Franz Kafka — elu ja teosed: Metamorfoos, Kohtuprotsess, Loss
Avasta Franz Kafka elu ja teosed: Metamorfoos, Kohtuprotsess, Loss — kafkalikud süžeed, eksistentsiaalne õhustik ja mõistatuslik kirjutusstiil.
Franz Kafka (sündinud Prahas 3. juulil 1883 – surnud Viini lähedal 3. juunil 1924) oli tšehhi päritolu saksakeelne kirjanik, keda peetakse 20. sajandi ühes mõjukamas ja tõlgitumas autoris. Tema tuntuimad teosed on "Metamorfoos" ning romaanid "Kohtuprotsess" ja "Loss". Tema eluajal avaldati ainult osa tema kirjutistest; ta palus oma sõbral pärast surma kõik avaldamata jäänud käsikirjad hävitada, kuid sõber Max Brod neid ei hävitanud ja avaldas need pärast Kafka surma, mis päästis teosed hävimisest ja andis maailmale tema romaanid ja paljud lühemad jutustused.
Elulugu lühidalt
Kafka kasvas üles saksa keelt kõnelevas juudi perekonnas Prahas. Ta õppis õigusteadust ja töötas elu jooksul ametliku kindlustusasutuse juures, mis jättis temast kõneka tunde töö, bürokraatia ja isiklike kohustuste vahelisest pingest. Tema isiklik elu oli keeruline: suhted isa ja pereliikmetega, mitmed armusuhted (nt Felice Bauer, Milena Jesenská, Dora Diamant) ning intensiivne kirjavahetus mõjutasid tema loomingut. Kafka põdes tuberkuloosi ja veetis viimased aastad haiguste ja ravi all, kuni suri 1924. aastal.
Peamised teosed ja lühisissevõtted
Metamorfoos (Die Verwandlung) (1915) – jutustus algab vapustava võttega: kaupmehepoeg Gregor Samsa ärkab ja avastab end olevat muutunud suureks putukaks. Lugu uurib võõrandumist, perekondlikke kohustusi, identiteeti ja inimväärikuse kadu. See on tihe, poeetiline ja korraga groteskne ning liigutav uurimus üksindusest ja hülgamisest.
Kohtuprotsess (Der Process) – romaan, milles peategelane Josef K. arvatakse ootamatult süüdi ja satub läbipaistmatu, absurdsesse kohtusüsteemi. Tekst käsitleb süütunnet, võimu, bürokraatiat ja õiguse saatust sellises maailmas, kus selgust ja õiglust ei paista olevat võimalik saavutada. Romaan on lõpetamata ja avaldati postuumselt.
Loss (Das Schloss) – lõpetamata romaan, kus peategelane, tuntud lihtsalt kui K., püüab pääseda linnuse (lossi) võimukoridoridesse või saada sealsetelt ametnikelt tunnustust ja selgust oma staatuse kohta. Tekst on täis takistusi, arusaamatusi ja bürokraatlikke labürinte; see jätab lugeja teadmatusse ning rõhutab üksikisiku abitust institutsioonide ees.
Teemad, stiil ja mõjud
Kafkat iseloomustab omapärane segu igapäevastest detailidest ja õõvastavast, unenäolisest absurdsusest. Tema teosed käsitlevad sageli võõrandumist, guilti (süü tundmist), bürokraatiat, võimu ja õiguse vastuolusid ning indiviidi abitust suuremate süsteemide ees. Keel on selge, lakooniline ja tajutav — lihtsa väljenduse all tiirlevad sügavad filosoofilised ja eksistentsiaalsed küsimused.
Tänu nendele omadustele on tekkinud omadussõna kafkalik, mida kasutatakse kirjeldamaks olukordi või bürokraatlikke protsesse, mis on absurdse, õõvastava või mõtestamatult rõhuva iseloomuga.
Pärand ja tähendus
Kafka mõju ulatub kirjandusest kaugemale: tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, neid on lavastatud, filmitud ja analüüsitud kirjandus-, filosoofia- ja õigusteaduses. Ta on olnud oluline vaikimisi-allikas eksistentsialistidele, modernistidele ja neile, kes uurivad võimu ning üksikisiku paigutust ühiskondlikesse süsteemidesse. Tema lühijutud nagu "Koerajalutaja" (A Country Doctor), "Kuningriik" jpt ning kirjavahetus ja päevikukirjeldused annavad mitmekülgse pildi autori sisemaailmast.
Kust alustada lugemisega
- Kui soovite lühikest, mõjuvat sissejuhatust, alustage Metamorfoosiga.
- Kui huvitab bürokraatliku õuduse ja õiguse kriitika, loe Kohtuprotsessi.
- Neile, kes hindavad pooleli jäänud, mõtteainet pakkuvat narratiivi, sobib Loss.
Kokkuvõttes jääb Franz Kafka kirjanduslikuks mõõgaks, mis lõikab läbi argielu näilise loogika ja paljastab selle all peituva ebakindluse, hirmu ning inimsuhete hapra aluse. Tema teosed kutsuvad lugejat mõtlema võimu, seaduse, suhtluse ja enda identiteedi üle maailmas, mis sageli ei oska ega taha selgitada oma reegleid.
Franz Kafka 1906. aastal.
