Marcel Duchamp — dadaismi ja kontseptuaalse kunsti teerajaja
Marcel Duchamp (28. juuli 1887 - 2. oktoober 1968) oli prantsuse kunstnik, kelle loomingut seostatakse kõige sagedamini dadaistliku ja sürrealistliku liikumisega. Duchampi looming mõjutas I maailmasõja järgse lääne kunsti arengut. Ta nõustas moodsa kunsti kollektsionääre, näiteks Peggy Guggenheimi ja teisi silmapaistvaid isikuid, aidates seeläbi kujundada läänemaailma kunstimaitset sel perioodil.
Duchamp oli mänguhimuline mees, kes vaidlustas tavapäraseid mõtteid kunstiprotsesside ja kunsti turustamise kohta, mitte niivõrd kirjutades, kuivõrd sellistes õõnestavates tegevustes nagu pissuaari nimetamine kunstiks ja selle nimetamine Fountainiks. Seda lähenemist hakati 50 aastat hiljem nimetama kontseptuaalseks kunstiks, kuigi ta ise kasutas selle idee kohta terminit "ready-mades". Ta lõi suhteliselt vähe teoseid, samas liikus ta kiiresti läbi oma aja avangardistlike ringkondade.
Loovtöö ei toimu ainult kunstniku poolt; vaataja toob teose kokkupuutesse välismaailmaga, dešifreerides ja tõlgendades selle sisemisi kvalifikatsioone, ning annab seega oma panuse loomingulisse akti.
Ready-mades ja "Fountain"
Üks Duchampi keskseid panuseid oli ready-made’i mõiste: igapäevased, tööstuslikult valmistatud esemed, mida kunstnik valib, nimetab ja tõstab kunstilise tähenduse konteksti. Varasemad näited on Bicycle Wheel (1913) ja Bottle Rack (1914). Kõige kuulsam näide on Fountain (1917) — portselanpissuaari esitamine kunstiteosena, mis esitati New Yorgi Society of Independent Artists näituse ülesseadmiseks R. Mutt'i pseudonüümi all. Komitee otsustas selle siiski välja jätta, mis tekitas laia avaliku arutelu: mis on kunst ja kes selle määrab?
Suured teosed ja tehnika
Duchampi tuntud maalide ja installatsioonide hulka kuulub Nude Descending a Staircase, No. 2 (1912), mis tekitas skandaali 1913. aasta Armory Show’l New Yorgis oma futuristliku liikumise kujutamise pärast. Teine olulisem töö on The Bride Stripped Bare by Her Bachelors, Even ehk tuntud kui The Large Glass (valminud peamiselt 1915–1923). See kompleksselt sümboliseeritud klaaskompositsioon ühendab joonistuse, kollaaži ja sürrealistliku masinaesteetika ning oli ka tehniliselt ja kontseptuaalselt uuenduslik.
Mõtted, keel ja mängulisus
Duchamp kasutas sageli keelelist mängu, puns-i ja näitusekontekstide subvertoorset manipuleerimist. Tema teosed kutsusid vaatajaid osalema — tõlgenduse aktiivne osa — ning seeläbi nihutasid vaatepiire kunsti autorluse, originaalsuse ja väärtuse kohta. Tema töödes on nähtav huumor, iroonia ja teadlik provokatsioon, mis lõhkus kunstimaailma konservatiivseid arusaamu.
Elu ja huvid väljaspool kunsti
Duchamp elas osa ajast Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides. Ta oli kirglik maletaja ning veetis suure osa elust ka maletamisele pühendudes — osales turniiridel ja pidas male kuuluvat strateegilist meelt tähtsaks ka oma kunstis. Malemängust sai tema jaoks nii hobi kui ka intellektuaalne praktika, mis mõjutas tema lähenemist otsustusprotsessidele ja juhusele kunstis.
