute nimede muutmine (nt silmapaistva Balyanide perekonna nimi peideti pealiskaudse Itaalia perekonna Baliani nime alla) ning armeenia ajaloosündmuste muutmine ja moonutamine.

Tänapäeval on armeenlased peamiselt koondunud Istanbuli ümbrusesse. Armeenlased toetavad oma ajalehti ja koole. Enamik neist kuulub armeenia apostlikule usule, palju vähem on armeenia katoliiklasi ja armeenia evangeelseid. Kogukonnas tegutseb praegu 34, ^{[vajab selgitamist]} 18 kooli ja 2 haiglat.

Tšetšeenid ja inguššid

Tšetšeenid Türgis on tšetšeeni päritolu Türgi kodanikud ja Türgis elavad tšetšeenipõgenikud. Tšetšeenid ja ingušid elavad Istanbuli, Kahramanmaraşi, Mardini, Sivase ja Muši provintsis. ^[]

Tšerkassid

Milliyeti andmetel on Türgis umbes 2,5 miljonit tšerkessi. Sellised oletused on aga alusetud. Teadlaste ja ELi andmetel on Türgis kolm kuni viis miljonit tšerkessi. Tšerkesside hulka loetakse ka lähedalt seotud etnilised rühmad abasiinid (10 000) ja abhaasid (39 000). Tšerkessid on kaukaasia immigrantrahvas; enamik neist on assimileerunud ja ainult 20% neist räägib veel tšerkessi keelt. Türgis on nad tavaliselt sunniitlikud (hanafistlikud) moslemid.

Dagestani rahvad

Türgis on esindatud mitmed Dagestani etnilised rühmad. Dagestani rahvad elavad külades sellistes provintsides nagu Balıkesir, Tokat ja ka hajusalt teistes riigi osades. Enamik neist on nogaisid; teised olulised etnilised rühmad on ležiinid ja avarid. Esinevad ka kumüükid. ^[]

Gruusia

Türgis on ajalehe Milliyet andmetel umbes 1 miljon Gruusia päritolu inimest. Türgi grusiinid on enamasti hanafi madh'habi sunniitlikud moslemid. Sisserännanud grusiinide nimi on "tšveneburi", kuid seda terminit kasutavad ka autohtoonsed moslemi grusiinid. Moslemitest grusiinid moodustavad enamuse Artvini provintsi osades Çoruhi jõest ida pool. Tšveneburi nime all tuntakse Türgis laiali olevaid gruusia päritolu moslemi immigrantide rühmi. Väikseim grusiinide rühm on Istanbulis elavad katoliiklased.

Laz

Enamik lazidest elab tänapäeval Türgis, kuid laz-vähemusrühmal ei ole Türgis ametlikku staatust. Nende arvuks hinnatakse tänapäeval 2 250 000 inimest. Lazid on sunniitlikud moslemid. Ainult vähemus räägib kakskeelselt türgi keelt ja oma emakeelt, mis kuulub Lõuna-Kaukaasia rühma. Lazi keelt kõnelevate inimeste arv väheneb ja piirdub praegu peamiselt Rize ja Artvini piirkondadega. Ajalooline termin Lazistan - mis varem viitas kitsale maa-alale Musta mere ääres, mida asustasid nii lazid kui ka mitmed teised etnilised rühmad - on ametlikust kasutusest kõrvaldatud ja asendatud terminiga Doğu Karadeniz (mis hõlmab ka Trabzonit). Vene-Türgi sõja ajal 1877-1878 toimus sõjapiirkondade lähedal asuva Venemaa moslemitest elanikkonna etniline puhastus; paljud Batumis elanud laasid põgenesid Osmanite impeeriumi, asudes elama Musta mere lõunarannikul Samsunist ida pool.

Kesk-Aasia rahvad

Türgi võttis Nõukogude-Afganistani sõja ajal vastu 3800 põgenikku Pakistanis elavate kasahhide, türkmeenide, kirgiiside ja usbekkide hulgast, kes olid algselt pärit Afganistanist. Kayseri, Van, Amasva, Cicekdag, Gaziantep, Tokat, Urfa ja Serinvol võtsid Adana kaudu vastu Pakistanis elavaid Kasahstani, Türkmenistani, Kirgiisi ja Usbekistani pagulasi, keda oli 3800, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti abiga.

