Väli
Füüsikas tähendab väli seda, et igale punktile ruumis (või üldisemalt ruumiajas) on määratud mingi füüsikaline suurus. Välja vaadeldakse nii, et see ulatub läbi suure ruumiosa, nii et see mõjutab kõike. Välja tugevus varieerub tavaliselt kogu piirkonnas. Michael Faraday võttis 1849. aastal esimesena kasutusele mõiste "väli".
Mõne välja puhul on iga punkti jaoks ruumis olemas number. Neid nimetatakse skalaarväljadeks. Keerulisemate väljade puhul on iga ruumipunkti jaoks rohkem kui üks number. Neid nimetatakse vektorväljadeks või tensorväljadeks. Näiteks võib gravitatsioonivälja modelleerida vektorväljaga, kus vektor näitab kiirendust, mida mass kogeks igas ruumipunktis. Teised näited on temperatuuriväljad või õhurõhuväljad, mida ilmateadetes illustreeritakse sageli isotermide ja isobaaridega, ühendades vastavalt võrdse temperatuuri või rõhu punktid.
Elektrivälja suurus, mis ümbritseb kahte võrdselt laetud (tõrjuvat) osakest. Heledamatel aladel on suurem suurus. Välja suund ei ole nähtav.
Vastupidiselt laetud (tõmbuvad) osakesed
Väljade tüübid
Klassikalised valdkonnad
- Newtoni gravitatsioon: kirjeldab gravitatsioonijõudu kui kahe massi vastastikust vastastikust mõju.
- Elektromagnetism: elektri- ja magnetväljad ei ole ainult jõuväljad, mis dikteerivad osakeste liikumist, vaid neil on ka iseseisev füüsikaline reaalsus, sest nad kannavad energiat.
- Gravitatsioon üldrelatiivsusteooria: see on Einsteini gravitatsiooniteooria.
- Lained kui väljad
Kvantväljad
Nüüd usutakse, et kvantmehaanika peaks olema kõigi füüsikaliste nähtuste aluseks.
Väljateooria
Väljateooria on füüsikaline teooria, mis kirjeldab, kuidas üks või mitu füüsikalist väljalõiku suhtlevad ainega.
Seotud leheküljed
- Elastsus
- Vooludünaamika
- Üldine relatiivsusteooria
- Maxwelli võrrandid
- Osakeste füüsika
Küsimused ja vastused
K: Mis on füüsikas välihaigla?
V: Välja tähendab füüsikas seda, et igale punktile ruumis on määratud füüsikaline suurus.
K: Kes on esimene inimene, kes mõtles välja mõiste "väli"?
V: Michael Faraday lõi esimesena 1849. aastal termini "väli".
K: Kuidas on skalaarväljad määratletud?
V: Skalaarväljad on defineeritud kui väljad, kus igale punktile ruumis vastab üks number.
K: Mis on vektorväljad või tensorväljad?
V: Vektorväljad või tensoriväljad on keerulisemad väljad, kus iga punkti kohta ruumis on rohkem kui üks arv.
K: Kas gravitatsioonivälja saab modelleerida vektorväljaga?
V: Jah, gravitatsioonivälja saab modelleerida vektorväljaga, kus vektor näitab kiirendust, mida mass kogeks igas ruumipunktis.
K: Mis on temperatuuriväljad ja õhurõhuväljad?
V: Temperatuuriväljad ja õhurõhuväljad on näited väljadest, mida ilmateadetes illustreeritakse sageli isotermide ja isobaaridega, ühendades vastavalt võrdse temperatuuri või rõhu punktid.
K: Kas väljade tugevus varieerub piirkonnas?
V: Jah, välja tugevus varieerub tavaliselt piirkonnas.
