Franz Kafka

Tema elu

Kafka sündis keskklassi juudi perekonda. Tema isa oli kaupmees. Ta oli oma pere suhtes väga range ja ebasõbralik. Kafka lugudes on isad sageli väga jõhkrad ja ebasõbralikud. Kafka elas suurema osa oma elust kodus. Ta ei ole kunagi abiellunud ega vabanenud oma vanematest. Ta tundis, et tal ei olnud oma tahet. Ta kirjutas inimestest, kelle üle domineerib mingi salapärane võim. Tal oli raske leida sõpru, ta vihkas oma tööd ja kõiki inimesi enda ümber. Ta tundis sageli, et ta ei kuulu kuhugi. Ta oli saksakeelne, kuid elas tšehhikeelses riigis (Böömimaa, osa Austria-Ungari keisririigist, nüüd osa Tšehhi Vabariigist). Ta oli teistsugune, sest ta oli juut, kuid ta ei saanud ka juudi kogukonna liikmeks. Ta ütles, et oli sotsialist ja ateist, kuid kuigi ta oli poliitikast huvitatud, ei osalenud ta kunagi poliitilises tegevuses. Ta toetas tšehhide, kes tahtsid oma riiki valitseda ja lasta oma kultuuril õitseda, kuid ta ei kuulunud nende hulka, sest ta ise oli kasvatatud saksa kultuuris.

Praha ülikoolis õigusteadust õppides kohtus ta Max Brodiga, kellest sai tema sõber. Brod oli ise kirjanik ja kirjutas hiljem Kafka eluloo.

Pärast õpinguid asus Kafka tööle kindlustusseltsis. Ta oli oma töös hea, kuigi ta vihkas seda. Kontoritöö tundus talle igav ja ta veetis ööd kirjutades. 1917. aastal haigestus ta tuberkuloosi. Järk-järgult haigestus ta üha enam ja enam. Ta pidi 1922. aastal pensionile jääma. Ta veetis mõnda aega haiglas. Ta suri 1924. aastal Klosterneuburgis.

Tema teosed

Mitmed kirjastajad mõistsid, kui head olid Kafka kirjutised, ja küsisid temalt, kas nad võiksid tema teoseid avaldada. Kafka lubas vastumeelselt mõned asjad avaldada. Üks neist teostest oli jutustus "Metamorfoos" (saksa keeles "Die Verwandlung"). See räägib mehest nimega Gregor Samsa (nimi "Samsa" tähendab "üksildane" või "üksildane"). Gregor ärkab ühel hommikul ja avastab, et on muutunud hiiglaslikuks kakakuks. Tema perekond hakkab teda häbenema ja nad lõpetavad tema eest hoolitsemise, nii et ta aeglaselt sureb. Sellised lood on omamoodi muinasjutud. Nad on täis kummalisi ja hirmuäratavaid olukordi.

Tema romaan "Ameerika" (ilmus 1927) räägib mehest, kes saabub Ameerikasse ja otsib isa, kes teda kaitseks. Ta on vaikne ja arglik ning teised inimesed kasutavad teda ära. Lõpuks ta sureb.

Teoses "Kohtuprotsess" (saksa keeles "Der Prozess", ilmunud 1925) arreteeritakse ja viiakse kohtusse pangas töötav mees. Talle ei öelda kunagi, mida ta on teinud valesti. Isegi preester ütleb talle, et kui ta küsib, mida ta on valesti teinud, siis see tõestab, et ta on süüdi. Lõpuks ta hukatakse.

Teoses "Loss" (saksa keeles "Das Schloss") saabub mees, keda kutsutakse lihtsalt "K" (Kafka esimene täht), lossi, öeldes, et ta on saanud seal töökoha, kuid inimesed seal ütlevad, et neile ei ole tema ametisse nimetamisest teatatud. Kafka ei lõpetanud romaani kunagi, kuid Max Brod ütleb, et Kafka kavatses selle lõpetada sellega, et K saab loa jääda lossi just siis, kui ta sureb. Saksa sõnal "Schloss" on kaks tähendust: "loss" ja "loss". K satub sellesse kummalisse olukorda lukku (lõksu).

Tema surma ajal mõistsid Kafka kirjutisi vaid vähesed inimesed. Max Brod päästis kõik avaldamata raamatud, mis muidu oleksid kaduma läinud. Nüüd peetakse Kafkat üheks 20. sajandi tähtsaimaks kirjanikuks. Tema teostel oli suur mõju saksa kirjandusele.