Kasahhid

Zeytinburnu-Istanbulis elab umbes 30 000 kasahhi inimest. On teada, et kasahhi inimesi on ka teistes Türgi osades, näiteks Manisas, Konyas. 1969. ja 1954. aastal rändasid kasahhid Anatoolia Salihli, Develi ja Altay piirkonda. Türgist sai pagulaskaaslaste kodu. Kasahhi türklaste sihtasutus (Kazak Türkleri Vakfı) on Kasahhi türklaste organisatsioon Türgis. Kasahhid Türgis tulid Pakistani ja Afganistani kaudu. Kazak Kültür Derneği (Kasahstani Kultuuri Assotsiatsioon) on Kasahstani diasporaa organisatsioon Türgis.

Kirgiisi

Türgi Van-järve piirkond on Afganistanist pärit kirgiisi põgenike koduks. Türgi sai sihtkohaks Kirgiisi pagulastele Nõukogude-Afganistani sõja tõttu Afganistani Wakhani piirkonnast 500 jäi ja ei läinud koos teistega Türgisse. Kõrgõzstani Sõpruse ja Kultuuri Ühing (Кыргызстан Достук жана Маданият Коому) (Kırgızistan Kültür ve Dostluk Derneği Resmi Sitesi) on Kõrgõzstani diasporaorganisatsioon Türgis.

Nad toodi 1982. aastal Pakistanist, kuhu nad otsisid varjupaika pärast Nõukogude Liidu sissetungi Afganistani 1979. aasta lõpus. Nende esialgne kodu asus Wakhani koridori idapoolses otsas, Pamiirides, mis piirneb Hiinaga. Ei ole teada, kui palju kirgiise elab endiselt Vani linnas ja kui paljud on kolinud edasi Türgi teistesse osadesse.

Türkmenistani

Türgis on vaid 1500 etnilist türkmeeni.

Tadžikistani

Türgis on ainult 1000 etnilist tadžiklast.

Usbekid

Türgis elab 45 000 usbekit. 1800ndatel aastatel asustasid Konya põhjaosas asuvat Bogrudeliki tatarlastest buharlased. 1981. aastal kolisid Afganistani Turkestani põgenikud Pakistanist Türki, et ühineda olemasolevate Kayseri, Izmiri, Ankara ja Zeytinburnu baasil asuvate kogukondadega. Türgis elavad usbekid on loonud sidemeid Saudi Araabia usbekkidega.

Uiguurid

Türgis elab 50 000 uiguuri. Türgis elab uiguuride kogukond. Kayseri võttis aastatel 1966-1967 ÜRO pagulaste ülemvoliniku kaudu Pakistanist vastu ligi 360 uiguuri. Türgi päritolu uiguuride diaspora oli Saudi Araabia, Afganistani, India ja Pakistani päritolu uiguuride seas, kes jäid tagasi, samas kui ÜRO pagulaste ülemvolinik ja Türgi valitsus lasid Kayseril 1967. aastal vastu võtta 75 uiguuri ja 1965. aastal 230 uiguuri ning 1964. aastal Alptekin ja Bughra juhtimisel mitmeid uigureid. Me ei kutsu üksteist kunagi uiguurideks, vaid nimetame end ainult Ida-Turkestani või Kashgarliku, Turpanli või isegi türklasteks. - mõne Türgis sündinud uiguuri sõnul.

Istanbulis elab uiguuride kogukond. Uiguurid kasutavad Istanbulis Tuzla ja Zeytinburnu mošeesid. Türgis elavate uiguuride seas on iseloomulikuks tunnuseks vagadus.

Istanbuli Küçükçekmece, Sefaköy ja Zeytinburnu linnaosades elavad uiguuri kogukonnad. Türgis asub Ida-Turkistani Hariduse ja Solidaarsuse Assotsiatsioon. Abdurahmon Abdulahad Ida-Turkistani Hariduse Assotsiatsioonist toetas Usbekistani islamistid, kes protesteerisid Venemaa ja Islam Karimovi Usbekistani valitsuse vastu. Uiguurid töötavad Küçükçekmece ja Zeytinburnu restoranides. Ida-Turkistani Immigratsiooniühing, Ida-Turkistani Kultuuri ja Solidaarsuse Ühing ning Ida-Turkistani Hariduse ja Solidaarsuse Ühing on uiguuri diasporaaorganisatsioonid Türgis.

