Aaron Copland: Ameerika helilooja, orkestri- ja filmimuusika looja
Aaron Copland — Ameerika helilooja, kelle orkestri- ja filmimuusika kujundas ameerikaliku kõla. Tutvu tema elutöö ja mõjuga kaasaegsele muusikale.
Aaron Copland (14. november 1900 – 2. detsember 1990) oli Ameerika Ühendriikide tuntud helilooja, kes kirjutas kaasaegset muusikat ja kelle looming on sageli seotud Ameerika kultuuri ja maastikega.
Elulugu ja õpingud
Copland sündis Brooklynis, New Yorgis. Tema õpingud algasid kodumaal, kus ta õppis muusikateooriat ja kompositsiooni, peamiselt õpetajate juures nagu Rubin Goldmark. 1920. aastate alguses läks ta Prantsusmaale, kus õppis Pariisis ja kuulus sealsete pedagoogide ning modernsete suundumuste mõju alla — eriti tähtis oli talle õpetaja Nadia Boulanger. Pärast tagasitulekut Ameerikasse hakkas Copland arendama isikupärast stiili, milles segunesid kaasaegsed helikeeled ja Ameerika rahvalaulude mõjutused.
Töökirjeldus ja peamised tegevusalad
Aaron Copland kirjutas palju erinevaid muusikastiile. Ta kirjutas muusikat orkestrile, klaverile ja laulule. Ta kirjutas muusikat näidenditele, filmidele ja tantsule. Copland oli ka dirigent, pianist, kõneleja, õpetaja ja kirjanik. Tema töö hulka kuulus nii suure formaadiga orkestriteosed kui ka kergemad, rahvalikuma kõlaga palad ning filmimuusika töötlused.
Tuntumad teosed
Coplandi tuntumad teosed on sageli seotud Ameerika maastike, rahva ja ajalooliste teemadega. Nende hulka kuuluvad "Appalachian Spring" (balleti partituur, 1944), "Rodeo" (ballet, 1942), "Billy the Kid" (ballet, 1938), "Fanfare for the Common Man" (1942) ja "Lincoln Portrait" (1942). Paljud neist teostest on saanud püsiva koha orkestriprogrammides üle maailma.
Stiil ja mõju
Muusikakriitikute sõnul õpetas Copland oma muusika kaudu ameeriklastele iseennast. Ta kasutas oma loomingus osasid paljudest vanadest Ameerika rahvalauludest ja vormis neist selge, avara ning sageli optimistliku kõlaga helikeele, mida sageli nimetatakse “Ameerika kõlaks”. Ta tahtis seda teha pärast muusikaõpinguid Prantsusmaal. Ta ütles, et sealsed heliloojad kirjutasid muusikat väga prantsusepäraselt. Ta ütles, et ameeriklastel ei ole siin riigis midagi sellist. Nii otsustas ta kirjutada muusikat, mis oleks tõeliselt ameerikaline.
Tema stiilile on iseloomulikud suured intervallid, selge rütm ja läbipaistvad harmooniad, mis annavad teostele avaruse ja kerguse tunde. Copland mõjutas tugevalt järgmisi põlvkondi ameerika heliloojaid ning aitas kaasa rahvusliku muusikalise identiteedi kujunemisele 20. sajandi keskpaigas.
Õpetaja, autor ja esineja
Lisaks heliloomingule tegutses Copland aktiivselt muusika populariseerijana: ta andis loenguid, juhatas orkestreid ja kirjutas muusikakirjandust, näiteks populaarteaduslikke tekste, mis aitaksid laiemal publikul muusikat paremini mõista. Tema raamatud ja kirjutised on aidanud paljudel inimestel muusikat analüüsida ja kuulata teadlikumalt.
