Ladino keel – juudi hispaania keel, päritolu, levik ja ohusolek
Ladino keel (mida nimetatakse ka juudi hispaania keeleks) on juudi keel, mis on väga lähedane hispaania keelele, millest see pärineb. Selles on palju vanu hispaania sõnu ja heebrea sõnu.
Keskajal elas Hispaanias palju juute. Neid juute nimetati sefardideks või sefardideks (heebrea keeles). Nad olid sunnitud Hispaaniast lahkuma pärast seda, kui riik oli kristlaste poolt üle võetud, ja nad tõid selle vana hispaania keele endaga kaasa riikidesse, kuhu nad põgenesid. Tänapäeval räägivad mõned sefardistlikud juudid endiselt ladino keelt Iisraelis, Türgis, Bulgaarias, Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides. Nagu paljud teisedki juudi keeled, on ka ladino keel kui ohustatud keel ohus ja võib seega hääbuda. Enamik emakeele kõnelejaid on vanad, sest paljud neist, kes emigreerusid Iisraeli, ei andnud keelt edasi oma lastele või lastelastele. Mõnes Ladina-Ameerika juudi kogukonnas ja mujal ähvardab murde tasandamine, mis tähendab väljasuremist tänapäeva hispaania keelega assimileerumise teel.
Ladino keelt kirjutatakse ladina tähestikku ja Iisraelis heebrea tähestikku kasutades.
Ladino keelt ei tohi segi ajada ladina keelega, mis on suguluses Šveitsi romaani ja friuli keelega ning mida räägitakse peamiselt Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige/Südtirol piirkonnas.
Päritolu ja ajalugu
Ladino kujunes välja keskaja Hispaania (kastilia ja mõnede teiste romaankeele murrete) variantidena enne 1492. aasta väljaheitmist. 1492. aastal kehtestatud piirangute ja sunnitud väljaränne tõttu viisid sefardid endaga kaasa selle keelemustri, mis säilitas mitmesuguseid keskaja hispaania omadusi, mis tänapäeva standardhispaanias on kadunud või muutunud. Paljud kogukonnad asusid Osmanite impeeriumi aladele (nt Anatoolia, Kreeka, Balkani rannikualad) ning Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse, kust ladino omandas laensõnu kohalikest keeltest.
Keeleomadused
- Arhailisus: ladino säilitab mitmeid vanema hispaania vorme (näiteks vanemat kõnepruuki, foneetikat ja morfoloogiat), mida tänapäeva hispaania ei kasuta.
- Laensõnad: lisaks heebrea elementidele on ladinos laensõnu ja mõjurõhke ka türgi, kreeka, araabia, ladina, itaalia ja slaavi keeltest.
- Häälikud ja hääldus: ladino kõnepruuk võib erineda väga piirkonniti — Türgi ladino, Balkanite ladino ja Ladina-Ameerika variantidel on erisusi häälikute ja intonatsioonis.
- Leksika ja religioossed terminid: paljud religioossed, perekonna- ja kultuurispetsiifilised sõnad on tuletatud heebreast või judaismi terminoloogiast.
Kirjasüsteemid
Traditsiooniliselt kirjutati ladinot heebrea tähtkirjas, kasutades kas „Rashi”-tüüpi trükitüüpi või solitreo nime kandvat käsikirjalist kursiivi. Solitreo oli ladino jaoks omapärane kursiivne heebrea käekiri, mida kasutati igapäevastes käsikirjades ja kirjavahetuses. 20. sajandil hakati ladinot üha sagedamini kirja panema ka ladina tähestikus, eriti diasporaa ja diasporakeelsete väljaannete puhul. Tänapäeval eksisteerivad mõlemad variandid: ladina tähtedega trükised ja heebrea kirjas materjalid (eriti Iisraelis ja traditsioonilistes kogukondades).
Rahvusvaheliselt on ladinol ISO 639-3 kood "lad".
Levik ja praegune olukord
Tänapäeval räägib ladinot vaid väike osa sefarditest ning enamik emakeele kõnelejaid on eakad. Keel on laialdaselt ohustatud — nooremad põlvkonnad on sageli assimileerunud riigikeelte (nt kaasaegse hispaania, türgi, bulgaaria, heebrea) külge. Samas on ladino rikas kultuuripärand: laulud (kudrut, kantikad), rahvapärased jutustused, pühakirja- ja kogukondlikud tekstid säilivad arhiivides ja vanades käsikirjades.
Mitmed riiklikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid, ülikoolid ja kogukonnakeskused töötavad ladino dokumenteerimise, õpetamise ja taaselustamise nimel — publikatsioonid, online-korpused, raadiosaated ja kultuuriüritused aitavad hoida keelt elus. UNESCO on tunnustanud ladinot ohustatud keele staatuses ning mitmes kohas käivad taaselustamisalgatused.
Säilitamine ja taaselustamine
Säilitustöös kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: keeleõpet kursustel, ladino kirjanduse ja muusika populariseerimist, digitaalarhiive ja salvestusi, teadusuuringuid ning kogukondlikke programme, kus noorematele põlvkondadele õpetatakse lugemiskirja, laule ning mälestusi. Ka internet ja sotsiaalmeedia on muutunud olulisteks platvormideks, kus ladino ressursse jagatakse ja kogukondlik aktiivsus kasvab.
Mida igaüks saab teha
- Õppida mõnda ladino väljendit või laulu ja jagada seda kogukonnas;
- Toetada arhiive ja projekte, mis digitaliseerivad ladino tekste ja helisalvestusi;
- Osaleda kursustel või töötubades, mis õpetavad ladinot ja sefardi kultuuri;
- Uurida ning tutvustada ladino pärandit koolides ja kultuurisündmustel.
Kuigi ladino on võrreldes varasemaga palju nõrgenenud, on see endiselt elav kultuuriline aare — keel, mis kannab endas aastatuhandetepikkust ajaloo, religiooni ja diasporaa mälestust. Ka väikeste sammude abil on võimalik tagada, et järgmised põlvkonnad saaksid sellest rikkalikust pärandist osa.
Küsimused ja vastused
K: Mis on redel?
V: Ladino on juudi romaani keel, mis on väga lähedane hispaania keelele.
K: Mille poolest erineb see hispaania keelest?
V: Ladino keeles on palju vanu hispaania sõnu ja heebrea sõnu, mis eristab seda tänapäeva hispaania keelest.
K: Kus räägitakse ladino keelt?
V: Ladino keelt räägitakse peamiselt Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida osades.
K: Kes räägivad ladino keelt?
V: Ladino keelt räägivad peamiselt Hispaaniaga ajalooliselt seotud juudid ehk sefardistlikud juudid.
K: Kas ladino keel on olemas ka kirjalikus vormis?
V: Jah, on olemas erinevaid ladino kirjaviise, sealhulgas Rashi kirjaviis ja ladina kirjaviis.
K: Kas on ka teisi ladinakeelega seotud keeli?
V: Jah, juudi araabia keel ja juudi itaalia keel on kaks muud ladino keelega seotud keelt.
K: Millised on hispaania keele ja ladina keele ühised tunnused?
V: Mõlemal keelel on sarnased grammatikareeglid ja ka paljud sõnavara sõnad.