Endorfiinid: keha loomulikud valuvaigistid ja õnnetunde tekitajad
Avasta, kuidas endorfiinid toimivad — keha looduslikud valuvaigistid ja õnnetunde allikad: treening, naer ja heaolu saladused.
Endorfiinid on keha loomulikud kemikaalid, mis võitlevad valu vastu. Endorfiinid vabanevad, kui inimene saab haiget, aga ka treeningu, naeru või seksi ajal. Lisaks valu blokeerimisele võivad endorfiinid inimesi ka õnnelikuks teha.
Endorfiinid sarnanevad morfiini taoliste uimastitega, mistõttu kui teadlased 1970ndatel need kemikaalid esimest korda avastasid, nimetasid nad neid "endogeenseks morfiiniks". Sellest ajast alates on teadlased tuvastanud ja nimetanud viis erinevat tüüpi endorfiini, mis kõik esinevad organismis looduslikult. Endorfiine leidub ka enamikus loomades.
Neid toodavad kesknärvisüsteem ja hüpofüüsi. Nende nimi koosneb kahest osast: endo- ja -orfiin; need on lühivormid sõnadest endogeenne ja morfiin. Need tähendavad "morfiinilaadset ainet, mis pärineb organismist". Endorfiinid on kolm ühendit, mis seonduvad retseptoritega. Endorfiinide peamine ülesanne on pärssida valusignaalide edastamist. Nad võivad tekitada ka eufooriatunnet, mis on väga sarnane teiste opioidide tekitatud eufooriaga.
Kuidas endorfiinid toimivad
Endorfiinid on keemilised signaalid (neurotransmitterid ja neuromodulaatorid), mis seonduvad ajus opioidretseptoritega. Selle seondumise tulemusel väheneb valusignaali edastamine närviradade kaudu ja suureneb üldine heaolutunne. Endorfiinid ei tööta üksi — nad suhtlevad ka teiste ainega nagu dopamiin, serotoniin ja oksütotsiin, mis kõik mõjutavad meeleolu, motivatsiooni ja sotsiaalset sidetust.
Millal ja miks endorfiinid vabanevad
- Valu või stressi korral: kaitsemehhanismina, et vähendada valu tajumist.
- Füüsilise koormuse ajal: eriti kestva aeroobse või intensiivse treeningu korral võib tekkida nn "runner's high" — eufooriatunne ja valu leevenemine.
- Sotsiaalsed ja nauditavad tegevused: naer, intiimsus, seks ja lähedased suhted võivad stimuleerida endorfiinide vabanemist.
- Teatud terapeutilised ja stimulatiivsed tegevused: massaaž, akupunktuur, kuumad vannid, vürtsikas toit või muusika võivad samuti käivitada endorfiinide tootmist.
Mõju tervisele ja igapäevaelule
Endorfiinid aitavad:
- leevendada valu ja ebamugavust;
- parandada meeleolu ja vähendada ärevust;
- tõsta stressitaluvust;
- soodustada sotsiaalset sidet ja heaolutunnet.
Kliinilises kontekstis annavad endorfiinid mõistmise valu loomuliku reguleerimise kohta ja mõjutavad uuringuid valuvaigistite ning sõltuvusravimite alal. Kuigi endorfiinid tekitavad morfiini-laadseid efekte, ei ole organismi enda endorfiinid tavaliselt võrreldavad eksogeensete opioididega tekkinud sõltuvusega — siiski võib paljude meeldivate käitumiste kinnistumine mõjutada harjumuste kujunemist.
Kuidas suurendada endorfiine loomulikult
Kui soovid tõsta endorfiinide taset ja parandada tuju, võid proovida järgmisi lihtsaid viise:
- Regulaarne treening: 30–60 minutit mõõdukat kuni intensiivset aeroobset tegevust (nt jooksmine, ujumine, jalgrattasõit) mitu korda nädalas.
- Naermine ja sotsialiseerumine: veeda aega sõpradega, vaata naljakaid filme või osale ühistegevustes.
- Intiimsus: füüsiline intiimsus ja seks võivad soodustada endorfiinide vabanemist.
- Kehalised teraapiad: massaaž, saun, akupunktuur ja soojad vannid on abiks.
- Muusika ja loovus: muusika kuulamine, laulmine või loova tegevuse harrastamine võib tugevdada heaolutunnet.
- Tervislik elustiil: piisav uni, tasakaalustatud toit ja stressi vähendamine toetavad aju taastumist ning endorfiinide tootmist.
Mida meeles pidada
Endorfiinid on oluline osa keha loomulikust valuvastast süsteemist ja meeleoluregulatsioonist, kuid need ei lahenda kõiki vaimse tervise või kroonilise valu probleeme üksi. Kui koged püsivat depressiooni, tugevamat valu või muid terviseprobleeme, tasub pöörduda arsti või spetsialisti poole. Samuti tuleks eristada organismi enda endorfiine ja väliseid opioide — viimased võivad tekitada sõltuvust ja neil on tõsised kõrvaltoimed.
