Rahvusvaheline korporatsioon (MNC/MNE) – definitsioon, ajalugu ja mõju
Rahvusvahelised korporatsioonid (MNC) või ettevõtted (MNE) on organisatsioonid, mis omavad või kontrollivad kaupade või teenuste tootmist teistes riikides kui koduriigis. Nende hulka kuuluvad suurettevõtted, mis toodavad või müüvad kaupu või teenuseid eri riikides. Neid võib nimetada "rahvusvahelisteks" või "riikidevahelisteks" või "riigita" ettevõteteks.
Ajalugu ja arengu peamised etapid
Rahvusvaheliste suurettevõtete ajalugu on pikk. Varajaste näidetena nähakse eriajastul tegutsenud organisatsioone, mille tegevus ületas ühe riigi piire. Arvatavasti oli üks varasemaid laialdasemaid rahvusvahelisi äriorganisatsioone "Templirüütlid", mis tekkis juba 12. sajandil. Hiljem mängisid suurt rolli 17.–18. sajandi suured kaubanduskompaniid: peale teiste teiste hulgas Briti Ida-India Kompanii ning Hollandi Ida-India Kompanii (asutatud 1602), mis mõlemad aitasid kujundada rahvusvahelist kaubandust ja majandusvõimu.
20. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon, transpordi- ja sideedendused ning hiljem globaliseerumine ja digitaliseerumine soodustasid MNC-de kasvu. Täna on rahvusvahelised ettevõtted paljudes sektorites — tööstus, finantsteenused, tehnoloogia, energia, jaemüük ja teenindus.
Miks ettevõtted muutuvad rahvusvaheliseks?
- Turuotsing: laienemine uutele turgudele, et saavutada suurem müük ja uued kliendirühmad.
- Tooraine ja ressursid: ligipääs odavamatele või spetsiifilistele loodusressurssidele.
- Tõhususe otsimine: tootmiskulude vähendamine, skaalaefektid ja optimeeritud tarneahelad.
- Teadmiste omandamine: uute tehnoloogiate ja oskuste hankimine läbi ühinemiste, ühisettevõtete või tütarettevõtete.
- Riskide hajutamine: äririskide ja hooajaliste kõikumiste maandamine eri turgude vahel.
Struktuurid ja võtmepõhimõtted
Rahvusvahelised korporatsioonid võivad tegutseda mitmel viisil: tütarettevõtted, filiaalid, hulgikaubanduslikud tütarettevõtted, litsentsilepingud, frantsiisid ja joint ventures. Sageli on nad organiseeritud kontsernina, kus emaettevõte omab või kontrollib regiooni- või riigipõhiseid üksusi.
Mõjud — majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud
Rahvusvaheliste ettevõtete mõju on mitmekesine ja tihti vastuoluline. Peamised positiivsed ja negatiivsed mõjud:
- Majanduslik kasu: investeeringud (sh otsesed välisinvesteeringud), töökohtade loomine, tehnoloogia ja oskuste ülekandumine ning ekspordi kasv.
- Negatiivsed majanduslikud mõjud: kodumaise tööstuse nõrgenemine, kasumi väljamine riigist, ning mõnikord võimu koondumine ja monopoolne käitumine.
- Sotsiaalsed mõjud: töötingimused, palgaerinevused, kultuurilised muutused ja mõnikord õiguste piiramine töötajate osas. Samas võivad nad kaasa tuua haridust, koolitust ja paremat infrastruktuuri.
- Keskkonnamõjud: kasvuhoonegaaside emissioonid, loodusvarade ülekasutamine ja reostus, kuid üha enam ka investeeringud keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse ning säästva arengu algatused.
- Poliitiline mõju: suuremad korporatsioonid võivad avaldada survet seadusandlusele, osaleda lobitöödes või mõjutada rahvusvahelisi lepinguid.
Regulatsioon, eetika ja vastutus
Rahvusvahelisi ettevõtteid reguleerivad kombineeritult koduriigi seadused, host-riikide eeskirjad ja rahvusvahelised normid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud nõudlus:
- ettevõtte vastutuse ja läbipaistvuse järele,
- keskkonna- ja inimõiguste järgimise järele ning
- vastutustundliku tarneahela (supply chain) juhtimise järele.
Ettevõtted rakendavad üha sagedamini CSR-programme (corporate social responsibility) ja ESG-kriteeriume (keskkond, sotsiaalne ja juhtimine), et vähendada riske ja parandada mainet.
Väljakutsed ja trendid
- Geopoliitilised pinged: kaubanduspiirangud, sanktsioonid ja protektsionism mõjutavad investeerimisotsuseid.
- Digitaalne ümberkujundamine: automaatika, tehisintellekt ja e-kaubandus muudavad tootmist ja turundust.
- Keskkonnasäästlikkus: kliimapoliitika ja tarbijate nõudmised sunnivad korporatsioone vähendama jalajälge.
- Hästi toimivad tarneahelad: pandeemiad ja logistilised šokid on rõhutanud tarneahela vastupidavuse tähtsust.
Praktilised näited ja mõju riikidele
Rahvusvahelised korporatsioonid võivad olla kriitilise tähtsusega nii arenevatele kui arenenud majandustele. Nad toovad kaasa investeeringuid ja tehnoloogiat, kuid riigid peavad tasakaalustama kasu ja võimalikku sõltuvust. Hea regulatsioon, selged maksureeglid ja tööalased standardid aitavad suunata MNC-de tegevust ühiskonna huvides.
