Toxoplasma gondii: nakkusviisid, sümptomid ja ennetus

Toxoplasma gondii: kuidas nakatumist ära tunda ja ennetada. Loe sümptomitest, levikust, riskirühmadest ning praktilist nõu toidu-, vee- ja kassihügieeni kohta.

Autor: Leandro Alegsa

Toxoplasma gondii on algloomade hulka kuuluv parasiit, mis võib nakatada peaaegu kõiki soojaverelisi loomi, sealhulgas inimesi.

Inimestel on see üks levinumaid parasiite. Vereanalüüsid näitavad, et kuni kolmandik maailma elanikkonnast on nakatunud või on nakatunud T. gondii'ga. Nakatumise määrad on riigiti väga erinevad ning sõltuvad toitlustusharjumustest (liha töötlemine), kliimast ja kasside levikust.

Kuigi esimeste nädalate jooksul võib esineda kergeid gripitaolisi sümptomeid, ei tekita T. gondii nakkus tervetel täiskasvanud inimestel üldiselt mingeid sümptomeid. Kuid imikutel, HIV/AIDSi patsientidel ja teistel nõrgestatud immuunsusega inimestel võib nakkus põhjustada tõsist ja mõnikord surmaga lõppevat haigust (toksoplasmoosi) p77.

Nakatumine ja levik

Inimestel ja teistel soojaverelistel loomadel võib esineda nakatumine

  1. T. gondii koe tsüste sisaldava toore või mitte piisavalt läbiküpsetatud liha söömisel.
  2. joogivee joomisest või ootsüstidega saastunud toidu söömisest. nakatunud looma väljaheites.
  3. vereülekande või elundisiirdamise tagajärjel.
  4. või emalt lootele üle platsenta kaudu.

Need peamised levikanalid tuleks meeles pidada raseduse, immuunpuudulikkuse ja toiduohutuse kontekstis.

Elutsükkel lühidalt

Parasiit võib suguliselt paljuneda ainult kasside perekonna (kassiloomade) liikmete soolestikus. Seetõttu on kassiloomad T. gondii lõplikud peremehed, kõik teised peremehed on määratletud kui "vaheperemehed".

Kassad eraldavad ootsüste (oocysts) väljaheitega. Need ootsüstid võivad muutuda nakkavaks alles 1–5 päeva pärast väljasaatmist ning võivad keskkonnas püsida ja säilida mitu kuud niisketes tingimustes. Vaheperemehes (nt närilised, veis, lammas) tekivad koeletékitavad tsüstid (bradütsüstid), mis võivad püsida kaua ja muutuda inimese nakatumise allikaks, kui liha ei saa piisavalt kuumtöödeldud.

Sümptomid

Enamikul tervetest täiskasvanutest puuduvad sümptomid. Mõnedel võivad tekkida nädala-kaks kestvad kerge palavik, lihasvalud, väsimus ja lümfisõlmede suurenemine — sarnane kergematele viirusnakkustele.

Sümptomid võivad olla raskemad ja varieeruda sõltuvalt nakatumise kohast või immuunsüsteemi seisundist:

  • Silmapõletik (koorioentsefaliit) — võib põhjustada nägemiskahjustust või pimedust.
  • Kesk- ja perifeerne närvisüsteemi haaratus — peas toimuvad põletikulised protsessid (enamasti immuunpuudulikkusega inimestel).
  • Imikud ja vastsündinud, kes on nakatunud emalt platsenta kaudu, võivad sünnil olla raske haigus, sealhulgas ajukahjustus, silmakahjustus, edasised arengu- ja kasvuhäired.

Rasedus ja loode

Raseduse ajal nakatumine esimesel trimestril on ema jaoks harvem, kuid sellel on kõrgem risk põhjustada tõsiseid looteanomaaliaid (süda-ajukahjustus, raseduse katkemine või sünnidefektid). Hilisemal raseduseajal on emalt lootele ülekandumise tõenäosus suurem, kuid loote kahjustuste tase võib olla väiksem — siiski võib tekkida hiljem lastel silma- või närvihaigusi.

Rasedatele soovitatakse:

  • teha vajaduse korral seroloogiline uuring (IgM, IgG) riskipõhiselt;
  • vältida toore või vähekuumtöödeldud liha söömist;
  • ära muuta kassi liivakasti (või kanda kindaid ja pesta käsi hoolikalt), sest ootsüstid saavad nakkavaks alles mõne päeva möödudes;
  • järgida arsti soovitusi — raseduse korral kasutatakse spetsiifilisi ravi- ja profülaktikameetmeid (näiteks spiramütsiinit või kombineeritud ravi juhul kui lootel on kinnitust leidnud infektsioon).

