Kardiopulmonaalne elustamine (CPR) – juhend ja põhiteave

Õpi kardiopulmonaalset elustamist (CPR) samm-sammult: kiire juhend hädaolukorras, rindkere kompressioonid, hädaabinumber ja elustamistehnikad elustamisvõimaluste suurendamiseks.

Autor: Leandro Alegsa

Kardiopulmonaalne elustamine (CPR) on tegevuste kogum, mida tuleb alustada kohe, kui inimene peatub hingama või kui tema süda seiskub. Elustamise eesmärk on sundida verd ja hapnikku edasi voolama sellesse organismi osasse, mis seda kõige rohkem vajab (aju ja elutähtsad elundid). Elustamine ei pruugi alati südant "käivitada" uuesti, kuid see võib hoida elundid ellu piisavalt kaua, kuni saabub professionaalne abi, ja vähendab hapnikust jääva puuduse teket.

Kuidas teada, et vaja on elustada

  • Püüa saada kontakt: kõnni lähemale ja raputa õrnalt (kanna ettevaatust, kui kahtlustad kaela- või seljavigastust).
  • Kui inimene ei reageeri ega hingata normaalselt (või hingamine on väga häiritud), alustage elustamist.
  • Kui näed jälki elust vajavast sündmusest (äkiline kokkuvarisemine, hingamise peatumine), alusta kohe toiminguid.

Esimesed sammud (tavaline järjekord)

  • Mõista, et inimene ei hinga või on äkki kokku kukkunud.
  • Helista 911 (või mis iganes on nende riigi hädaabinumber) ja ütle, et tegemist on elustamisega; too esile täpne asukoht ja olukord.
  • Alusta rindkere kompressioone: pressi tugevalt ja kiiresti rindkere keskele (rinnakorvale), kuni abi saabub või inimene taastub.

Rindkere kompressioonide tehnika (täiskasvanule)

  • Aseta kannad rindkere keskosale (rinna parema ja vasaku pooliku keskpunkti vahel); hoia käed sirgelt, õlad otse käte kohal.
  • Surve sügavus: vähemalt 5 cm, kuid mitte rohkem kui ~6 cm.
  • Kiirus: 100–120 kompressiooni minutis (kõige lihtsam abi: kompressioonid samas tempos kui laul "Stayin' Alive").
  • Lubage rindkere täielik taastumine iga kompressiooni vahel (ära hoia rinnakorvi allasurutuna kogu aeg).
  • Minimeeri katkestused — kui võimalik, tee 2–3 minutiga vaid lühikesi pause ventilatsiooni või AED paigaldamiseks.
  • Kui oled üksi ja läheduses on abi või AED, helista esmalt hädaabisse, kui võimalik; kui kutsumise korral pole ohtu vajutada, alusta kohe kompressioone.

Suust‑suhu ventilatsioon ja suunised

  • Kui oled koolitatud ja valmis, tee vaheldumisi 30 rindkere kompressiooni ja 2 suust‑suhu hingetõmmet (30:2 — ühe päästja puhul täiskasvanul).
  • Kui sa pole treenitud või ei soovi suust‑suhu teha, teosta ainult rindkere kompressioone (nn hands‑only CPR) kuni abi saabub.
  • Laste ja vastsündinute puhul on kahe päästja korral soovitatav 15:2 suhe; ühe päästja puhul võib jääda 30:2 juurde, kui inimene pole koolitatud teisiti.
  • Kaitse end nakkuste eest, kui kasutad maski või kilebarjääri.

AED (automaatne väline defibrillaator)

  • Kui AED on saadaval, lülitage see kohe sisse ja järgige hääl- või ekraaniohjeid.
  • AED-i paigaldamisel jätkake kompressioone kuni seadmest antakse käsk peatuda ja elektroodid paigaldatakse.
  • AED tuvastab vajaduse šokiks ja juhendab kõike selgelt — järgige seda alati.

Lapsed, vastsündinud ja erijuhtumid

  • Lapsed ja vastsündinud: kompressioonide sügavus väiksem — püüa suruda ligikaudu 1/3 rindkere sügavusest. Vastsündinul ja imikul kasutatakse kahe sõrme (üks päästja) või kahe käe peopesa (kaks päästjat) tehnikaid.
  • Traumaolukordades (nt tugev löök) järgige hädaolukorra juhiseid ja alguses hindage ohutust; mõnikord on vajalik immobiilsuse hoidmine kuni spetsiifilise abi saabumiseni.

Millal lõpetada elustamine

  • Kui inimene hakkab normaalselt hingama, teadvub või liigub.
  • Kuni professionaalne meditsiiniline abi (kiirabi või arst) võtab üle.
  • Kui oled ammendunud ega suuda jätkata — anna sellest hädaabile teada nii kiiresti kui võimalik.
  • Kui on selge ja õiguspärane elustamisest keeldumine või ei kohaldu (nt korrektne kehtiv keeld elustamisele), või kui oht sündmuskohal takistab jätkamist.

