Edmontosaurus — pardilõksuga taimesööja viimasest kriidiajast
Edmontosaurus oli suur, taimesööja, pardilõksuga dinosaurus, mis kuulus viimasesse kriidiajastusse. Tal olid lühikesed käed, pikk terav saba, kolme varba ja sarvedega jalad ning käed nagu kindad. Tema pea oli lame ja kaldus, tal oli lai hambutu nokk, põsepõsked ja sajad tihedalt paigutatud põsehambad, mis jahvatasid tema toitu. See on sama loom kui Anatotitan. On olemas kaks liiki ja seda looma on varem kutsutud mitmete teiste nimedega. Edmontosauruse pikkus ulatus tavaliselt umbes 9–12 meetrini ja kaal võis täiskasvanud isenditel küündida mõnekümne sajade kilode kuni mitme tonnini (hinnangud sõltuvad liigist ja isendi suurusest). Kuigi tal polnud suurtest uhketest sarvedest koosnevat nokakupli nagu mõnel teisel hadrosaurusel, võis mõnel isendil olla kerge ninaseljefossiili või mügar, mis võis erineda liikide vahel.
Mõõtmed ja anatoomia
Edmontosaurus kuulus hadrosauride (pardinoka) hulka, kellele on iseloomulikud lai nokk ja tihe "hambapank" ehk hambaaksetid, mis võimaldasid tõhusalt taimset materjali peenestada. Tema hambad asusid ridade kaupa ja moodustasid nn hambapildi, kus kulunud hambaid asendasid uued. Lai nokk sobis taimede närimiseks ja rebimiseks, samas kui tugev kael ja lihaseline kehakonstruktsioon toetasid suurt keha nii neljal kui kahel jalal liikumisel. Kivistised ja mõningad pehmete kudede koopiaid sisaldavad leiud näitavad, et tema nahk oli kaetud ebatasaste skaalataoliste väljakutega, mis võisid pakkuda kaitset ja võimaldada liigipõhist eristumist.
Levik ja avastused
Edmontosaurus sai oma nime Horseshoe Canyoni formatsioonist leitud fossiili järgi Kanadas Albertas. Palju Edmontosauruse kivistisi on leitud Alberta, Alaska, Wyomingi, Montana ja New Jersey osariikides USAs. Leiud hõlmavad nii üksikuid luid kui ka suuri luuhunnikke (bonebeds), mis viitavad arvukatele isenditele ja sotsiaalsele elulaadile. Mõned väga hästi säilinud specimenid — sealhulgas kaks mumifitseerunud Edmontosauruse fossiili — on leitud Wyomingist ning teised terved või pehmete kudede jälgi säilitanud specimenid on dokumenteeritud Põhja-Ameerikas (nt mällu jäänud nahamustrid ja kuju). Varem kirjeldatud palju nimesid (näiteks Anatosaurus, Anatotitan jt) on tänapäeval sageli liigitatud ümber või tunnistatud sünonüümideks, nii et taksonoomia on ajas muutunud.
Eluviis ja ökoloogia
Tema fossiilide levik viitab sellele, et ta eelistas rannikuid ja rannikutasandikke. Ta võis liikuda nii kahel kui ka neljal jalal. Kuna ta on tuntud mitmest luukihist, arvatakse, et Edmontosaurus elas rühmades. Ta võis olla rändaja. Luuhunnikud ja sarnased vanusesisendite kooslused viitavad sotsiaalsele käitumisele — karjadena liikumisele, mis aitas kaitsta noori ja leida söödavaldkondi. Hambastruktuur ja laiahaardeline nokk näitavad, et ta toitus peamiselt madalast taimestikust: sõnajalgadest, okaspuude võrsetest, rohttaimedest ja hilisemal perioodil ka õistaimedest ning varreosadest.
Edmontosaurus elas koos teiste hiliskriidsete loomadega, sealhulgas suurtahvlastega kiskjatega nagu Tyrannosaurus rex, ning oli osa keerukast delta- ja rannikuöko-süsteemist, kus toimusid sagedased üleujutused, setete liikumine ja toitainete ringlus. Nagu teistel hadrosaurustel, viitavad leidude omadused ka sigimiskäitumisele, kus läheduses leitud nooremaid luid ja võimalikud pesitsuspaigad näitavad, et vanemad võib-olla hoolitsesid noorloomade eest.
Lõpp ja tähtsus teaduse jaoks
Edmontosaurus on tähtis paleontoloogiline liik, kuna selleeluviisist, nahamustritest ja laialdasest levikust on säilinud rikkalikud tõendid, mis aitavad mõista hiliskriidi ökoloogiat Põhja-Ameerikas. See dinosaurus kuulus samasse ajastusse kuni massilise K–Pg väljasuremiseni ligikaudu 66 miljonit aastat tagasi, mil enamus suurematest dinosaurustest välja suri. Tema hästi säilinud fossiilid, sealhulgas mummifitseerunud specimenid, annavad väärtuslikku infot hadrosauride anatoomia, käitumise ja elupaikade kohta ning aitavad selgitada, kuidas suured taimetoidulised dinosaurused kohanesid muutuvate keskkonnatingimustega.
Skelett
Suurem osa seljast ja sabast oli vooderdatud luustikuga kõõluste poolt, mis olid paigutatud võrega mööda selgroo närvirakke. See muutis selja ja osa saba "rammusaks" sirgeks. Luustunud kõõlused tugevdasid selgroogu gravitatsioonilise koormuse vastu. Tegemist oli suure looma horisontaalse selgrooga, mida muidu toetasid peamiselt tagajalad ja puusad.
E. regalis'e , ornitischia dinosauruse puusaluud
Söötmine
Hadrosauriidina oli Edmontosaurus suur maismaa taimtoiduline loom. Tema hambad vahetati pidevalt välja ja koondusid hambapatareidesse, mis sisaldasid sadu hambaid, millest vaid suhteliselt vähesed olid igal ajal kasutusel. Ta kasutas oma laia nokka lahtise toidu lõikamiseks, võib-olla kärpides või sulgedes lõuad klambrilaadselt üle okste ja okste ning eemaldades seejärel toitvamad lehed ja võrsed. Edmontosaurus ja enamik teisi ornitšiaani loomi omasid tõenäoliselt põskede sarnaseid struktuure, mis olid lihaselised või mittemuskulaarsed. Põsed pidid hoidma toitu suus. Loomade toitumisulatus ulatus maapinnast kuni umbes 4 meetri kõrgusele.
Edmontosauruse koljud: peaaegu kõigi teadaolevate isendite kogumik