Auhinnad ja pärand
Copland pälvis eluajal mitmeid tunnustusi, sealhulgas prestiižseid auhindu ning tema tööle on omistatud suur kultuuriline tähendus Ameerika muusikas. Ta jätnud pärandiks laia valiku teoseid, mis on jätkuvalt sagedasti esitatavad nii kontsertisaalides kui ka filmide ja tantsulavastuste repertuaaris. Tema lähenemine — kombineerida kaasaegseid kompositsioonimeetodeid rahvakomponendi tunnetusega — jääb oluliseks mudeliks neile, kes otsivad sidet kohaliku kultuuripärandiga kaasaegses muusikas.
Aaron Copland
Coplandi algusaeg
Aaron Copland sündis 14. novembril, 1900 New Yorgi Brooklynis. Ta suri 90-aastaselt 2. detsembril, 1990. Ta oli noorim viiest lapsest. Tema vanemad olid tulnud Ameerika Ühendriikidesse Ida-Euroopast. Nad omasid kauplust Brooklynis. Aaron alustas klaverimängu juba väiksena. Oma esimese laulu kirjutas ta emale, kui oli kaheksa-aastane. Tema unistused heliloojaks saamisest algasid juba noorena. Kui ta oli kuueteistkümneaastane, palus ta oma vanematel lubada tal õppida heliloomingut Rubin Goldmarki juures. Goldmark oli õpetanud heliloojat George Gershwinit.
Kui Copland oli kahekümnendate aastate alguses, läks ta Prantsusmaale Pariisi, kus ta õppis muusikat Nadia Boulangeri juures. Ta oli oma aja üks tähtsamaid muusikaõpetajaid. New Yorki naasis ta 1924. aastal.
Tuntud klassikalised teosed
Bostoni sümfooniaorkestri kuulus dirigent Serge Koussevitzky tutvus Coplandi muusikaga. Koussevitzky juhtis orkestrit Coplandi varase teose "Music for the Theater" esmakordsel esitamisel 1925. aastal. Koussevitzky dirigeeris 1927. aastal ka Coplandi "Kontserti klaverile ja orkestrile". See teos oli ebatavaline, sest Copland kasutas oma kontserdis ideid jazzmuusikast.
Hiljem kirjutas Copland muusika kahele balletile Ameerika läänest. Üks neist käsitles kuulsa relvastatud võitleja Billy the Kidi elu. Copland kasutas selles teoses muusikat Ameerika kauboi-lauludest. See pala filmist "Billy the Kid: Ballet Suite" kannab pealkirja "Street in a Frontier Town".
1942. aastal palus dirigent Andre Kostelanitz Coplandil kirjutada muusikat suurest ameeriklasest, Abraham Lincolnist. Copland kirjutas "Lincolni portree" Ameerika 16. presidendi auks. Coplandi muusika sisaldas osasid Ameerika rahvalauludest ja Ameerika kodusõja ajal populaarsetest lauludest. Ta lisas sõnad president Lincolni kõnedest ja kirjadest.
"Lincolni portree" on Ameerikas palju kordi mängitud. Paljud kuulsad inimesed on esinenud kõnelevas osas. üks neist oli Eleanor Roosevelt, president Franklin D. Roosevelti abikaasa. Siin esineb näitleja James Earl Jones Coplandi "Lincolni portrees".
1942. aastal palus Cincinnati sümfooniaorkestri muusikadirektor 18 heliloojal kirjutada muusikat, mis väljendaks armastust Ameerika vastu. Copland komponeeris konkursi jaoks "Fanfare for the Common Man". " Seda muusikat mängitakse Ameerikas paljude riiklike sündmuste ajal, sealhulgas mõnel presidendi ametisseastumisel (kui nad saavad presidendiks).
Eksperdid ütlevad, et "Fanfare for the Common Man" on näide sellest, kuidas Copland muutis oma muusikat, mida ta kirjutas 1940. aastatel. Ta hakkas kirjutama kergemini mõistetavat ja populaarsemat muusikat. Copland kirjutas sellest 1941. aastal oma raamatus "Meie uus muusika".
