Chagase tõbi (Ameerika trüpanosoomiaas) — põhjused, sümptomid ja ravi

Chagase tõbi on haigus, mida põhjustab algloomade parasiit Trypanosoma cruzi. Haigus on tuntud ka kui Ameerika trüpanosoomiaas. See on levinud Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Carlos Chagas kirjeldas seda esimest korda 1909. aastal. Inimesed nakatuvad tavaliselt, sest neid hammustab Triatominae alamperekonda kuuluv vereimav putukas. Haigus võib levida ka vereülekande, elundisiirdamise või parasiidiga saastunud toidu söömise teel. Rasedad naised võivad seda levitada lootele.

Haigusel on neli staadiumi. Seda saab ravida parasiidivastaste ravimitega. Haigust võib põdeda kaheksa kuni üksteist miljonit inimest, kuid paljud ei tea, et nad on nakatunud. Haiguse tõrje strateegiad keskenduvad peamiselt putukavektori kõrvaldamisele ja muudest allikatest pärineva nakatumise vältimisele.

Põhjused ja levik

Chagase tõve põhjus on T. cruzi parasiit. Peamine levitaja on öösel aktiivne Triatominae putukas (tuntud ka kui "kissing bug" või hispaania keeles "vinchuca", "barbeiro" jt), kes imeb verd ja eritades oma väljaheidet võib parasiidiga reostunud fekaalide kaudu nakatada inimese nakatumiskohta (naha haav või limaskest). Oluline on, et parasiit ei tungi tungivalt putuka sülje kaudu, vaid tavaliselt fekaalide kaudu, mis satuvad haavasse või silma/mokasse.

Muud levituse viisid: vere- ja elundisiirded, saastunud toidu- või joogi kaudu juhtuvad masshaiguspuhangud, sünnitransmissioon rasedalt lapsele ning harva laboratoorsed õnnetused. Reaktsioonid ja uued juhtumid esinevad ka neis kohtades, kus elab nakatunud sipelgad või puudulik vere- ning organisiirdamise kontroll.

Sümptomid ja staadiumid

Chagase tõve kulg jaguneb tavaliselt neljaks etapiks:

• Äge staadium (päevad–nädalad pärast nakatumist): kerge kuni raske palavik, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesevalu, lümfisõlmede suurenemine. Sissepääsu koht võib paistes olla (Chagase sõlm või Romaña tunnus — silma ümbruse turse, kui nakkus sai alguse limaskestade kaudu). Vereparasiidid on uuesti tuvastatavad mikroskoobi all.
• Indeterminantne (latendiv) staadium: sümptomitevaba periood, mis võib kesta aastakümneid. Paljud nakatunud inimesed jäävad sellesse faasi teadmata haigusega.
• Krooniline sümptomaatiline staadium: tekivad elundispetsiifilised kahjustused — kõige sagedamini südame- ja seedetrakti häired. Südamekahjustus võib põhjustada kardiomüopaatiat, südamepuudulikkust, arütmiaid, tromboosi ja äkilisi surma juhtumeid. Seedetrakti kahjustused võivad viia megaesofaguse (söögitoru laienemine) või megakolonini, põhjustades neelamis- ja kõhukinnisuse probleeme.
• Reaktsiooniv (reaktiveeritud) staadium: esineb immuunpuudulikkuse olukordades (nt HIV, immuunsupressioon pärast siirdamist), tavaliselt raske kliinilise kuluga.

Diagnoos

Ägedas faasis võib parasiiti näha vere määrdumisel mikroskoobi all (trypomastigootid). Kroonilises faasis kasutatakse peamiselt seroloogilisi teste (ELISA, immunofluoresents) antikehade leidmiseks. Molekulaarsed meetodid (PCR) aitavad parasiidi DNA tuvastada eriti varases infektsioonis, kongenitaalsel kahtlusel ja retsidiveerumise diagnoosimisel. Mõnel juhul kasutatakse ka xenodiagnoosi (putuka lastud süüa patsiendi verega) harvemalt ja laboritingimustes.

Südame- või seedetrakti kahjustuse hindamiseks tehakse EKG-d, ehhokardiograafiat, röntgenülesvõtet bariumiga söögitoru uuringuks ja kolonoskoopiat või radioloogilisi uuringuid kokkusobiva seedetrakti hindamiseks.