Türgi rahvad

Aserbaidžaanlased

Raske on kindlaks teha, kui palju etnilisi asereid praegu Türgis elab, sest etniline kuuluvus on selles riigis üsna muutlik mõiste. ja Looklexi entsüklopeedia kohaselt moodustavad aserbaidžaanid 800 000 inimest Türgi elanikkonnast. Kuni 300 000 Türgis elavat aserbaidžaani on Aserbaidžaani kodanikud. Ida-Anatoolia piirkonnas nimetatakse asereid mõnikord acem (vt Ajam) või tat. Nad on praegu suurim etniline rühm Iğdıri linnas ja suuruselt teine etniline rühm Karsis.

Krimmi tatarlased

Enne 20. sajandit rändasid krimmitatarlased Krimmist Türgisse kolmes laines: Esiteks pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 1783. aastal, teiseks pärast Krimmi sõda 1853-56, kolmandaks pärast Vene-Türgi sõda 1877-78. Krimmitatarlaste ametlik arv^[] on 150 000 (Eskişehiri keskuses), kuid tegelik rahvaarv (kogu Türgis) võib olla paar miljonit. Nad elavad peamiselt Eskişehiri provintsis ja Kaasani-Ankaras.

Karachay

Karatšai rahvas elab Konya ja Eskişehiri külades, mis on koondunud Konyasse ja Eskişehirisse.

Meskheti türklased

Türgis on meskheti türklaste (ahiska türklased) kogukond.

Iraani rahvad

Abdal

Nomaadiliste ja poolnomadiliste rändrahvaste rühmad, mida leidub peamiselt Kesk- ja Lääne-Anatoolias. Nad räägivad oma argot ja järgivad alevi usku.

Afgaanid

Afgaanid on üks suurimaid ebaseaduslike sisserändajate rühmi Türgis. Ajavahemikul 2003-2007 oli kinnipeetud afgaanide arv märkimisväärne, kusjuures viimase aasta jooksul on see peaaegu kahekordistunud. Enamik neist oli põgenenud Afganistani sõja eest. Aastal 2005 oli Afganistanist pärit põgenike arv 300 ja nad moodustasid märkimisväärse osa Türgi registreeritud sisserändajatest. Enamik neist oli jaotunud satelliitlinnadesse, kusjuures Van ja Ağrı olid kõige spetsiifilisemad asukohad. Järgnevatel aastatel suurenes Afganistani sisserändajate arv Türgisse jõudmisel oluliselt, olles Iraagist pärit sisserändajate järel teisel kohal; 2009. aastal oli Iraagi-Afganistani kategooriasse kantud 16 000 inimest. Hoolimata sellest, et 2010. aastaks vähenes see arv järsult 50 protsenti, kinnitasid aruanded, et Türgis elab ja töötab sadu inimesi. Jaanuari 2010 seisuga moodustasid afgaanid ühe kuuendiku ülejäänud 26 000 pagulasest ja varjupaigataotlejast. Nende arv peaks 2011. aasta lõpuks tõusma 10 000-ni, mis teeb neist suurima rahvaarvu ja ületab teised rühmad.

Kurdid

Etnilised kurdid on suurim vähemus Türgis, moodustades Milliyeti andmetel umbes 20% elanikkonnast, CIA World Factbooki andmetel 18% kogu rahvastikust ehk umbes 14 miljonit inimest ja kurdoloog David McDowalli andmetel koguni 23%. Erinevalt türklastest räägivad kurdid iraani keelt. Kurde elab üle kogu Türgi, kuid enamik neist elab riigi ida- ja kaguosas, kust nad on pärit.

1930. aastatel oli Türgi valitsuse poliitika eesmärk kohalikke kurde vägivaldselt assimileerida ja türkistada. Alates 1984. aastast hõlmasid kurdide vastupanuliikumine nii rahumeelset poliitilist tegevust kurdide põhiliste kodanikuõiguste eest Türgis kui ka vägivaldset relvastatud mässu eraldi kurdiriigi loomiseks.

