Mesosoikumi merepõhja revolutsioon: röövloomade ja koorikloomade evolutsioon
Mesosoikumi merepõhja revolutsioon: kuidas röövloomad ja koorikloomad arenesid — evolutsioon, kestade murdmine, uued kiskjad ja kohastumised mereelus.
Mesosoikumi merealade revolutsiooniks oli merepõhjas elavate röövloomade, kes sõid karbikesi, suur kasv. Seda terminit kasutas paleontoloog Geerat J. Vermeij, kes uuris aastaid merepõhja selgrootute muutusi ja kirjeldas seda kui globaalseid muutusi röövloomade ja saakorganismide interaktsioonides.
Mida see muutus tähendas
Paleosoikumi loomastiku ja tänapäevase loomastiku vahel toimus märkimisväärne ümberkujundamine mesosoikumi ajal. Mesosoikumis arenesid merepõhja kiskjad välja mitmesugused uued vormid, mis toitusid rohketest karbikarpidest (brachiopoodidest ja kahepoolmelistest). See tõi kaasa ulatuslikud ökoloogilised ja morfoloogilised reaktsioonid nii röövloomades kui ka saakloomades.
Uued röövloomad ja nende strateegiad
Mesosoikumi kiskjate hulka kuulusid mitmed tänapäevani tuntud rühmad. Neid röövloomi on tänapäevalgi veel palju: need on peamiselt meritähed, maojalgsed ja krabid. Igal rühmal kujunes välja oma viis karpide käsitlemiseks:
- Krabid: kasutavad jõudu ja käppe, et purustada või rebida kestasid lahti.
- Maojalgsed (gastropoodid): mõned liigid, näiteks muricidae-tüübid, puurivad või lõikavad end läbi kestade, teised tungivad sisse pragude kaudu või söövad kesta servast.
- Puurivad saakijad: sommige maojalgsed ja teised röövloomad teevad kestasse augu ja süstivad sinna halvatavat või lõõgastavat ainet, et saaki immobiliseerida.
- Spetsialiseerunud selgroogsed: mesosoikumis esinesid selgroogsete seas samuti koorikloomade kiskjad — näiteks placodontid ja mõnel ihtüosaurusel või mosasaurusel olid lamedad, purustamiseks kohandunud hambad.
Saagi vastumeetmed — relvastus ja käitumine
Röövloomade surve sundis karpikuid ja teisi saakliike arendama kaitsemehhanisme. Levinumad vastumeetmed olid:
- kestade paksendamine ja tugevam ornamentatsioon (ribid, spiinid, teravad servad),
- seisundi muutmine — paljud molluskid hakkasid elama osaliselt või täielikult infauna (sügavamalt sette sees), et varjuda kiskjate eest,
- kinnitunud või kleepuva eluviisi (näiteks kividele kinnitunud osterid ja mõned teod),
- süsinikumis- ja keemilised kaitseained ning kiire liikumisvõime või sulgemisrefleksid.
Fossiilne tõendusmaterjal sõja kohta
Mesosoikumi revolutsiooni kinnitavad ka fossiilid: puuritud augud kestas, taastatud (paranenud) kahjustused (mis näitavad ebaõnnestunud rünnakuid), karmilt purustatud koorikud ning suured muutused liigirikkuses. Need tunnused näitavad, et kisklus oli nii intensiivne, et saak oli sunnitud pidevalt uusi kaitsestrateegiaid arendama — klassikaline «relvarace» ehk evolutsiooniline võidujooks röövija ja saagi vahel.
Kõrgem-taseme tagajärjed
Mesosoikumi jooksul toimunud muudatused mõjutasid kogu mereökosüsteemi pikaajaliselt: brahhioopodide (brachiopoodide) osakaal vähenes teatud elupaikades, samas kui kahepoolmelised (kahepoolmelistest) ja teised molluskirühmad mitmekesistusid. Rohkem liike läks elama sette alla või arendas välja uusi kaitsemehhanisme ning röövloomad omakorda muutusid spetsialiseeritumaks — tekkinud oli mitmekesine ja keerukas toiduvõrgustik, mis sarnaneb tänapäeva merepõhjale.
Kokkuvõte: Mesosoikumi merepõhja revolutsioon oli laiapõhjaline ja pikaajaline protsess, mida ajendas röövloomade levik ja uute rünnemeetodite ilmumine. See muutis nii saagi kui ka röövloomade kehaehitust, käitumist ja ökoloogilist jaotust ning kujundas suuresti tänapäevase merepõhja elurikkuse.
