Bruksism (hammaste kiristamine): põhjused, sümptomid ja ravi

Bruksism (hammaste kiristamine): avasta põhjused, tunnused ja tõhusad ravivõimalused — kaitse hambaid, vähenda valu ja leia sobiv abi igapäeva- ja uneprobleemide korral.

Bruksism on hammaste liigse lihvimise või lõualuude kokkupigistamise probleem. See ei ole hammaste normaalne kasutamine nagu söömine või rääkimine. Bruksism on levinud seisund, mis mõjutab hinnanguliselt 8–31% inimestest. Kui seda ei ravita, võib bruksism põhjustada hammaste kulumist, suurenenud tundlikkust, peavalu, lõualuu valu ja hambaravi varade, näiteks kroonide või täidiste kahjustumist. Mõnel juhul ei märka inimene ise sümptomeid, seepärast ei tea kõik bruksismiga inimesed oma seisundist.

Bruksismi liigid

On kaks peamist tüüpi bruksismi:

• Unebruksism (magamisbruksism) — toimub une ajal. Magamisbruksismi sümptomid võivad hommikul olla eriti selgelt tuntavad.
• Ärkveloleku bruksism — toimub ärkvel olles, sageli seotud stressi, pingete või harjumusega. Ärkveloleku bruksism võib päeva jooksul halveneda ja on statistiliselt sagedamini naistel.

Põhjused

Bruksismi põhjused võivad olla mitmepalgelised ja tihti kombineeritud:

• Stress ja ärevus — üks sagedasemaid käivitajaid, eriti ärkveloleku bruksismi korral.
• Unehäired — nt uneapnoe võib olla seotud magamisbruksismiga.
• Hambumuse anomaaliad ja hambaravi probleemid — mõned hambumuse omadused võivad soodustada lihvimist, kuid see pole ainus põhjus.
• Elustiili tegurid — suur kofeiini- või alkoholi tarbimine, tubakas ning stimuleerivate ainete kasutamine võivad olukorda halvendada.
• Kõrvaltoimed teatud ravimitest — mõnede psühhotroopsete ravimite kasutamisel võib esineda bruksismi.
• Neuromuskulaarsed põhjused — liigse lihasaktiivsuse ja närviimpulsside muutused une ajal.

Sümptomid ja tüsistused

Bruksismi tuntavad tunnused ja võimalikud tüsistused:

• Hammaste kulumine, lamedad või pragunenud hambapinnad.
• Hambahappeline tundlikkus kuumuse või külma suhtes.
• Lõualuu valu, väsimus või klikkimine liigeses.
• Hommikune peavalu või näo lihaste valulikkus.
• Unehäired ja kaaslase märgitud hammaste kriipimine une ajal.
• Püsivatel juhtudel võib kahjustuda hambaravi (kroonid, täidised) või tekkida lõualuu liigese probleemid.

Diagnoos

Diagnoosib tavaliselt hambaarst või suukirurg. Kontroll hõlmab suu- ja hammaste uurimist, hammaste kulumismärgistuste ja lihaspinge hindamist. Mõnikord soovitatakse uneuuringuid, kui kahtlustatakse uneapnoed. Diagnoosi kinnitamiseks võib kasutada ka patsiendi ja tema partneri kirjelduseid magamise ajal esinevast heli- või liigutusmustrist.

Ravi ja leevendus

Kasutatakse mitmeid ravimeetodeid, kuid ükski neist ei anna kõigile patsientidele täielikku ja püsivat lahendust. Tavapärased ravivõtted:

• Öökaitsed (splintid) — kõvade või pehmete materjalide kaitse, mida kantakse öösel. Need ei pruugi bruksismi ära hoida, kuid vähendavad hambakahjustust ja aeglustavad kulumist.
• Käitumisteraapia ja stressi juhtimine — lõdvestustehnikad, psühhoteraapia ja stressi vähendamine võivad oluliselt aidata eriti ärkveloleku bruksismi puhul.
• Füsioteraapia ja lõualihaste harjutused — lihaste venitused, massaaž ja soojaravi võivad vähendada lihaspinget.
• Medikamentoosne ravi — ajutiselt võivad aidata lihasrelaksandid, valuvaigistid või antidepressandid (ravi otsustab arst ja arvestab kõrvaltoimeid).
• Botuliintoksiini süstid — mõnel juhul kasutatakse lihaste nõrgendamiseks botuliintoksiini, et vähendada lihvimist; tulemused ja ohutus tuleb arstiga läbi arutada.
• Biofeedback — seadmed, mis annavad tagasisidet lihastöö kohta ja õpetavad lihaseid lõdvestama.

Igapäevased eneseabimeetmed

• Vähenda kofeiini, alkoholi ja sigarettide tarvitamist, eriti õhtul.
• Väldi närimiskummi ja liigset hammaste kasutamist muudel eesmärkidel.
• Õpi lõdvestustehnikad (sügav hingamine, progressiivne lihaste lõdvestamine) enne magamaminekut.
• Kanna vajadusel öökaitset ja järgi hambaarsti juhiseid.
• Kasutage soojaveepakki või õrna massaaži lõualihaste lõdvestamiseks.

Erandjuhtumid ja laste bruksism

Lapsed võivad samuti hammastega kriipida; sageli on see ajutine ja kaob ise vananedes. Kui bruksism tekitab valu, ähvardab hammaste kahjustus või häirib und, tuleks konsulteerida hambaarstiga. Arstid kaaluvad ravi lapse vanuse, hammaste seisundi ja sümptomite järgi.

Millal pöörduda arsti või hambaarsti poole

Pöörduge spetsialisti poole, kui:

• Teil on pidev lõualuuvalu või pea-/näovalu.
• Hammaste pind on oluliselt kulunud või tekivad lõhed ja pragud.
• Teil on uneprobleemid või partner märgib tugevat lihvimist öösel.
• Liigese klõbin või liikumispiiratus lõualuus.

Tähtis: kuigi on palju ravivõimalusi, ei pruugi ükski olla kõigile sobiv. Hea tulemus sünnib sageli mitme lähenemise kombineerimisest: hambakaitse, stressijuhtimine, füsioteraapia ja vajadusel meditsiiniline sekkumine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bruksism?

K: Kui levinud on bruksism?

K: Millised on bruksismi negatiivsed tagajärjed?

K: Kes ei pruugi teada, et neil on bruksism?

K: Millised on kaks bruksismi tüüpi?

K: Millised on ärkveloleku- ja unebruksismi erinevad põhjused?

K: Milline on bruksismi ravi tõhusus?

Otsing