Osseetid

Osseetid emigreerusid Põhja-Osseetiast alates 19. sajandi teisest poolest, Kaukaasia sõja lõpust. Tänapäeval elab enamik neist Ankaras ja Istanbulis. Kesk- ja Ida-Anatoolias on 24 osseetia küla. Türgis elavad osseetid jagunevad kolme suuremasse rühma, sõltuvalt nende sisserändamise ajaloost ja sellest tulenevatest sündmustest: need, kes elavad Karsis (Sarıkamış) ja Erzurumis, need, kes elavad Sivas, Tokat ja Yozgat ning need, kes elavad Muşis ja Bitlisis.

Pärslased

500 000 kuni 650 000.

Zazas

Zazad on kogukond, kes identifitseerivad end etniliste kurdidena. Nende keel Zazaki on keel, mida räägitakse Ida-Anatoolias Eufrati ja Tigrise jõgede vahel. See kuulub indoeuroopa keelte perekonna iraani keeleharu loode- iraani keelerühma. Zazaki keel on suguluses kurdi, pärsia ja balōchi keelega. Zaza keele kõnelejate täpne arv ei ole teada. Zaza keele sisemiste allikate hinnangul on zaza keele kõnelejate koguarv 3-6 miljonit.

Euroopa rahvad

Britid

Türgis on vähemalt 34 000 briti. Need on peamiselt Türgi abikaasaga abielus olevad Briti kodanikud, riiki tagasi kolinud briti türklased, üliõpilased ja pikaajaliste välismaalaste perekonnad, kes töötavad peamiselt valgekraede tööstuses.

Hollandi

Türgis elab umbes 15 000 hollandlast.

Sakslased

Türgis elab üle 50 000 sakslase, peamiselt türgi abikaasaga abielus olevad sakslased, töötajad, pensionärid ja pikaajalised turistid, kes ostavad kinnisvara Türgi rannikul ja veedavad seal sageli suurema osa aastast. Lisaks sellele on paljud türgi sakslased ka tagasi pöördunud ja asunud elama ning pole haruldane, et Istanbuli tänavatel kuuleb türklaste poolt saksa keelt räägitud.

Levantines

Levantiine elavad jätkuvalt Istanbulis (peamiselt Galatas, Beyoğlu ja Nişantaşı linnaosades), İzmiris (peamiselt Karşıyaka, Bornova ja Buca linnaosades) ning vähemal sadamalinnas Mersinis, kus nad olid mõjukad ooperitraditsiooni loomisel ja taaselustamisel. Kuulsad tänase Türgi levanti kogukonna esindajad on Maria Rita Epik, prantsuse-levantlane Caroline Giraud Koç ja itaalia-levantlane Giovanni Scognamillo. Türgis elab umbes 35 000 levantiinlast.

Postid

Türgis on vaid 4000 etnilist poolakat, kes on assimileerunud^[] Türgi põhikultuuriga. Sisseränne algas küll Poola-Leedu Liidu jagunemise ajal. Józef Bem oli üks esimesi sisserändajaid ja vürst Adam Jerzy Czartoryski asutas 1842. aastal Polonezköy. Enamik Türgis elavaid poolakaid elab Polonezköys, Istanbulis.

Venelased

Venelasi on Türgis umbes 50 000 kodanikku. Venelased hakkasid Türgisse rännata 1990ndate esimesel poolel. Enamik neist põgenes pärast Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemist valitsevate majandusprobleemide eest. Sel perioodil abiellusid paljud vene immigrandid omavahel ja assimileerusid türklastega, mis tõi kaasa segaabielude kiire kasvu. On olemas Vene Hariduse, Kultuuri ja Koostöö Assotsiatsioon, mille eesmärk on laiendada vene keelt ja kultuuri Türgis ning edendada kogukonna huve.

Muud vähemused

Aafriklased

Mitu sajandit tagasi tulid mitmed aafriklased, tavaliselt Sansibari kui Zanj kaudu ja sellistest kohtadest nagu Niger, Saudi Araabia, Liibüa, Keenia ja Sudaan, Osmanite impeeriumi, kes asusid Dalamani, Menderese ja Gedizi orgude, Manavgati ja Çukurova juures. 19. sajandi İzmiri Aafrika kvartalid, sealhulgas Sabırtaşı, Dolapkuyu, Tamaşalık, İkiçeşmelik ja Ballıkuyu, on mainitud kaasaegsetes dokumentides. Balkanil õitsnud Osmanite impeeriumi orjakaubanduse tõttu oli Montenegros asuvas rannikulinnas Ulcinjis oma mustanahaline kogukond. Orjakaubanduse ja eravendade tegevuse tagajärjel räägitakse, kuidas kuni 1878. aastani elas Ulcinjis 100 mustanahalist. Osmanite armee kasutas oma ekspeditsioonil Ungaris 1716-18 toimunud Austria-Türgi sõja ajal hinnanguliselt 30 000 mustanahalist sõdurit ja ratsanikku.

