Brutselloos: põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravi

Brutselloos: tunnused, põhjused, diagnoos ja tõhus ravi. Õpi ära tundma sümptomid, ennetusvõtted ning kuidas saada õige diagnoos ja meditsiiniline abi.

Brutselloos on haigus, mida põhjustavad Brucella perekonda kuuluvad bakterid. Seda nimetatakse ka Bangi tõveks, Krimmi palavikuks, Gibraltari palavikuks, Malta palavikuks, Malta palavikuks, Vahemere palavikuks, kivipalavikuks ja undulandi palavikuks. See on väga nakkav haigus (võib väga kergesti ühelt inimeselt teisele levida).

Brutselloos on zoonoos, st loomadelt inimestele leviv haigus. Inimesed saavad haiguse steriliseerimata piima joomisest või haigete loomade liha söömisest. Mõnikord, kuid mitte väga sageli, võib haigus levida inimeselt inimesele.

Haigust nimetati esmalt "Malta palavikuks". Briti sõjaväearstid avastasid selle esmakordselt Maltal Krimmi sõja ajal (1850. aastatel). Dr. David Bruce oli esimene inimene, kes avastas brutselloosi põhjustavad bakterid.

Põhjused ja levik

Brucella-bakterid elavad peamiselt kariloomades ja väikeloomades (lehmad, kitseid, lambad, sead, koerad jt). Inimesed nakatuvad tavaliselt:

• toore või steriliseerimata piima ja sellest valmistatud toodete (juustud jne) kaudu;
• rikkalikult pooleküpsetatud või toore liha või sisikonna söömisel;
• haigete loomade vere, platsenta või sünnitusjäätmete otsekontakti kaudu (eriti põllumajandustöötajad, veterinaarid);
• harvemini aerosoolide teel või nakatunud inimese vere või eritistega kokkupuutel — seetõttu on laborites vajalik ettevaatus.

Inkubatsiooniperiood on tavaliselt 1–4 nädalat, kuid võib olla lühem või kesta mitu kuud.

Sümptomid

Brutselloos võib kulgeda ägedalt, subakuutselt või krooniliselt. Tüüpilised sümptomid on:

• kõrge palavik, sageli lainetav ehk undulantne palavik;
• öö higistamine;
• väsimus ja nõrkus;
• lihase- ja liigesevalud, peavalu;
• kaalulangus ja isutuse langus;
• mõnel patsiendil külmavärinad, köha või kõhuvalud.

Mõnel juhul tekivad fokaalsed kahjustused, näiteks:

• spondüliit või sakroiliit (selja- ja ristluuvalud);
• orchiepididümiit (munandipõletik) meestel;
• neurobrutselloos — neuroloogilised nähud (meningiit, entsefaliit, neuropaatia);
• endokardiit (südameklappide põletik) — haruldane, kuid eluohtlik.

Diagnoos

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil, anamneesil (kokkupuude loomade, toore piima/toore liha) ja laboriuuringutel:

• vere- või luuüdiravi kultuurid: Brucella võib kasvada verest või luuüdist; kultiveerimine annab otsese tõendi, kuid kasvatamine võib olla aeganõudev ja laboris tuleb järgida biosafety-protseduure.
• seroloogilised testid: standardne aglutinatsioonitest (SAT), ELISA ja teised seroloogilised meetodid aitavad tuvastada antikehi.
• PCR: molekulaarne test võib kiirendada diagnoosi ja tuvastada bakteri DNA-d.
• pildiuuringud: röntgen, MRT või ultraheli, mis aitavad leida fokaalseid kahjustusi (nt spondüliit, abstsessid).

Tähtis: kui kahtlustatakse brutselloosi, teavitage laborit, sest Brucella on tööohutuse seisukohalt riskantne mikroorganism.

Ravi

Brutselloosi ravitakse antibiootikumidega. Ravi eesmärk on bakteri eradikatsioon ja tüsistuste ennetamine. Tüüpilised raviskeemid (arsti juhendamisel) hõlmavad:

• doksütsükliin 100 mg suukaudselt kaks korda päevas 6 nädala jooksul koos streptomütsiini 1 g intramuskulaarselt 2–3 nädalat; või
• doksütsükliin 100 mg kaks korda päevas + rifampitsiin 600–900 mg üks kord päevas mõlemad 6 nädala jooksul (suukaudne variant);
• lastel ja rasedatel, kus doksütsükliin või aminoglükosiidid ei sobi, kasutatakse alternatiivseid skeeme (nt rifampitsiin koos trimetopriim-sulfametoksazooliga), kuid ravi peab määrama ja jälgima spetsialist.

Ravi kestus olenevalt haigusvormist ja fokaalsetest kahjustustest võib olla pikem ning vajadusel kombineeritakse antibiootikume või kasutatakse kirurgilist sekkumist (nt abstsesside dreneerimine, südameklapioperatsioon endokardiidi korral).

Relapsid on võimalikud, seetõttu on oluline ravi lõpetada alles arsti poolt kinnitatud paranemise järel ja teha järelkontrolle.

Tüsistused

• osteomüeliit ja spondüliit;
• endokardiit (võib põhjustada kõrge suremuse, kui jäetakse ravimata);
• neuroloogilised kahjustused (neurobrutselloos);
• krooniline väsimus ja töövõime langus;
• meestel munandipõletik, naistel harvem viljatus või raseduse tüsistused (sagedus varieerub).

Ennetus

• jooge ainult pasteuriseeritud või keedetud piima ja hoiduge toorestist valmistatud juustudest;
• kuumutage ja valmistage liha korralikult;
• põllumajanduses ja veterinaariatööl kasutage isikukaitsevahendeid (kindaid, kaitseriietust ja maski) ning järgige biosafety-juhiseid;
• loomade vaktsineerimine ja karjade kontroll aitavad vähendada inimeste nakatumist;
• laborites tuleb järgida kõrgeid ohutusstandardeid, et vältida õhuteel levikut.

Prognoos

Õigeaegse ja piisava antibiootikumraviga on brutselloos enamasti ravitav, kuid ravi võib olla pikk ja relapsid ning tüsistused on võimalikud. Endokardiit on kõige raskem tüsistus ja võib nõuda lisaks ravimitele ka kirurgilist ravi.

Kui kahtlustate brutselloosi (nt pärast kokkupuudet loomadega või toore piima tarbimist ning teil on palavik, night sweats, lihas- või liigesevalud), pöörduge arsti poole — varajane diagnoos ja õige ravi vähendavad tüsistuste riski.

Küsimused ja vastused

K: Mis on brutselloos?

K: Millised on teised brutselloosi nimetused?

K: Kuidas levib brutselloos?

K: Kas brutselloos on nakkav?

K: Kas inimesed võivad brutselloosi teistele inimestele edasi kanda?

K: Kes avastas brutselloosi põhjustavad bakterid?

K: Kus avastati brutselloos esimesena?

Otsing