Tavalised vead ja ohutus

  • Liiga nõrgad või liiga aeglased kompressioonid — oluline on piisav sügavus ja õige tempo.
  • Pidev survet hoidmine ilma täieliku rindkere taastumiseta vähendab verevoolu.
  • Liiga sagedased katkestused — hoia katkestuste aeg minimaalsena.
  • Enne tegutsemist veendu, et olukord on ohutu nii päästjale kui kannatanule.

Koolitus ja juriidilised aspektid

  • Kuigi käitumine hädaolukorras võib päästa elu, on soovitatav läbida ametlik CPR‑koolitus (sealhulgas AED ja hingamisbarjääride kasutus) — koolitused õpetavad ka käepäraseid nippe ja vähendavad vigu.
  • Paljudes riikides kaitseb hädaolukorras abi andjat nn Good Samaritan seadus, kuid täpsed reeglid võivad erineda — tutvu kohalikuga.

Miks on CPR oluline

Varajane ja korrektne elustamine suurendab ellujäämise ja parema taastumise tõenäosust. Iga minut, mil südame töö on peatunud, langeb ellujäämise võimalus — seetõttu on kiire tegutsemine elulise tähtsusega.

Kui oled kunagi ebakindel, tegutse: kutsu abi, alusta rindkere kompressioone ja kasuta AED‑i, kui see on olemas. Ja kui võimalik, osale regulaarselt koolitustel, et oma oskusi värskendada.

Mees, kes teeb rindkere kompressioone.Zoom
Mees, kes teeb rindkere kompressioone.

Mängi meediat Kuidas päästa elusid CPR-iga
Mängi meediat Kuidas päästa elusid CPR-iga

Statistika

Aeg on väga oluline. Iga minut, mis möödub enne elustamisega alustamist, vähendab ellujäämisvõimalust umbes kümne protsendi võrra. Kui elustamist alustatakse esimese kolme kuni viie minuti jooksul ja defibrillaator on kättesaadav, võib ellujäämisvõimalus olla kuni 50% või isegi 75% (see tähendab, et üks kahest või kolm neljast jäävad ellu). Euroopa riikides kulub päästeteenistuste kohalejõudmiseks umbes kaheksa minutit või rohkem, kui neid on teavitatud. Ohvri ellujäämine sõltub seega suuresti teistest inimestest, kes on kohal, ja sellest, mida nad teevad. Kiire kõne hädaabiteenistusele ja põhiliste elustamisvõtete kiire alustamine, eriti defibrillatsioon, võib kahekordistada või kolmekordistada ellujäämisvõimalusi - nii täiskasvanute kui ka laste puhul.



Küsimused ja vastused

K: Mis on CPR?


V: CPR tähendab kardiopulmonaalset elustamist, mis on tegevuste kogum, mida tuleb teha, kui inimene peatub hingama või kui tema süda seiskub.

K: Mis on elustamisabi eesmärk?


V: Elustamise eesmärk on sundida verd ja hapnikku jätkuvalt läbi keha voolama.

K: Kas elustamisega saab inimese südame uuesti käivitada?


V: Ei, elustamisega ei saa inimese südant uuesti käivitada. Siiski võib see hoida verd ja hapnikku kehas piisavalt kaua, et mõnikord võib see hoida organismi kahjustusi, kuna hapnikust jääb puudu.

K: Miks inimesed vajavad elustamist?


V: Iga kehaosa vajab ellujäämiseks verd ja hapnikku. Seega on hingamise või südame seiskumise korral vaja elustamist, et sundida verd ja hapnikku jätkuvalt läbi keha voolama.

K: Kas tavalised inimesed võivad teha elustamist?


V: Jah, tavalised inimesed, kes ei ole meditsiinitöötajad, saavad teha elustamist, kui nad märkavad, et inimene ei hinga või on äkki kokku kukkunud, helistavad hädaabinumbrile 911 (või mis iganes on nende riigi hädaabinumber) ja teevad rinnakupressioone, kuni abi saabub.

K: Milliseid tegevusi saavad paljud meditsiinitöötajad elustamise ajal teha?


V: Paljud meditsiinitöötajad võivad teha elustamist, tehes rindkere kompressioone, tehes päästehingamisi ja kasutades AED-i (automaatne väline defibrillaator), et südant šokeerida.

K: Kuidas saab elustamise ajal teha rindkere kompressioone?


V: Elustamise ajal saab rindkere kompressioone teha, vajutades tugevalt ja kiiresti rindkere keskel, rinnakorvale, kuni abi saabub, ja see sunnib verd edasi voolama.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3