Ajukahjustus

Ajukahjustuste tüübid

Sündinud ajukahjustused

Sündinud ajukahjustused on põhjustatud millestki, mis kahjustab loote aju naise raseduse ajal.

Näiteks võib loode saada kaasasündinud ajukahjustuse, kui:

• ema joob raseduse ajal alkoholi (see võib põhjustada loote alkoholisündroomi).
• ema võtab raseduse ajal ebaseaduslikke uimasteid või loote jaoks mürgiseid ravimeid.
• emal on raseduse ajal nakkus nagu punetised, tuulerõuged või toksoplasmoos.

Traumaatilised ajukahjustused

Ajutrauma (TBI) on põhjustatud aju füüsilisest vigastusest. Need võivad tekkida, kui pea tabab äkki väga tugevalt mingit eset, näiteks autoõnnetuses. Need võivad tekkida ka siis, kui miski - näiteks kuul või nuga - tungib läbi pea ajju.

Traumaatiline ajukahjustus on üks levinumaid invaliidsuse põhjuseid kõikjal maailmas. See on sagedasem arengumaades. Kogu maailmas kannatab igal aastal umbes 10 miljonit inimest.

Ekspertide hinnangul on^p. 341 TBI kõige levinumad põhjused maailmas:

• Liiklusvigastused (need põhjustavad umbes 60% kõigist TBI-dest).
• kukkumised (umbes 20%-30%)
• Vägivald (10%)
• Töö- või spordivigastused (10%)

Sõda ja vägivald on teatud maailma osades sageli palju sagedamini TBI põhjuseks. Varem on sellisteks piirkondadeks olnud Sahara-tagune Aafrika, Ladina-Ameerika ja Lähis-Ida. ^{pp. 344–345}

Traumaatiline ajukahjustus on saanud üheks kõige levinumaks vigastuse liigiks Iraagis ja Afganistanis teenivate sõdurite puhul. Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi andmetel on 22% kõigist nendes sõdades saadud vigastustest traumaatilised ajukahjustused.

Mõned ajutraumaatilised vigastused on kerged ja võivad aja jooksul paraneda, nagu näiteks ajurabandus. Teised on tõsisemad, eriti kui need põhjustavad ajuverejooksu või -turse.

Muud ajukahjustused

Teine peamine ajukahjustuse tüüp on hüpoksiline ajukahjustus. See juhtub siis, kui aju ei saa piisavalt hapnikku. See võib juhtuda mitmel põhjusel, näiteks:

• Südame seiskumine
• Hukkumine
• Insult
• Šokk

Aju võivad vigastada ka paljud muud asjad. Mõned näited on järgmised:

• Infektsioonid nagu entsefaliit ja meningiit.
• Krambid
• Aju vähk
• Illegaalsete uimastite või alkoholi tarvitamine
• Mürgid, nagu plii

Traumaatiline ajukahjustus võib juhtuda, kui inimene lööb oma pead

Märgid ja sümptomid

Ajukahjustuse tunnused ja sümptomid sõltuvad paljudest asjadest.

Hajus või fokaalne

Hajus vigastus kahjustab kogu aju. Näiteks kui inimene uppub ja ei saa hingata, ei saa ükski osa tema ajust hapnikku. Kui see kestab piisavalt kaua, saab kogu aju vigastada, kuna tal ei ole piisavalt hapnikku.

Fokaalne vigastus kahjustab vaid osa ajust. Näiteks mõne insuldi korral on inimesel verehüüve, mis blokeerib verevoolu vaid osasse aju. Kui inimene saab head ravi, võib vigastada vaid seda osa ajust.

See on oluline, sest aju eri osad kontrollivad erinevaid asju. Kui inimesel on fokaalne ajukahjustus, sõltuvad tema sümptomid sellest, milline osa ajust sai vigastada. Näiteks kui vigastatud on aju osa, mis kontrollib kõnet, võib inimesel olla probleeme kõnelemisega.

Raskusaste

Ajukahjustuse sümptomid võivad sõltuda ka sellest, kui raske oli vigastus.

Näiteks võivad ajukahjustused põhjustada muutusi või probleeme inimese mõtlemises, tajudes, tunnetes või liikumisvõimes. Mõnedel inimestel võivad olla nendes valdkondades siiski kerged probleemid, samas kui teistel inimestel võivad olla tõsisemad probleemid:

• Mõtlemisprobleemid
• Kerged sümptomid: Lihtne hajameelsus; mõnikord segadustunne; kerge unustamine.
• Rasked sümptomid: Võimetus keskenduda; väga segadusse sattumine; suutmatus mäletada olulisi asju, inimesi või elu osi; vaimne puue.
• Probleemid meeltega
• Kerged sümptomid: Tundlikkus ereda valguse ja helide suhtes
• Rasked sümptomid: Kuulmislangus; nägemise kadu
• Muutused tunnetes
• Kerged sümptomid: Muutused meeleolus; depressioon; ärevus
• Rasked sümptomid: Pikaajaline depressioon või ärevus; rasked, äkilised meeleolumuutused või agressiivsus; muutused isiksuses.
• Probleemid liikumisega
• Kerged sümptomid: Pearinglus
• Rasked sümptomid: Käte või jalgade nõrkus; tasakaaluhäired.

Recovery

On palju erinevaid ravimeetodeid, mis võivad aidata ajukahjustusega inimesi. Näiteks:

• Füsioteraapia võib aidata inimestel uuesti õppida, kuidas liikuda, kõndida ja tasakaalustada ennast
• Tegevusteraapia võib aidata inimestel harjutada, kuidas teha igapäevaseid asju, nagu riietumine ja söögi valmistamine.
• Kõneravi võib aidata inimesi, kellel on pärast ajukahjustust raskusi rääkimisega.
• Psühhoteraapia võib aidata depressiooni, ärevuse, meeleolumuutuste ja stressi puhul.