Ravi

Peamine etiotroopne ravi on antiparasiitilised ravimid:

• Benznidazole (tavaliselt eelistatud) — efektiivsem ägedas staadiumis ja lastel; annused ning ravi kestus sõltuvad vanusest ja kehakaalust. Ravim võib põhjustada nahaallergiat, seedetrakti sümptomeid ja harvadel juhtudel hematoloogilisi või neurologilisi kõrvaltoimeid.
• Nifurtimox — alternatiiv, samuti seotud kõrvaltoimetega (isutus, iiveldus, kaalulangus, neuropaatia).

Ravi on kõige efektiivsem ägedas faasis ja varases kroonilises faasis; vanematel patsientidel ja pikaajalise kroonilise organikahjustusega inimestel väheneb ravimite efektiivsus, kuid ravi võib siiski aeglustada haiguse progresseerumist ja vähendada parasiidikoormust. Rasedatel benznidazole ja nifurtimox tavaliselt ei soovitata (vastunäidustatud) — otsused tehakse individuaalselt.

Krooniliste komplikatsioonide (südame- ja seedetrakti kahjustused) ravi on sümptomaatiline ja hõlmab:

• südamepuudulikkuse juhtimine (ACEi, beetablokaatorid, diureetikumid),
• arütmiate ravi ja vajadusel implanteeritav südamestimulaator või defibrillaator (ICD),
• tromboosi profülaktika ja ravi liigse trombivao riski korral,
• megaesofaguse või megakoloni kirurgilised lahendused söögi- või roojamisraskuste leevendamiseks.

Tüsistused

Pikaajalised tagajärjed võivad olla tõsised:

• sügav kardiomüopaatia ja äkiline südamesurm,
• suurenenud südame mõõtmed, südamepuudulikkus, arütmiad, tromboemboolilised sündmused,
• megaesofagus ja megakolon, mis põhjustavad neelamis- ja seedetrakti raskusi, alatoitumust ja sotsiaalset häirimist.

Ennetus ja kontroll

Olulised meetmed nakkuse leviku piiramiseks:

• Putukavektori kontroll: kodude ja ümbruse parasiititõrje, majaehituse parandamine (praod ja murrud, kus putukad peituvad), insektitsiidid ja regulaarne jälgimine.
• Veri- ja elundidoonorluse skriining: vere- ja organidoonorite testimine T. cruzi suhtes riiklikes programmidel.
• Rasedate ja vastsündinute skriining: rasedate naiste testimine riskipiirkondades, vastsündinute jälgimine ja ravi vajadusel.
• Toiduohutus: vältida värskete puuviljade ja jookide tarbimist, mis võivad olla saastunud parasiidiga (näidatud mõnedes eluviisist tulenevates masshaiguspuhangutes Lõuna-Ameerikas).
• Haridus ja teavitustöö: kogukondade teavitamine haigusohu vähendamisest, putukate ära tundmisest ja elukeskkonna parandamisest.

Epidemioloogia ja avalik tervis

Chagase tõbi on peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas endeemiline, kuid migratsiooni tõttu on haigestumisi registreeritud ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, Jaapanis ja Austraalias. Hinnanguliselt mõjutab haigus miljoneid inimesi — täpsed arvud varieeruvad uuringute ja andmekogumise alusel. Tõrjeprogrammid on vähendanud vektoriaalset ülekannet paljudes riikides, kuid haigus jääb oluliseks rahvatervise probleemiks riskipiirkondades.

Millal pöörduda arsti poole

Pöörduge arsti poole, kui teil on reisi- või elulugu, mis viitab kokkupuutele riskiallikatega (elamine või reis Lõuna- või Kesk-Ameerikas, hammustus Triatominae-le, veretransfusioon või elundisiirdamine riskiallikast) ning esinevad palavik, väsimus, südame või neelamisraskused. Varajane diagnoosimine ja ravi parandavad prognoosi ning vähendavad krooniliste tüsistuste riski.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Chagase haigus?

K: Millised on Chagase tõve teised nimetused?

K: Kus on Chagase haigus levinud?

K: Kuidas nakatub inimene tavaliselt Chagase tõvesse?

K: Millised on muud viisid, kuidas Chagase tõbi võib levida?

K: Millised on Chagase haiguse staadiumid?

K: Kuidas ravitakse Chagase haigust?

Otsing