Diagnoos ja ravi

Diagnoos põhineb tavaliselt vereanalüüsidel (IgM ja IgG antikehad). Lisauuringud võivad hõlmata antikehade avidustesti (aitab eristada värsket ja varasemat infektsiooni) ning PCR-analüüsi amniootilisest vedelikust võimalikuks loote nakkuse tuvastamiseks.

Ravi valik sõltub patsiendi seisundist:

  • tervel asümptomaatilisel täiskasvanul ravi sageli ei tehta;
  • raskematel juhtudel ja immuunpuudulikkusega patsientidel kasutatakse antiprotozoaarseid ravimeid (nt pirimetamiin koos sulfonamiidiga koos foolinhappega) — ravi peab määrama arst;
  • raseduse ajal kasutatakse eri režiime sõltuvalt sellest, kas eesmärk on vähendada loote nakatumise riski või ravida kinnitunud looteinfektsiooni (nt spiramütsiinit raseduse varases staadiumis profülaktikaks, kombineeritud ravi kinnitatud infektsiooni korral).

Ennetus

Lihtsad hügieeni- ja toiduohutuse meetmed vähendavad oluliselt nakkusohtu:

  • küpseta liha läbi — sisetemperatuur peab olema piisav, et hävitada koe tsüstid (küpsemine >67 °C); toorest või pooleküpset liha vältida;
  • sügavkülm (pikk külmutamine) vähendab tsüstide elujõulisust, kuid ei ole kõigi ootsüstide puhul sama usaldusväärne kui kuumtöötlus;
  • pese ja koori köögiviljad ning puuviljad hoolikalt; väldi pesemata toodete söömist, mis on kasvatatud avamaal, kui võimalik;
  • joogivesi — vajadusel keeta või kasutada usaldusväärset filtreerimist ja puhastust, kuna ootsüstid võivad vees püsida;
  • käte pesemine pärast toidu käitlemist, aiatöid või loomadega kokkupuudet;
  • kassipidamisel: ära söö kassi toitu, hoia kassi toidust eemal (väldi liha toiduga jagamist), ära lase kassil jahti pidada ning palka keskkonnas liivakasti regulaarselt (vähemalt kord päevas — ootsüstid saavad nakkavaks alles 1–5 päeva pärast), rasedad ja immuunpuudulikkusega inimesed peaksid liivakasti puhastamisest hoiduma ja paluma selle töö kellelgi teisel teha;
  • veri- ja elundisiirdustel: doonorite sõeluuringud ning hoolikas riskihindamine aitavad vähendada ülekandeohtu.

Oluline meeles pidada

Toksoplasmoos on sageli asümptomaatiline ning paljud inimesed elavad teadmata kandjatena. Ruumiliselt ja rahvastikuliselt võivad riskid suuresti erineda. Rasedad, immunosupresseeritud patsiendid ja nende hooldajad peaksid konsulteerima arstiga riskide hindamiseks ning vajadusel läbima sobivad uuringud ja järgima ennetusjuhiseid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Toxoplasma gondii?


V: Toxoplasma gondii on algloomade hulka kuuluv parasiit, mis võib nakatada peaaegu kõiki soojaverelisi loomi, sealhulgas inimesi.

K: Kui levinud on see inimestel?


V: Vereanalüüsid näitavad, et kuni kolmandik maailma elanikkonnast on nakatunud või on nakatunud T. gondii'ga. Nakatumise määrad on riigiti väga erinevad.

K: Millised on nakkuse sümptomid tervetel täiskasvanud inimestel?


V: Üldiselt ei tekita T. gondii'ga nakatumine tervetel täiskasvanud inimestel mingeid sümptomeid, kuigi mõnikord võivad esimeste nädalate jooksul esineda kerged gripitaolised sümptomid.

K: Kellel on nakatumise tõttu oht tõsiseks haigestumiseks?


V: Imikutel, HIV/AIDSi patsientidel ja teistel nõrgestatud immuunsusega inimestel on oht haigestuda tõsisesse ja potentsiaalselt surmaga lõppevasse haigusse (toksoplasmoosi).

K: Kuidas võivad inimesed T. gondii'ga nakatuda?


V: Inimene võib nakatuda T. gondii koetsüste sisaldava toore või poolküpsetatud liha söömisel; ootsüstidega saastunud vee joomisel või söömisel; kokkupuutel nakatunud looma väljaheidetega; vereülekande või elundisiirdamise teel või emalt lootele platsenta kaudu.

K: Millistel loomadel paljuneb parasiit suguliselt?


V: Parasiit võib suguliselt paljuneda ainult kasside perekonna (kassiloomade) liikmete soolestikus.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3