Kuuba hispaania keel: Kanaari mõjud, Aafrika pärand ja murded

Avasta Kuuba hispaania keel: Kanaari saarte mõjutused, Lääne-Aafrika pärand ja idast-lääneni erinevad murded, ajalugu, sõnavara ja kultuurilised juured

Kuuba hispaania keel on hispaania keele dialekt. See on Kuubal kõneldav dialekt. Sellel on palju samu jooni kui teistel Kariibi mere piirkonna hispaania keele murretel.

Suur osa Kuuba hispaania keelest pärineb Hispaania Kanaari saartel kõneldavast hispaania keelest. Selle põhjuseks on see, et suur hulk Kanaari rahvast kolis Kuubale 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Ka teiste Hispaania kogukondade, näiteks galiitslaste, katalaanide, baskide ja astuurlaste esindajad kolisid siia, kuid nad ei mõjutanud keelt nii palju kui kanaarlased. Paljud kuuba hispaania keele sõnad pärinevad kanaari murrakust, kuid mõned sõnad on pärit ka teistest Hispaania osadest. On ka sõnu, mis pärinevad Lääne-Aafrika keeltest, prantsuse keelest või põlisrahva taíno keelest.

Idast läände räägitakse erinevalt. Saare idaosas olid suured istandused, kus 18. ja 19. sajandil töötas palju Aafrika orje. Seetõttu on idas Aafrika keelte (näiteks joruba ja kikongo) mõju tugevam kui läänes. See on lähemal dominikaani hispaania keelele kui saare lääneosas kõneldavale hispaania keelele. Haiti kreooli keel mõjutas Kuuba idapoolset kultuuri pärast Haiti revolutsiooni. Mõned idapoolse murde sõnad võivad tuleneda Haiti kreooli sõnadest, mida kasutatakse kohapeal igapäevaselt. Mõned kuubalased oskavad ikka veel haiti kreooli keelt.

Hääldus ja fonoloogia

Kuuba hispaania keelil on mitmeid tunnuslikke hääldusomadusi, mis teevad selle äratuntavaks:

• Seseo — nagu enamikus Ladina-Ameerikas puudub vahe häälikute /θ/ ja /s/ vahel; c ja z hääldatakse /s/‑na.
• Silbilõpu /s/ aspiratsioon ja kadumine — silbi lõpus või sõna lõpus olev /s/ kipub muutuma aspiraadiks [h] või kaob täielikult (näiteks los amigos → [loh aˈmiɣoh] või [lo aˈmiɣo]). See on eriti tuntud Kariibi hispaania murretes ja intensiivsem rannikualadel.
• Kõva /r/ ja selle asendused — lõpus või konsonantklastrites võib /r/ nõrgeneda või asenduda [l]‑ga (nn lambdatsism), eriti kiiremas kõnes.
• Intervokaalne /d/ nõrgenemine — keskmise häälikuna olev /d/ võib kaduda või muutuda pehmemaks (nt pescado → [pesˈkao]).
• Yeísmo — ll ja y ei erine enam häälduses; mõlemad häälduvad sarnaselt /ʝ/ või /j/‑na.

Sõnavara ja keeleline pärand

Kuuba hispaania keeles on rikas laensõnade ja kõnekeelse pärandi segu:

• Kanaari mõju — paljud igapäevased sõnad ja väljendid pärinevad Kanaari saartelt saabunud immigrantidelt; sarnasus Kanaari murretele kajastub nii sõnavaras kui ka intonatsioonis.
• Aafrika pärand — orisha‑nimed, trummimuusikaga seotud terminid ja religioossed sõnad (nt orisha, batá, conga) tulevad Lääne‑Aafrika keeltest (yoruba, kikongo jt) ja on eriti tuntud lõuna‑ida muusikalises ja religioosses elus (Santería jt traditsioonid).
• Taíno pärand — palju loodusega ning toiduga seotud sõnu: hamaca (hängematt), canoa (kanu), huracán (hurricane), tabaco, yuca, maíz, iguana jpt.
• Prantsuse/kreooli mõjutused — eriti idapoolsetes piirkondades kohtab sõnu, laenatud väljendeid ja intonatsioonilisi mõjutusi, mis tulevad Haiti kreoolist või prantsuse keele kaudu.

Grammatilised ja kõnekeelsed tunnused

Mõned kuubi hääldus‑ ja käibeomadused grammatikas:

• Ustedes kasutatakse igapäevases kõnes ainsuse vosotros asemel nagu ülejäänud Ladina‑Ameerikas — ustedes on nii formaalne kui ka mitteametlik teise isiku mitmuse pöörde vorm.
• Lühendatud eelsõnad ja kõnekonstruktsioonid — tavapärane on para lühendamine pa' (näiteks pa' ti = „sinu jaoks”); samuti esineb palju kontraktsioone ja kõnekeelseid märgendeid.
• Lähedussõnasto ja släng — sõnad nagu asere (sõber), qué bolá / qué volá (mis toimub?) on tüüpilised saarel levinud kõnekeelsed väljendid.

Piirkondlikud erinevused

Kuuba saarel on märgatav idast‑lääneni varieeruvus:

• Ida — tugevam Aafrika ja Haiti kreooli mõju, intonatsioon ja rütm lähevad lähemale Dominikaani tasandile; mitmed religioossed ja muusikalised terminid suurema kohalikkusega.
• Lääs — Tallinnat/Havana lähedane keelekasutus on sageli urbaniseeritum, mõjub rahvusvahelisemalt ja segunenud erinevate immigratsioonilainete ehk emigrantide pärandiga.

Näited levinud kuubi sõnadest (valik)

• guagua — buss (sarnane kasutus Kanaari saartel ja teistes Kariibi piirkondades)
• asere — sõber, komps (släng)
• yuma — välismaalane, eriti ameeriklane (släng)
• guajiro — maalähedane inimene, talupoeg
• conga / rumba / son — muusikastiilid ja tantsud, paljuski Aafrika päritolu terminoloogiaga
• hamaca, canoa, tabaco, yuca — taíno päritolu sõnad

Keelestatus ja kaasaegsed mõjud

Tänapäeval mõjutavad Kuuba hispaania keelt meedia, ränded (eriti Kuuba diaspora USA lõunaosades) ning turistide ja rahvusvahelise kultuuri kontaktid. Noorem generatsioon kasutab palju rahvusvahelisi laensõnu ja internetisuhtlus kiirendab uute väljendite levikut, ent traditsioonilised murdeomadused ja piirkondlik sõnavara püsivad tugevad, eriti muusikas, religioonis ja igapäevases kõnes.

Üldiselt on Kuuba hispaania keel rikkalik kombinatsioon Kanaari, Hispaania eri piirkondade, Aafrika ja põlisrahvaste keelepärandist ning Kariibi ja Ameerika mõjudest — sellest tulenev mitmekihilisus teeb seda murret nii huvitavaks keeleuuurijatele kui ka kõnelejatele.

Küsimused ja vastused

K: Mis keeles on Kuuba hispaania keel?

K: Kus seda keelt räägitakse?

K: Milliseid ühiseid tunnuseid jagab kuuba hispaania keel teiste Kariibi mere piirkonna hispaania keele murretega?

K: Kuidas mõjutasid kanaarlased Kuuba hispaania keelt?

K: Kas Kuuba hispaania keeles on sõnu, mis pärinevad teistest Hispaania osadest?

K: Kas Kuuba kultuur on mõjutatud Aafrika keeltest?

K: Kas Haiti kreooli keel mõjutas Kuuba idaosa kultuuri?

Otsing