Kassi õigekspööramise refleks: kuidas ja miks kass maandub jalgadele

Avasta kassi õigekspööramise refleks: kuidas ja miks kassid kukkudes jalgadele maanduvad, millal see tekib ning millised kukkumisohud ja uuringutulemused selguvad.

Autor: Leandro Alegsa Loomise kuupäev: 7. november 2021 Viimane uuendus: 13. september 2025

Kassi õigekspööramise refleks on kassi loomulik võime end kukkudes kiiresti ümber pöörata ja võimalusel maanduda jalgadele. See paremale pööramisrefleks hakkab tekkima umbes 3–4 nädala vanuselt ja tavaliselt on kass selle oskuse valdaja 6–7 nädalaseks saades.

Kassidel on selleks mitu anatoomilist ja füsioloogilist eelist: neil on paindlik selgroog ja vabad või vähemalt vabalt liikuvad õlavöötme struktuurid (näiteks rangluu), mis aitavad keha keerates pöörata. Originaltekstis mainitud klavatsapuu viitab just sellele õlavöödu vabadusele; see võimaldab rindkere ja puusaosa üksteisest osaliselt sõltumatult pöörata. Lisaks mängib oluliselt rolli kasside sisekõrva tasakaaluelund (vestibulaaraparaat), mis annab kiiresti informatsiooni keha orientatsiooni kohta.

Refleksi mehhanism on lihtsustatud kujul järgmine: kass eraldab keha kaheks osaks (rindkere- ja vaagnapiirkond), pöörab ühe osa teise suhtes, muudab lühemaid hoiakuid ja laiendab hiljem jalgu, et õhutakistust suurendada. Füüsiliselt on siin tegemist impulsikoguse (nurkimpulsi) säilimise ja selle ümbejagamisega — kass ei "looda" sabale, vaid kasutab oma painduvat selgroogu ja kehapositsiooni muutust, et pöörata suunda.

Minimaalne kõrgus, mis on enamikul kassidel selle jaoks vajalik, et nad jõuaksid piisavalt pöörata ja ennast õiges asendis seadistada, on ligikaudu 12 tolli (u 30 cm). Seda saavad teha ka sabata kassid: saba aitab küll kursi jaotamisel ning peenhäälestuses, kuid peamine pööramine tuleb kehaosade pööramisest, mitte sabast. Seetõttu ei ole saba selle oskuse jaoks otsustav.

Kasutades seda õigekspööramise refleksi, suudavad paljud kassid maanduda ilma tõsiste vigastusteta. Siiski ei tähenda see, et kukkumine oleks alati ohutu: kassid võivad murda luid, saada sisevigastusi või mõnel juhul ka surra väga kõrgest kukkumisest.

1987. aastal ajakirjas Journal of the American Veterinary Medical Association avaldatud uuringus vaadeldi 132 kassi, kes olid hoonetest alla kukkunud. Uuring näitas, et vigastuste hulk ühel kassil kasvas kukkumise kõrguse mõjul kuni umbes seitsme korruseni; huvitav on, et üle seitsme korruse kukkumistel registreeriti vähem tõsiseid vigastusi. Uuringu autorid oletasid, et pärast ligikaudu viie korruse kõrgust kassid saavutavad lõpliku kiiruse, lõdvestuvad ja sirutavad keha, suurendades sel viisil õhutakistust ja vähendades löögi mõju — s.t. nad suurendavad nähtavat tõmbejõudu ehk õhutakistust.

Praktilised nõuanded ja ohutus:

Ära eelda, et kass on kukkumisest automaatselt terve — iga kukkumine tasub veterinaari juures üle vaadata.
Pane akendele ja rõdudele turvavõrgud või -ekraanid, eriti kui elad mitmendal korrusel.
Ära lase kassi jätta järelevalveta avatud akende või rõdude lähedusse; paljud kukkumised juhtuvad uudishimutsedes või põrgatuna.
Kui kass on kukkunud, jälgi hingamist, liigutusi ja valu märke; katkiste luude, veritsuse või letargia korral otsi kohe veterinaararsti abi.
Võimalusel õpeta kassile turvalisi kõrgemaid puhkealasid (nt kindlad riiulid), kuhu ta pääseb kerge ja ohutult.

