Silmade onkoloogia: silmavähk, metastaasid ja raviülevaade

Silmade onkoloogia: põhjalik ülevaade silmavähist, metastaasidest, diagnoosist ja kaasaegsetest ravimeetoditest — sümptomid, riskid ja ravivõimalused.

Silmade onkoloogia on meditsiini haru, mis tegeleb silma ja selle lisajäsemete kasvajatega. Silmavähk võib mõjutada kõiki silmaosi — sarvkesta, konjunktiivi, silmamuna (intraokulaarne), silmalaud ning orbiiti (silmaümbrus). Silma kasvajad võivad olla primaarsed (alguse saanud otse silmast) või sekundaarsed (metastaatilised).

Silmavähk võib alguse saada silmast ja see võib olla metastaatiline vähk (levida silma mõnest teisest elundist). Kaks kõige sagedasemat vähki, mis levivad silmale mõnest teisest elundist, on rinnavähk ja kopsuvähk. Muud vähem levinud lähtekohad on eesnäärme, neeru, kilpnäärme, naha, jämesoole ja vere või luuüdi.

Mõned tähtsamad tüübid ja vanuselevik:

• Retinoblastoom — esineb peamiselt lastel (sageli alla 5. eluaasta). Arenenud riikides on ravi edukus kõrge (kõrgem kui ~95% juhtudest) tänu varajasele avastamisele ja kaasaegsetele ravimeetoditele.
• Uveaalne melanoom — kõige sagedasem primaarne intraokulaarne kasvaja täiskasvanutel; võib metastaase anda peamiselt maksasse.
• Konjunktivaalsed kasvajad (näiteks lamerakk-kartsinoom) ja silmalaugude kasvajad (nt basaalrakuline ja lamerakk-kartsinoom) on suhteliselt levinud ja sageli leitavad välishalduse kaudu.
• Orbitaalsed kasvajad võivad olla primaarsed või metastaatilised ning põhjustada silma väljaspoole suunamist, turset või nägemiskahjustust.

Sümptomid ja kliiniline leid

• Halvenenud nägemine või äkiline nägemiskaotus
• Valgustundlikkus, valgussähvatused või tolmutaoline nägemine
• Valge või kollakas laik pupillis (leukokooria) — sagedane retinoblastoomi korral
• Silma asendi muutus (strabismus), ebatasane silmamuna või silmakupli muutused
• Silma- või silmalao turse, punetus, valulikkus
• Uued luumenimuutused, kasvaja nähtav konjunktiivil või silmalael

Diagnoos

Diagnoos põhineb põhjalikul silmauuringul, pildidiagnostikal ja vajadusel koeproovil. Tavaliselt kasutatakse:

• Oftalmoskoopiat, fundusefotograafiat ja OCT (optical coherence tomography)
• Ultraheli (A- ja B-skaneering) intraokulaarsete masside hindamiseks
• Kompuutertomograafia (KT) ja magnetresonantstomograafia (MRI) orbiidi ja silmamuna kõrvalolevate struktuuride hindamiseks
• Süsteemsed uuringud primaarse kasvajakoha otsimiseks (nt rind, kopsud, maks) ja metastaaside väljaselgitamiseks
• Mõnel juhul biopsia või fine-needle aspiration, kuid intraokulaarsete melanoomide puhul biopsiat tavaliselt välditakse, kui pildiuuringud on iseloomulikud.

Ravi ja ravimeetodid

Ravi valik sõltub kasvaja tüübist, suurusest, asukohast ja sellest, kas tegemist on primaarse või metastaatilise protsessiga. Tavapärased ravivõimalused:

• Kirurgiline ravi: lokaliseeritud ekstsisioon, osaline resektsioon, silmamuna eemaldamine (enukleatsioon) pahaloomuliste või suuremate kasvajate puhul; silmaproteesi paigaldamine enukleatsiooni järel.
• Radioteraapia: plaadibrachüteraapia (ruuterpliiatsi tüüp) lokaalse kontrolli saavutamiseks, samuti välise kiirituse kasutamine sõltuvalt juhtumist.
• Fokaalsed meetodid: laserkoaguleerimine, transpupillaarne termoteraapia, krüoteraapia — tihti kasutusel väiksemate või pinnaliste kasvajate raviks.
• Keemiaravi: eriti retinoblastoomi ja süsteemsete haiguste puhul; võib olla kohalik (intraarteriaalselt või intravitreaalselt) või süsteemne.
• Sihitud ja immuunravi: mõnel tüübil kasutatakse sihitud ravimeid või immunoterapeutilisi lähenemisi, eriti juhul kui on süsteemsed metastaasid.
• Palliatiivne ravi: valu ja nägemisfunktsiooni säilitamiseks või parandamiseks ning elukvaliteedi hoolduseks süsteemse haiguse korral.

Prognosis ja järelhooldus

Prognoos varieerub sõltuvalt kasvaja tüübist ja haiguse staadiumist. Retinoblastoomi ravitulemus on moodsates keskustes väga hea, sageli üle 95% ellujäämisega ning tihti säilib ka nägemine sõltuvalt haiguse raskusastmest ja ravi tüübist. Uveaalse melanoomi puhul sõltub prognoos metastaaside tekke riskist (eriti maksa) ja varajasest avastamisest.

Järelkontroll on oluline, sest mõnel kasvajal võib esineda lokaalne taasteke või hilised süsteemsed metastaasid. Järelhoolduse osana tehakse regulaarseid silmauuringuid ning vajadusel süsteemseid uuringuid vastavalt riski profiilile.

Ennetus ja riskifaktorid

• Mõned riskifaktorid: geneetilised mutatsioonid (nt RB1 retinoblastoomi puhul), UV-kiirgusele väljap exposure (eriti naha- ja konjunktivaalkaasvajaid soodustav), vanus ja perekonna ajalugu.
• Varajane diagnoosimine on oluline: laste silmade regulaarne kontroll, tähelepanu leukokooriale või silmaasendimuutustele ning täiskasvanutel uusi nägemishäireid põhjustavate sümptomite hindamine.

Meeskond ja toetus

Silmade onkoloogiline ravi nõuab sageli multidistsiplinaarset lähenemist: silmaarstide, silmade onkoloogide, lasteonkoloogide, kiiritusravi spetsialistide, meditsiini-onkoloogide, plastikakirurgide ja rehabilitatsioonimeeskondade koostööd. Psühholoogiline tugi ja rehabilitatsioon (nt proteesid, nägemise abivahendid) on patsiendi elu kvaliteedi parandamiseks olulised.

Kokkuvõte: Silmavähk hõlmab mitmesuguseid kasvajatüüpe, mis võivad olla primaarse või metastaatilise päritoluga. Varajane avastamine ja multidistsiplinaarne ravi parandavad oluliselt paranemis- ja nägemistulemusi. Laste retinoblastoomi ravitulemused on tänapäeval sageli väga head (ennekõverus ~95% ellujäämine arenenud keskkondades), kuid iga juhtum vajab individuaalset lähenemist ja järelhooldust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on silmaonkoloogia?

K: Milliseid silmaosasid võib silmavähk kahjustada?

K: Kas silmavähk võib pärineda teistest kehaosadest?

K: Millised vähivormid on kõige sagedasemad metastaatilise silmavähi põhjused?

K: Millised on metastaatilise silmavähi harvemad tekkekohad?

K: Kellel on silmavähk kõige sagedamini?

K: Milline on silmavähi paranemissagedus?

Otsing