Ta kirjutas, et raadio ja plaadimängija aitasid muusikat nautida inimestel, kes polnud varem kunagi muusikat kuulanud. Ta ütles, et pole põhjust jätkata muusika kirjutamist nii, nagu poleks neid asju leiutatud. Nii otsustas ta kirjutada muusikat lihtsamalt.
Tema huvi ja tegevus väljaspool muusikat
Copland levitas oma ideid muusikast ka muul viisil. Ta õpetas New Yorgi New School for Social Research'is ja Harvardi ülikoolis Cambridge'is, Massachusettsis. Üks paljudest auhindadest, mille ta sai, oli Pulitzeri auhind. Ta võitis selle 1945. aastal oma kuulsa muusika eest balletile "Appalachian Spring". See on üks tema populaarsemaid teoseid. Balleti viimane osa põhineb traditsioonilisel laulul "A Gift to be Simple".
Copland kirjutas muusikat ka mitmetele suurtele filmidele. Ta võitis 1950. aastal Oscari auhinna filmi "Pärijanna" muusika koostamise eest. Seejärel hakkas ta eksperimenteerima nn kaheteistkümnetoonilise süsteemiga. Tema muusika ei olnud enam nii kergesti arusaadav ega populaarne.
Copland lõpetas heliloomingu 1960. aastate lõpus. Siiski jätkas ta aktiivset tegevust dirigendi ja kõnelejana. 1982. aastal asutas New Yorgi ülikooli Queens College Aaron Coplandi muusikakooli.
Copland oli liberaalsete ideede tugev toetaja. 1950. aastate alguses süüdistati teda ja teisi kuulsaid kirjanikke, näitlejaid ja intellektuaale kommunismi toetamises. Avalik arvamus aga muutus. 1964. aastal andis president Lyndon B. Johnson talle presidendi vabaduse medali. See on Ameerika kõrgeim tsiviilisikutele antav autasu. Aaron Copland suri 1990. aastal 90-aastaselt. Kuid tema muusika elab edasi.
Ülaltoodud artikkel on taaskasutamine ja muutmine skriptist, mis on saadaval avalikus kasutuses vastavalt Voice of America kasutustingimustele ja privaatsusteatele.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aaron Copland?
V: Aaron Copland oli Ameerika helilooja, kes kirjutas moodsat muusikat.
K: Milliseid muusikaliike kirjutas Aaron Copland?
V: Aaron Copland kirjutas mitut liiki muusikat, sealhulgas muusikat orkestrile, klaverile ja laulule. Ta kirjutas ka muusikat näidenditele, filmidele ja tantsule.
K: Milliseid muid rolle lisaks heliloojana tegutsemisele Aaron Copland veel täitis?
V: Lisaks heliloojana tegutsemisele oli Aaron Copland ka dirigent, pianist, kõneleja, õpetaja ja kirjanik.
K: Mida ütlevad muusikakriitikud Aaron Coplandi mõju kohta Ameerika muusikale?
V: Muusikakriitikud ütlevad, et Aaron Copland õpetas oma muusika kaudu ameeriklastele iseennast.
K: Kas Aaron Copland kasutas oma loomingus vanu Ameerika rahvalaule?
V: Jah, Aaron Copland kasutas oma loomingus osasid paljudest vanadest Ameerika rahvalauludest.
K: Miks otsustas Aaron Copland oma teostes kasutada Ameerika rahvalaule?
V: Aaron Copland otsustas kirjutada tõeliselt ameerikalikku muusikat pärast seda, kui ta oli Prantsusmaal muusikat õppinud ja mõistnud, et ameeriklastel ei ole midagi sarnast nagu prantslastel.
K: Millal Aaron Copland sündis ja millal ta suri?
V: Aaron Copland sündis 14. novembril 1900 ja ta suri 2. detsembril 1990. aastal.
Otsige