Kokkuvõte: Kassi õigekspööramise refleks on keerukas, kaasasündinud kombinatsioon närvi- ja lihassüsteemi, painduva selgroo ning tasakaaluaparaadi koostööst. See vähendab kukkumisest põhjustuvaid vigastusi, kuid ei muuda kõiki kõrgustest kukkumisi ohutuks. Ennetus ja tähelepanelik pidamine on parim viis hoida kass turvaliselt.

Pildid kukkuvast kassist. See on pärit ajakirjast Nature, mis ilmus 1894. aastal.

Kuidas kass seda teeb

Kõigepealt otsustavad kassid, mis on üles või alla, vaadates või kasutades sisekõrva meeli. Seejärel suudavad kassid end keerata näoga allapoole, ilma et nad muudaksid oma nurkkiirust. Nad teevad seda järgmiste sammudega:

Painutage keskelt nii, et nende keha eesmine pool pöördub vastupidises suunas kui tagumine pool.
Tõmmake nende esijalad sisse, et vähendada keha esipoole inertsimomenti.
sirutage oma tagumised jalad välja, et suurendada keha tagumise poole inertsimomenti. See juhtub nii, et nad saavad oma esipoolt väga kaugele pöörata (kuni 90°), samas kui tagumine pool pöörleb vastupidiselt väga palju vähem (kuni 10°).
Tõstke oma esijalad välja ja tõmmake tagumised jalad kokku; nii saavad nad oma tagumist poolt üsna kaugele pöörata, samas kui nende esipoolne pool pöördub vastupidiselt üsna vähe.

Kui kass ei ole piisavalt paindlik (suudab kergesti painduda), võib olla vaja teha teine ja kolmas etapp uuesti, et end täielikult õigeks saada.

Lõppkiirus

Lisaks sellele püstumisrefleksile on kassidel ka kehaomadused, mis aitavad neid kukkumise korral kaitsta. Nende väike suurus, kerged luud ja paks karvkate vähendavad nende lõppkiirust. Samuti võivad nad pärast õigele teele minekut oma keha laiali sirutada, et suurendada takistust ja aeglustada kukkumise kiirust. Samuti lõdvestuvad nad kukkumise ajal, mis kaitseb neid maandumisel.

Seotud leheküljed

Või kasside paradoks

Küsimused ja vastused

K: Mis on kassi parempoolne refleks?

V: Kassi paremale pööramisrefleks on kassi loomulik võime end kukkumisel ümber pöörata, et ta maanduks jalgadele.

K: Millises vanuses hakkab paremale pööramisrefleks toimuma?

V: Pöördumisrefleks hakkab tekkima 3-4 nädala vanuselt.

K: Millal on kass täielikult õppinud seda tegema?

V: Kass on täielikult õppinud seda tegema 6-7 nädalaks.

K: Mis võimaldab kassidel seda teha?

V: Kassid suudavad seda teha, sest neil on paindlik selgroog ja klavatsapuu, mis ei liigu.

K: Kas selleks oskuseks on vaja saba?

V: Ei, ka ilma sabata kassid suudavad seda teha, sest nad liigutavad peamiselt oma tagajalgu ja ei kasuta maandumisel suurt nurkkiirust.

K: Kas kassid saavad alati ohutult maanduda, kasutades õiget refleksi?

V: Ei, kassid võivad isegi õigestijätmisrefleksi kasutades murda luid või surra äärmise kukkumise tagajärjel.

K: Mida leiti 1987. aasta uuringus hoonest alla kukkunud kasside vigastuste kohta?

V: 1987. aastal ajakirjas Journal of the American Veterinary Medical Association avaldatud uuringus vaadeldi 132 kassi, kes olid hoonetest alla kukkunud. Vigastused kassi kohta suurenesid sõltuvalt kukkumise kõrgusest kuni seitsme korruse kõrguseni; üle seitsme korruse olid vigastused siiski vähem tõenäolised, kuna saavutati lõppkiirus, mille järel kassid lõdvenesid ja laiali sirutasid oma keha, mis suurendas tõmbejõudu.