Pärand ja mõju
Duchampi mõju on ulatuslik: tema ideed on sillutanud teed kontseptuaalsele kunstile, popkunsti, fluxusele ja teistele kaasaegse kunsti suundadele, kus rõhutatakse ideed teose materiaalse objekti asemel. Tema readymade’id ja etteasted muutsid arusaamu autorsusest, originaalsusest ja kunstiturust. Paljud suured muuseumid üle maailma — näiteks New Yorgi MoMA, Pariisi Centre Pompidou ja teised — hoiavad tema teoseid oma kogudes ning tema loomingut käsitletakse oluliseks verstapostiks 20. sajandi kunstiajaloos.
Kriitika ja arutelud
Duchamp tekitas oma eluajal ja ka pärast seda tugevat diskussiooni: mõned nägid temas geniaalse provokaatori, teised petturi või naljatlejana. Sellegipoolest on tema ideede jätkuv mõju tänapäeva kunstipraktikale ja -teooriale selge — küsimused kunstilisest autorlusest, esituse kontekstist ja vaataja rollist on tänini aktuaalsed.
Kuigi Duchamp ise lõi lõppkokkuvõttes suhteliselt vähe objekt-teoseid traditsioonilises mõttes, olid need teosed — ja eriti nende taha peituvaid ideid — olulisemad kui kvantiteet: nad muutsid viisi, kuidas kunstist mõeldakse ja kuidas seda väärtustatakse.
Duchampi portree "Rrose Sélavy", sürrealist Man Ray. Pange tähele, et 'Sélavy' kõlab nagu C'est la vie (see on elu!).
Valmistatud kujul eksponeeritud purskkaev, millele on maalitud R.Mutt, 1917. Sõnum oli arvatavasti: kõik, mida kunstnik nimetab kunstiks, on kunst.
Duchamp ja male
Kui Duchamp 1923. aastal Pariisi naasis, ei olnud ta sisuliselt enam praktiseeriv kunstnik. Selle asemel mängis ta malet, mida ta õppis kogu ülejäänud elu, jättes kõrvale enamiku muudest tegevustest.
René Clairi lühifilmis "Entr'acte" (1924) on Duchamp väga lühidalt näha Man Rayga malet mängimas. Sel perioodil häiris tema vaimustus malega tema esimest naist nii, et ta liimis tema maletükid laua külge. Duchamp jätkas mängimist Prantsuse meistrivõistlustel ja ka maleolümpiaadidel aastatel 1928-1933, eelistades hüpermodernseid avamisi, nagu näiteks Nimzo-India.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Marcel Duchamp?
V: Marcel Duchamp oli prantsuse kunstnik, kes oli seotud dadaistliku ja sürrealistliku liikumisega.
K: Milline oli Duchampi mõju I maailmasõja järgsele lääne kunstile?
V: Duchampi looming mõjutas I maailmasõja järgse lääne kunsti arengut.
K: Keda nõustas Duchamp kaasaegse kunsti kogumise osas?
V: Duchamp nõustas moodsa kunsti kollektsionääre, näiteks Peggy Guggenheimi ja teisi tuntud isikuid.
K: Kuidas esitas Duchamp väljakutse tavapärasele mõtteviisile kunstiprotsesside ja kunsti turustamise kohta?
V: Duchamp esitas väljakutse tavapärasele mõtlemisele kunstiprotsesside ja kunstiturunduse kohta, tehes subversiivseid tegusid, näiteks nimetades uriinipotti kunstiks ja andes sellele nimeks Fountain.
K: Millist terminit kasutas Duchamp oma idee kohta "ready-mades"?
V: Duchamp ise kasutas oma idee kohta terminit "ready-mades".
K: Mitu kunstiteost valmistas Duchamp?
V: Duchamp tootis suhteliselt vähe teoseid.
K: Milline on Duchampi arvates vaataja roll?
V: Duchampi sõnul toob vaataja teose kokkupuutesse välismaailmaga, dešifreerides ja tõlgendades selle sisemisi kvalifikatsioone, ning lisab seega oma panuse loomingulisse akti.