Araablased

Araablasi on Türgis 800 000 kuni 1 miljon ja nad elavad peamiselt Süüria piiriäärsetes provintsides, eriti Hatay piirkonnas, kus nad moodustasid 1939. aastal kaks kolmandikku elanikkonnast. Koos hiljutiste Süüria pagulastega moodustavad nad aga 5,3%^[] elanikkonnast. Enamik neist on sunniitlikud moslemid. ^[] Siiski on olemas väike rühm alaavlasi ja veel üks rühm araabia kristlasi (peamiselt Hatay provintsis), kes on ühenduses Antiookia õigeusu kirikuga. ^[]

Türgi koges aastatel 1988-1991 Iraani-Iraagi sõja ja esimese Pärsia lahe sõja tõttu suurt iraaklaste sissevoolu, mille käigus saabus riiki umbes 50 000-460 000 iraaklast.

Türgi süürlased hõlmavad nii Süüriast Türgisse saabunud sisserändajaid kui ka nende järeltulijaid. 2018. aasta aprilli seisuga oli Türgis hinnanguliselt üle 3,58 miljoni süürlase, kes on peamiselt Süüria kodusõja põgenikud.

Assüürlased

Assüürlased olid kunagi suur etniline vähemus Osmanite impeeriumis, kuid pärast 20. sajandi alguse assüürlaste genotsiidi mõrvati, küüditati või emigreeriti paljud neist. Need, kes on jäänud, elavad väikeses arvus oma kodumaal Kagu-Türgis (kuigi suuremal arvul kui teised armeenlaste või kreeklaste genotsiidis mõrvatud rühmad) ja Istanbulis. Nende arv on umbes 30 000.

Juudid

Väike-Aasias on olnud juudi kogukondi vähemalt 5. sajandist eKr ning paljud Hispaaniast välja aetud Hispaania ja Portugali juudid tulid 15. sajandi lõpus Osmanite impeeriumi (sealhulgas tänapäeva Türgi piirkondadesse). Vaatamata 20. sajandi jooksul toimunud väljarändele on tänapäeva Türgis jätkuvalt väike, umbes 20 000 juudi elanik.

Roma

Milliyeti andmetel on romasid Türgis umbes 700 000. Sulukule on vanim romade asula Euroopas. Erinevate Türgi ja mittetürgi hinnangute kohaselt on romade arv kuni 4-5 miljonit, samas kui ühe Türgi allika kohaselt on neid vaid 0,05% Türgi elanikkonnast (ehk umbes inimest). Osmanite romade järeltulijaid tuntakse tänapäeval Xoraxane romade nime all ja nad on islami usku.

Väike välismaalane

Austraallased

Türgis on 12 000 austraallast. Neist valdav enamus on pealinnas Ankaras (umbes 10 000), ülejäänud asuvad Istanbulis. Austraallased Türgis moodustavad ühe suurima austraallaste ülemeremaade rühma Euroopas ja Aasias. Suurem osa Austraalia kodanikest Türgis on Türgi austraallased.

Brasiilia

Türgis elavad brasiillased on üks väga väikestest Brasiilia kogukondadest väljaspool Brasiiliat, keda on umbes 275. Suurem osa Türgis viibivatest brasiillastest töötab saatkondades ja/või konsulaatides Istanbulis ja Ankaras ning väike osa töötab eraettevõtetes teistes suurlinnades.

Kanadalased

Türgis elab üle 1100 kanadalase, kellest enamik elab Ankaras ja Istanbulis, nagu selgub välisriigi kanadalaste registreerimisest (ROCA) ning Kanada saatkonna ja konsulaatide andmetest. Viimastel aastatel on Türgis elama asuvate kanadalaste arv järsult kasvanud, kusjuures see riik on jätkuvalt üks kiiremini kasvavaid sihtkohti, kuhu kanadalased suunduvad välismaale. Kasvavad arvud on seotud sellega, et Kanada turistide arv, kes otsustavad igal aastal Türgit külastada, on hüppeliselt kasvanud. 2009. aastal oli Türgis käinud umbes 150 000 kanadalast, mis on kasv võrreldes 1995. aasta 39 000-ga.