Starfish
Kõige tavalisemad kiskjad on meritähed. Brachiopoodide ja kahepoolmeliste karpe hoiavad koos tugevad lihased. Meritäht hoiab neid oma torujalgadega mõlemalt poolt kinni ja rakendab ühtlast tõmmet. Meritäht suudab oma lihaste ja hüdraulilise süsteemiga tõmmata palju kauem, kui ükski kahepoolmeline lihas suudab vastu pidada. Ilmselt piisab tavaliselt kümnest minutist, et karbi veidi avada. Siis libistab meritäht oma kõhu karbi sisse. Magu võib pääseda läbi nii kitsa kui 0,1 mm suuruse avause. Seejärel lahustab meritäht molluskit, kus ta elab, imendades toitaineid. See seedimisprotsess võtab palju kauem aega kui karbi avamine, võib-olla paar päeva.
Mõned liigid neelavad karbi alla tervelt ja lahustavad selle sisu oma kõhus, seejärel suruvad karbi välja. p45
Tagajärjed
Meritähtede võime süüa merikarplasi ja kahepoolmelisi kujunes välja eelkõige jura- ja kriidiajal. Mesosoikumi mererevolutsioon muutis merepõhja faunat. Nõrgalt kaitstud ja staatilised karploomad kadusid ning tugevamalt soomustatud või liikuvamad karploomad õitsesid.
Iga saakloomal, kellel oli nende röövloomade vastu vähimgi kaitse, oli suur reproduktiivne eelis. Paljudel karploomadel kujunesid välja eriti vastupidavad kestad. Mõned kaevusid liiva sisse. Kammkarpidel pidi olema mingi elementaarne liikumisvõime, mis arenes kiiresti valiku all. Mesosoikumis muutusid nad äärmiselt levinuks. Mõni kammkarbid kasutasid veel mõningaid meetodeid. Chlamys hastata kannab sageli oma kestal käsnasid. See on omamoodi mutualism. Seepi raskendab meritähtede torujalgade pealehakkamist ja maskeerib Chlamys hastata röövloomade eest.
Kui kammkarbid eemalduvad liivast, on nad avatud uutele kiskjatele, näiteks raidele, kes patrullivad vahetult merepõhja kohal. Neid võivad üles korjata ka merelinnud, kes avavad karbid, kukutades neid kaljule. Ilmselt seisneb peamine eelis selles, et nad pääsevad eemale meritähtedest, mis on ranniku- ja mandrilava elupaikades väga arvukad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mesosoikumi mererevolutsioon?
V: Mesosoikumi mererevolutsioon oli oluline muutus merepõhja elusoludes mesosoikumi ajastul, mida iseloomustab merepõhja röövloomade areng, kes sõid karbikesi.
K: Kes mõtles välja termini "mesosoiline mererevolutsioon"?
V: Paleontoloog Vermeij mõtles välja termini "mesosoikumi mererevolutsioon" pärast seda, kui ta oli aastaid uurinud merepõhja selgrootute muutusi.
K: Millised loomarühmad arenesid mesosoikumi ajal merepõhja kiskjateks?
V: Meritähed, maojalgsed ja krabid arenesid mesosoikumi ajal merepõhja kiskjateks.
K: Milliseid karploomi need röövloomad peamiselt sõid?
V: Merepõhja röövloomad toitusid brachiopoodidest ja kahepoolmelistest, mis olid mesosoikumi ajastul arvukad.
K: Kuidas lõhuvad krabid karbid, et süüa karbis olevaid karploomi?
V: Krabid lõhuvad kestad jõudu kasutades.
K: Milliseid meetodeid kasutavad erinevad maojalgsete liigid koorikloomade söömiseks?
V: Erinevad maojalgsete liigid on kohandanud meetodeid, et pääseda kestadesse, sealhulgas puurides läbi kestade, tehes kestadesse auke ja pannes sinna halvatavat või lõõgastavat ainet ning töötades väikeste pragude kesta servas.
K: Kas mesosoikumi ajastul olid selgroogsed karploomade röövloomad?
V: Jah, mesosoikumi ajal elasid mõned selgroogsed koorikloomade röövloomad, sealhulgas placodontid, ihtüosaurused ja mosasaurused, kellel olid lamedad karbi purustushambad.
Otsige