Tema elu
Kafka sündis keskklassi juudi perekonda. Tema isa oli kaupmees. Ta oli oma pere suhtes väga range ja ebasõbralik. Kafka lugudes on isad sageli väga jõhkrad ja ebasõbralikud. Kafka elas suurema osa oma elust kodus. Ta ei ole kunagi abiellunud ega vabanenud oma vanematest. Ta tundis, et tal ei olnud oma tahet. Ta kirjutas inimestest, kelle üle domineerib mingi salapärane võim. Tal oli raske leida sõpru, ta vihkas oma tööd ja kõiki inimesi enda ümber. Ta tundis sageli, et ta ei kuulu kuhugi. Ta oli saksakeelne, kuid elas tšehhikeelses riigis (Böömimaa, osa Austria-Ungari keisririigist, nüüd osa Tšehhi Vabariigist). Ta oli teistsugune, sest ta oli juut, kuid ta ei saanud ka juudi kogukonna liikmeks. Ta ütles, et oli sotsialist ja ateist, kuid kuigi ta oli poliitikast huvitatud, ei osalenud ta kunagi poliitilises tegevuses. Ta toetas tšehhide, kes tahtsid oma riiki valitseda ja lasta oma kultuuril õitseda, kuid ta ei kuulunud nende hulka, sest ta ise oli kasvatatud saksa kultuuris.
Praha ülikoolis õigusteadust õppides kohtus ta Max Brodiga, kellest sai tema sõber. Brod oli ise kirjanik ja kirjutas hiljem Kafka eluloo.
Pärast õpinguid asus Kafka tööle kindlustusseltsis. Ta oli oma töös hea, kuigi ta vihkas seda. Kontoritöö tundus talle igav ja ta veetis ööd kirjutades. 1917. aastal haigestus ta tuberkuloosi. Järk-järgult haigestus ta üha enam ja enam. Ta pidi 1922. aastal pensionile jääma. Ta veetis mõnda aega haiglas. Ta suri 1924. aastal Klosterneuburgis.
Tema teosed
Mitmed kirjastajad mõistsid, kui head olid Kafka kirjutised, ja küsisid temalt, kas nad võiksid tema teoseid avaldada. Kafka lubas vastumeelselt mõned asjad avaldada. Üks neist teostest oli jutustus "Metamorfoos" (saksa keeles "Die Verwandlung"). See räägib mehest nimega Gregor Samsa (nimi "Samsa" tähendab "üksildane" või "üksildane"). Gregor ärkab ühel hommikul ja avastab, et on muutunud hiiglaslikuks kakakuks. Tema perekond hakkab teda häbenema ja nad lõpetavad tema eest hoolitsemise, nii et ta aeglaselt sureb. Sellised lood on omamoodi muinasjutud. Nad on täis kummalisi ja hirmuäratavaid olukordi.
Tema romaan "Ameerika" (ilmus 1927) räägib mehest, kes saabub Ameerikasse ja otsib isa, kes teda kaitseks. Ta on vaikne ja arglik ning teised inimesed kasutavad teda ära. Lõpuks ta sureb.
Teoses "Kohtuprotsess" (saksa keeles "Der Prozess", ilmunud 1925) arreteeritakse ja viiakse kohtusse pangas töötav mees. Talle ei öelda kunagi, mida ta on teinud valesti. Isegi preester ütleb talle, et kui ta küsib, mida ta on valesti teinud, siis see tõestab, et ta on süüdi. Lõpuks ta hukatakse.
Teoses "Loss" (saksa keeles "Das Schloss") saabub mees, keda kutsutakse lihtsalt "K" (Kafka esimene täht), lossi, öeldes, et ta on saanud seal töökoha, kuid inimesed seal ütlevad, et neile ei ole tema ametisse nimetamisest teatatud. Kafka ei lõpetanud romaani kunagi, kuid Max Brod ütleb, et Kafka kavatses selle lõpetada sellega, et K saab loa jääda lossi just siis, kui ta sureb. Saksa sõnal "Schloss" on kaks tähendust: "loss" ja "loss". K satub sellesse kummalisse olukorda lukku (lõksu).
Tema surma ajal mõistsid Kafka kirjutisi vaid vähesed inimesed. Max Brod päästis kõik avaldamata raamatud, mis muidu oleksid kaduma läinud. Nüüd peetakse Kafkat üheks 20. sajandi tähtsaimaks kirjanikuks. Tema teostel oli suur mõju saksa kirjandusele.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Franz Kafka?
V: Franz Kafka oli tšehhi päritolu saksakeelne kirjanik, kes oli tuntud oma teoste, sealhulgas "Metamorfoos", "Kohtuprotsess" ja "Loss" poolest.
K: Millal Franz Kafka sündis ja millal ta suri?
V: Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 Prahas ja suri 3. juunil 1924 Viini lähedal.
K: Kas kõik Franz Kafka teosed avaldati tema eluajal?
V: Ei, tema eluajal ei avaldatud palju Kafka teoseid.
K: Mida palus Franz Kafka oma sõbral teha oma avaldamata kirjutistega, kui ta suri?
V: Franz Kafka palus oma sõbral pärast surma hävitada kõik oma avaldamata kirjutised, sealhulgas kolm romaani.
K: Kas Franz Kafka sõber hävitas pärast surma oma avaldamata kirjutised?
V: Ei, õnneks ei hävitanud Kafka sõber tema avaldamata kirjutisi, sealhulgas tema kolme romaani.
K: Millest on kirjutatud Kafka kirjutised?
V: Kafka kirjutised räägivad teda ümbritsevast hirmutavast maailmast, mida ta sageli ei mõistnud. Neis on tüüpiliselt kafkalikud olukorrad, kus inimesed satuvad õuduslike olukordade kätte.
K: Mida tähendab mõiste "kafkalikud olukorrad"?
V: "Kafkalikud olukorrad" on õudusunenäolised olukorrad, kus inimesed satuvad kummalistesse, segadusttekitavatesse olukordadesse, millel puudub selge lahendus või arusaamine, võttes inspiratsiooni Franz Kafka kirjutistest.
Otsige