Hiina

Türgis on väike hiinlaste kogukond, enamasti ajutised väljarändajad. Mitmesuguseid hiina üliõpilasi õpib mitmes Türgi ülikoolis mõnisada. Türgis elab märkimisväärne arv moslemiugurlasi, kes on pärit Hiina Xinjiangi piirkonnast. Nad on 1950. aastate algusest alates tulnud suurel hulgal Hiina loodeprovintsidest ning osana oma rändest Lähis-Itta otsustasid paljud neist asuda elama Türgi linnakeskustesse. Tänapäeval on nad tõhusalt seotud kohaliku majandusega ja neid võib näha mitmesugustes kaubandusvormides tegutsemas.

Filipiinlased

Türgis oli 2008. aasta seisuga 5500 Filipiinlast, vastavalt Filipiinide ülemeremaade komisjoni ja Filipiinide saatkonna hinnangule Ankaras. Neist enamik on registreeritud koduabiliste ja "ülemeretöötajatena", kes töötavad diplomaatiliste kogukondade ja Türgi eliitperekondade majapidamistes. Lisaks sellele on kümme protsenti ehk umbes 500 Filipiinlast Türgis oskustöötajad ja spetsialistid, kes töötavad inseneride, arhitektide, arstide ja õpetajatena. Enamik Filipiinlastest elab Istanbulis, Ankaras, Izmiris, Antalyas ja lähiümbruses.

Indiaanlased

Türgi indiaanlased on väike kogukond, keda on umbes 300 ja mis koosneb umbes 100 perekonnast. Enamik neist töötab arstide ja arvutiinseneridena või töötajatena rahvusvahelistes ettevõtetes. Indial on Türgis ka väike äriline esindus Reliance Industries, Tata Motors ja Indorama esinduste kaudu.

Jaapani

Türgis elab keskmise suurusega jaapanlastest elanikkond, kes koosneb peamiselt hiljuti Jaapanist väljarännanutest ja nende Türgis sündinud järeltulijatest. Jaapani välisministeeriumi andmetel oli nende arv 2010. aasta septembri seisuga 1430 inimest. Enamik Türgis elavatest jaapanlastest elab Ankaras ja Istanbulis.

Pakistanis

Pakistanlased Türgis viitab väikesele kogukonnale, mis koosneb peamiselt välismaalastest ja üliõpilastest. Paljud Pakistani üliõpilased õpivad Türgi ülikoolides ja kolledžites. Türgis on ka suur hulk pikaajalisi ja lühiajalisi majandusmigrante Pakistanist, kes kavatsevad sageli Euroopa Liitu üle piiri minna. Pakistanil on alaline saatkond Ankaras ja peakonsulaat Istanbulis, mille eesmärk on teenida kogukonna huve kogu riigis. Türgis õpib umbes 800 Pakistani üliõpilast.

Pontuse piirkond


Lazi ja Gruusia inimeste asukoht täna


Traditsioonilised asustuspiirkonnad


Kaart, mis näitab kurdi enamusega piirkondi Türgis.


Kurdi elanikkonna osakaal Türgis piirkonniti


Türgi koguproduktiivsusmäär provintside kaupa (2013). Kurdi enamusega provintsides on sündimus kõrgem kui türgi enamusega provintsides.      4-5      3-4      2-3      1.5-2      1-1.5


Kesk-Anatoolia kurdide kaart


Kurdi ema ja laps, Van, Türgi. 1973


Zaza enamusega piirkonnad Türgis.


Piirkonnad, kus Türgis räägitakse zaza keelt, koos kolme peamise murdepiirkonnaga: Tunceli, Palu-Bingöl, Varto ja Siverek (ning diasporaa Karsis, Sarızis, Aksarays ja Tarazis).


Araablased Türgis

Usuvähemused

Ateistid

Türgis on ateism pärast islami suurim rühm. Ateistide osakaal on küsitluste kohaselt ilmselt tõusnud umbes 2%-lt 2012. aastal ligikaudu 6%-le 2016. aastal.