Lühike kokkuvõte: endorfiinid on kehale loomulikud "valuvaigistid" ja meeleolu tõstjad, mida saab toetada teadlike eluviisi- ja käitumisvalikute kaudu.
Endorfiini keemiline struktuur
Tüübid
Inimkehas tekib nelja tüüpi endorfiine. Neid nimetatakse alfa- (α), beeta- (β), gamma- (γ) ja sigma- (σ) endorfiinideks. Nelja tüübi molekulides on erinev arv ja tüüpi aminohappeid; igas molekulis on 16 kuni 31 aminohapet.
Beeta-endorfiinid (β-endorfiinid) on kõige võimsamad endorfiinid organismis. Need asuvad tavaliselt hüpotalamuses ja hüpofüüsis. Valu või stressi ajal vabaneb hüpofüüsis rohkem endorfiine. Harjutus suurendab ka endorfiinide vabanemist. Samal põhjusel toob treening kaasa parema meeleolu.
Met-enkefaliin ja leu-enkefaliin asuvad ajutüves ja seljaajus; need on seljaaju valuvaigistid. Mõlema struktuuris on 16- 31 aminohapet; esimesed neli on sarnased, kuid viimane on erinev.
Action
Kõik endorfiinid seonduvad opioidiretseptoritega ajus. Paljudel analgeetilistel (valuvaigistavatel) ravimitel on ajus sarnane toime. Peamine erinevus looduslike endorfiinide ja valuvaigistavate ravimite vahel on see, et looduslikud endorfiinid eemalduvad verest väga kiiresti. Endorfiinid on seotud ka suguhormoonide vabanemisega ajuripatsias. Samuti arvavad teadlased, et akupunktuuri tulemusel vabaneb rohkem endorfiine. Endorfiinidel võib olla roll ka rasvumise, diabeedi ja psühhiaatriliste haiguste puhul.
Endorfiini kiirustamine
Mõnikord kasutatakse tavakõnes terminit "endorfiinipuhang", et viidata treeningust, ohust või stressist põhjustatud heaolutundele. See ei ole siiski meditsiiniline termin ja pole tõestatud, et suurem endorfiinide tootmine pärast treeningut on tõesti oluline heaolu tunnetamisel.
Teine mõiste, mida tavaliselt kasutatakse, on "runner's high". See viitab sellele, et pärast treeningut on tunne, et ollakse "kõrgel" (täis energiat ja heaolu). Tavaliselt öeldakse, et "kõrghetk" on tingitud sellest, et kehas vabaneb treeningu ajal suurem kogus endorfiine. Mõned teadlased arvavad siiski, et see tunne on põhjustatud väljakutsest ja ei ole seotud endorfiini vabanemisega.
Näiteks mõnes uuringus anti inimestele ravimit, mis blokeeris endorfiinide mõju. Need inimesed tundsid ikkagi jooksurõõmu; see tähendab, et see tunne ei ole põhjustatud endorfiinide vabanemisest veres. Teine uuring viidi läbi 2004. aastal, mis näitas, et see tunne on seotud teise kehakemikaaliga nimega "anandamiid". Anandamiid ei ole endorfiin, vaid on endokannabinoid, mis sarnaneb ühele marihuaanas ja šokolaadis sisalduvale kemikaalile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on endorfiinid?
V: Endorfiinid on kehas olevad looduslikud kemikaalid, mis võitlevad valu vastu ja vabanevad, kui inimene saab haiget, aga ka treeningu, naeru või seksi ajal.
K: Milline on endorfiinide funktsioon?
V: Endorfiinide peamine ülesanne on pärssida valusignaalide edastamist. Nad võivad tekitada ka eufooriatunnet, mis on väga sarnane teiste opioidide tekitatud eufooriaga.
K: Kuidas avastati endorfiinid?
V: Endorfiinid avastasid teadlased 1970. aastatel. Nad sarnanevad morfiini sarnaste uimastitega, mistõttu teadlased nimetasid neid "endogeenseks morfiiniks".
K: Mitut liiki endorfiine on teadlased tuvastanud?
V: Teadlased on tuvastanud ja nimetanud viis erinevat liiki endorfiine.
K: Kus endorfiine toodetakse?
V: Endorfiine toodetakse kesknärvisüsteemis ja hüpofüüsis.
K: Mida tähendab nimetus "endorfiinid"?
V: Nimetus "endorfiinid" koosneb kahest osast: endo- ja -orfiin; need on lühivormid sõnadest endogeenne ja morfiin. Need tähendavad "morfiinilaadset ainet, mis pärineb kehast".
K: Kas endorfiine võib leida ka loomadel?
V: Jah, endorfiine leidub ka enamikus loomades.
Otsige