Kokkuvõttes on rahvusvahelised korporatsioonid tänapäeva maailmamajanduse keskne osa: nad loovad võimalusi ja riske, kujundavad töökorraldust, tehnoloogilist arengut ning mõjutavad poliitikat ja keskkonda. Nende käitumise ja regulatsiooni teemad püsivad olulised arutelupunktid nii majandusteadlaste, valitsuste kui ka kodanikuühiskonna jaoks.
Rahvusvaheliste ettevõtete käitumist arutatakse palju — nii akadeemiliselt, poliitiliselt kui ka meedias — sest nende otsused mõjutavad miljoneid inimesi ja vara üle maailma.
Kollisiooninormid
Kollisiooninormid puudutavad seda, millist õigussüsteemi ja millist riiklikku jurisdiktsiooni kohaldatakse konkreetse vaidluse suhtes.
Mõiste pärineb olukordadest, kus on erimeelsusi selles osas, kus vaidlus tuleks õiguslikult lahendada kohtus. Kollisiooninormide kolm haru on järgmised:
- Kohtualluvus - kas kohtualluvuse kohus on pädev lahendama kõnealust vaidlust.
- Õiguse valik - vaidluse lahendamiseks kohaldatav õigus.
- Välisriigi kohtuotsused - võimalus tunnustada ja täita välisriigi kohtuotsust, mis on tehtud kohtuotsuse teinud kohtu asukohariigi jurisdiktsioonis.
Maksukonflikt
Ettevõtted korraldavad oma tegevust tavaliselt nii, et vältida või vähendada maksustamist. Sellele küsimusele pööratakse palju tähelepanu. On selge, et maksumäärad ja maksueeskirjad on riigiti erinevad. Kui organisatsioon asutab tütarettevõtted igas riigis, kus tal on märkimisväärne äritegevus, tekitab see vähe probleeme. Tütarettevõtted maksavad maksu kõikidelt tegevustelt, mida ettevõte selles kohas teeb.
Siiski püüavad ettevõtted alati maksusid minimeerida. Google kasutab erinevaid maksude vältimise strateegiaid. Viiest suurimast Ameerika tehnoloogiaettevõttest maksab ta kõige vähem makse riikidele, kust tema tulud pärinevad. Ettevõte teeb seda osaliselt tehnoloogia litsentsimise teel Iirimaal, Bermuda, Bahama ja Madalmaades asuvate tütarettevõtete kaudu. Väidetavalt põhjustas see 2012. aastal Prantsusmaa uurimise Google'i siirdehindade meetodite kohta.
Google'i asepresident Matt Britt ütles 2013. aastal Ühendkuningriigi alamkoja avaliku sektori aruandekomisjonile, et tema Ühendkuningriigi müügimeeskond ei teinud mingit müüki, seega ei võlgnenud Ühendkuningriigile müügimaksu.
Riikidevahelised ettevõtted
Riikidevaheline ettevõte (TNC) erineb traditsioonilisest rahvusvahelisest ettevõttest selle poolest, et ta ei identifitseeri end ühe riigi kodumaaga. Kui traditsioonilised rahvusvahelised äriühingud on riiklikud ettevõtted, millel on välismaised tütarettevõtted, siis riikidevahelised äriühingud tegutsevad paljudes riikides, säilitades kõrge kohaliku reageerimisvõime taseme. Üks näide TNCst on Nestlé, kes palkab kõrgemaid juhte paljudest riikidest ja püüab otsuseid teha pigem ülemaailmsest perspektiivist kui ühest tsentraliseeritud peakorterist. Teine näide riikidevahelisest korporatsioonist on Royal Dutch Shell, mille peakorter asub küll Haagis, Madalmaades, kuid selle registreeritud asukoht ja peamine juhtorgan, kus otsuseid tehakse, asub Londonis, Ühendkuningriigis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rahvusvahelised korporatsioonid (MNC) või rahvusvahelised ettevõtted (MNE)?
V: Rahvusvahelised korporatsioonid (MNC) või rahvusvahelised ettevõtted (MNE) on organisatsioonid, mis omavad või kontrollivad kaupade või teenuste tootmist teistes riikides kui koduriigis.
K: Millised ettevõtted kuuluvad MNCde või MNEde hulka?
V: MNCde või rahvusvaheliste ettevõtjate hulka kuuluvad suurettevõtted, mis toodavad või müüvad kaupu või teenuseid eri riikides.
K: Kas rahvusvahelisi äriühinguid või rahvusvahelisi ettevõtteid võib nimetada erinevate nimedega?
V: Jah, MNCdele või mitmepoolsetele ettevõtjatele võib viidata ka kui "rahvusvahelistele" või "riikidevahelistele" või "riigita korporatsioonidele".
K: Milline on MNCde tähtsus üleilmastumisel?
V: MNCd mängivad globaliseerumisel olulist rolli.
K: Milline oli vaieldamatult esimene rahvusvaheline äriorganisatsioon?
V: Väidetavalt oli esimene rahvusvaheline äriorganisatsioon "Templirüütlid", mis asutati 1120. aastal.
K: Millised olid Briti Ida-India Kompanii ja Hollandi Ida-India Kompanii?
V: Briti Ida-India Kompanii asutati 1600. aastal ja Hollandi Ida-India Kompanii 1602. aastal. Nad loodi riiklike õigusaktidega, et teostada rahvusvahelist kaubandust oma koduriikide jaoks.
K: Miks arutletakse palju rahvusvaheliste ettevõtete käitumise üle?
V: Rahvusvaheliste suurettevõtete käitumist arutatakse palju nende mõjuka ja võimsa rolli tõttu maailmamajanduses ning eetilise ja sotsiaalse vastutuse pärast tekkinud murede tõttu.