Bahá'í

Türgi linnad Edirne ja İstanbul on selle religiooni pühad kohad. Bahá'i rahvaarv Türgis on hinnanguliselt 10 000 (2008).

Budism

Umbes 72 000 inimest.

Kristlased

Kristlusel on pikk ajalugu Anatoolias, mis on tänapäeval osa Türgi Vabariigi territooriumist, ja kus sündisid mitmed kristlikud apostlid ja pühakud, nagu apostel Paulus Tarsuselt, Timoteos, püha Nikolai Müüra, püha Polükarpos Smürna ja paljud teised. Kaks viiest iidse pentarhia keskusest (patriarhaadist) asusid tänapäeva Türgis: Konstantinoopol (Istanbul) ja Antiookia (Antakya). Kõik esimesed seitse oikumeenilist kirikukogu, mida tunnustavad nii lääne- kui ka idakirik, toimusid tänapäeva Türgis. Neist kõige tähtsam on Nikaia (İznik) esimesel kirikukogul 325. aastal välja kuulutatud Nikaia usutunnistus, mis on andnud tänapäeva kristluse põhilised määratlused.

Tänapäeval elab Türgis hinnanguliselt üle 150 000 kristlase, kelle hulgas on hinnanguliselt 70 000 armeenia õigeusklikku, 35 000 roomakatoliiklast, 17 000 süüria õigeusklikku, 8000 kaldea-katoliiklast, 3000-4000 kreeka õigeusklikku[4], 10 000-18 000 antiookia kreeklast ning väiksem arv bulgaarlasi, grusiinlasi ja etnilisi türgi protestante.

Õigeusu kristlased

Õigeusu kristlus moodustab Türgis tillukese vähemuse, mis moodustab kaugelt alla ühe kümnendiku ühe protsendi kogu elanikkonnast. Istanbuli ja Hatay provintsid, kuhu kuulub ka Antakya, on Türgi kristluse peamised keskused, kus elab suhteliselt palju kristlasi, kuigi nad on väga väike vähemus. Peamine kristluse variant Türgis on ida-ortodoksne haru, mis keskendub peamiselt Armeenia Apostlikule ja Süüria/Kreeka Õigeusu Kirikule.

Protestandid

Protestantide osakaal Türgi elanikkonnast on palju väiksem kui üks kümnendik ühe protsendi ulatuses. Sellegipoolest on Türgis protestantlike kirikute liit. Türgi põhiseadus tunnustab üksikisikute usuvabadust. Armeenia protestantidele kuulub kolm Istanbuli kirikut 19. sajandist. novembril 2006. aastal rünnati protestantide pühakoda kuue Molotovi kokteiliga. Türgi meedia on tugevalt kritiseerinud kristlikku misjonitegevust.

On olemas etniline türgi protestantlik kristlik kogukond, kellest enamik on pärit pigem hiljutisest moslemitest türgi taustaga kui etnilistest vähemustest.

Rooma-katoliiklased

Katoliiklasi on umbes 35 000, mis moodustab 0,05% elanikkonnast. Usklikud järgivad ladina, bütsantsi, armeenia ja kaldea riitust. Enamik ladina riituse katoliiklastest on peamiselt Itaalia või Prantsusmaa päritolu levantiinlased, kuigi mõned on etnilised türklased (kes on tavaliselt pöördunud levantiinlaste või teiste mittetürgi katoliiklastega abiellumise teel). Bütsantsi, armeenia ja kaldea riituse katoliiklased on tavaliselt vastavalt kreeka, armeenia ja assüüria vähemusgruppide liikmed. Türgi katoliiklased on koondunud Istanbuli. ^[]

2006. aasta veebruaris tulistati kahel korral Musta mere ääres asuvas kirikus Türgis 10 aastat töötanud Itaalia misjonär Andrea Santoro, kes oli katoliku preester. Ta oli kirjutanud paavstile kirja, milles palus tal külastada Türgit. Paavst Benedictus XVI külastas Türgit 2006. aasta novembris. Suhted olid kivised, sest paavst Benedictus XVI oli väljendanud oma vastuseisu Türgi ühinemisele Euroopa Liiduga. Katoliku piiskoppide nõukogu kohtus 2004. aastal Türgi peaministriga, et arutada piiranguid ja raskusi, näiteks omandiküsimusi. Hiljuti, 6. juunil 2010, tapeti Türgi apostellik vikaar, piiskop Luigi Padovese.

Juudid

Väike-Aasias on olnud juudi kogukondi juba vähemalt 5. sajandist eKr ning paljud Hispaaniast välja aetud Hispaania ja Portugali juudid võeti 15. sajandi lõpus vastu Osmanite impeeriumis (sealhulgas tänapäeva Türgi osades). Vaatamata 20. sajandi jooksul toimunud väljarändele on tänapäeva Türgis jätkuvalt väike juudi elanikkond. Seal on väike karaitide juudi elanikkond, keda on umbes 100. Türgi hakhambashi ei pea karaiitlikke juute juutideks.

Moslemid

Alawitid

Alajuutide täpne arv Türgis ei ole teada, kuid 1970. aastal oli seal 185 000 alajuuti. Kuna nad on moslemid, ei ole nad isikutunnistuses sunniitidest eraldi registreeritud. 1965. aasta rahvaloendusel (viimane Türgi rahvaloendus, kus andmeesitajatelt küsiti nende emakeelt) deklareeris 180 000 inimest kolmes provintsis oma emakeeleks araabia keele. Kuid selles arvus sisalduvad ka araabiakeelsed sunniidid ja kristlased.

Alawitid räägivad traditsiooniliselt Süüria alawitidega sama levanti araabia keele dialekti. Araabia keel on kõige paremini säilinud maakogukondades ja Samandağis. Nooremad inimesed Çukurova linnades ja (vähemal määral) İskenderunis kalduvad rääkima türgi keelt. Alajuutide poolt kõneldavat türgi keelt eristavad nii alajuutid kui ka mitte-alajuutid oma erilise aktsendi ja sõnavara poolest. Araabia keele oskus piirdub usuliidrite ja Araabia maades töötanud või õppinud meestega.

Alevis

Aleviidid on suurim usuvähemus Türgis. Ligikaudu 15%-25% kogu Türgi elanikkonnast kuulub sellesse rühma. Nad on peamiselt türklased, kuid nende hulgas on ka märkimisväärne hulk kurde ja zazasid, kes on aleviidid.

Twelvers Shia

Türgis elab ligi 3 miljonit šiiitlast, kellest enamik on aserid. Pool miljonit džafari elab İstanbulis.

Jeziidide

Türgi asub koos Süüria ja Iraagiga jeziidide kodumaa piirkonnas. Türgi jeziidide rahvaarv oli 1984. aastal hinnanguliselt umbes 22 000. Varasemaid andmeid on raske saada ja kontrollida, kuid mõnede hinnangute kohaselt oli Türgis 20. sajandi algusaastatel umbes 100 000 jeziidi.

Enamik jeziide lahkus riigist ja läks 1980. ja 1990. aastatel välismaale, peamiselt Saksamaale ja teistesse Euroopa riikidesse, kus nad said varjupaika, kuna neid kiusati Türgis etnilise ja usulise vähemusena taga. Piirkond, kus nad elasid, asus Türgi kaguosas, piirkonnas, kus toimus/ toimub tugev PKK võitlus. Nüüdseks on Türgis arvatavasti veel paarsada jeziidi.

Maja, kus elas Bahá'i usu rajaja Bahá'u'lláh, Edirne.


Püha Antonius Padova kirik Istanbulis.


Aya Triada kreeka õigeusu kirik Beyoğlu, Istanbul


Püha Pauluse kirik Tharsuses


Alevi elanikkonna levik Türgis. Punane = Anatoolia aleviidid (türklased, kurdid ja zasad). Tumepunane = alevid (araablased) Lõuna-Türgis.


Aleviidide osakaal Türgis

Vt ka

Türgi demograafia Türgi keeled Geograafiliste nimede muutused Türgis Inimõigused Türgis Türgi Kurdistan Lääne-Armeenia Türgi vähemused endises Osmanite impeeriumis Mustanahalised inimesed Osmanite impeeriumis Türklased endises Nõukogude Liidus Mustanahalised inimesed Türgis

Türgi natsionalism Rassism Türgis Türgistumine Perekonnanimi seadus Armeenia-vastased meeleolud Armeenia genotsiid Kreeka genotsiid Assüüria genotsiid Dersimi mässu Yörüks