Nikola Tesla (1856–1943) — serblane leiutaja ja vahelduvvoolu pioneer

Nikola Tesla (1856–1943) — serblane leiutaja ja vahelduvvoolu pioneer: avastused, elektrimootor ja pärand, mis kujundas tänapäevase energiamaailma. Tutvu elulooga ja leiutistega.

Autor: Leandro Alegsa

Nikola Tesla (10. juuli 1856 - 7. jaanuar 1943), sündinud Smiljanis, oli serbia leiutaja, elektriinsener, mehaanikainsener ja füüsik. Ta on kõige paremini tuntud oma panuse eest kaasaegse vahelduvvoolu (AC) elektrisüsteemi konstrueerimisse. Ta sündis Smiljani külas endise Austria-Ungari territooriumil, mis on praegu Horvaatia. Hiljem sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.

Tesla sai oma esimese töökoha 1882. aastal Budapestis, töötades telefonifirmas. Paar aastat hiljem kolis ta Ameerika Ühendriikidesse. Juba varases elus leiutas ta asju. Tema tuntuim leiutis oli elektrimootor, mis võis hästi töötada vahelduvvoolutoitel. Tesla suri 7. jaanuaril 1943 New Yorgis Manhattanil asuvas hotellitoas koronaartromboosi.

Varane elu ja haridus

Tesla sündis serbia perekonnas ja oli üheksa last. Ta õppis inseneriteadust Grazis (Technische Hochschule) ja hiljem mõnda aega Prahas, kuid ei lõpetanud ülikooli diplomeid traditsioonilisel viisil. Tema varajane huvi elektromagnetismi ja masinaehituse vastu viis teda tööle erinevatesse Euroopa ettevõtetesse, kus ta sai praktilisi kogemusi elektrienergia ja generaatorite alal.

Uurimistöö ja peamised leiutised

  • Vahelduvvoolu süsteem ja polüfaasiline vool: Tesla arendas ja populariseeris polüfaasilisi süsteeme, mis võimaldasid elektri efektiivset pikkade vahemaade taha edastamist ja hoidmismootoreid, sealhulgas induktsioonmootorit.
  • Tesla pool (Tesla coil): kõrgepingeline kõrgsageduslik generaator, mida kasutatakse endiselt õppetöös ja teadusuuringutes ning mis oli oluline samm raadiosageduste uurimisel.
  • Traadita energiaülekanne ja Wardenclyffe: Tesla töötas juhtmevaba signaaliedastuse ja isegi juhtmevaba energia edasikandmise ideega, mida püüdis realiseerida Long Islandil asunud Wardenclyffe’i torniga. Projekt ei saanud vajaliku rahastuse ja jäi lõpetamata.
  • Suhtlus-, valgustus- ja meditsiiniseadmed: Tesla uuris ka õhukese dischargi nähtusi (neon‑ ja luminofoorlambid), röntgenikiirgustega seotud nähtusi ning demonstreeris juhtmeta kontrollitavat paati (esimene kaugjuhtimispult, 1898).
  • Patendid ja mõju: Tesla omas üle saja (mõnede hinnangute järgi ~300) leiutise patenti eri riikides. Tema ideed ja patendid aitasid kujundada kaasaegset elektri- ja raadiosidetööstust.

Koostöö ja konfliktid

Tesla töötas lühikest aega Thomas Edisoni juures New Yorgis, kus tekkisid vaated, mis viisid vastuoludeni Edisoni juhtmevaba (DC) ja Tesla pooldajate vahelduvvoolu (AC) vahel. Hiljem tegi Tesla läbirääkimisi ja sõlmis kokkuleppeid George Westinghouse’iga, kelle ettevõte kasutas Tesla patente ja aitas levitada AC-süsteeme kogu Ameerikas.

Raadio leiutamise ümber on olnud vaidlusi — Guglielmo Marconi sai varases etapis laialdast tunnustust, kuid mitmed Tesla leiutisi puudutavad patendid ja nende mõju radioühendusele tekitasid diskussioone. Osaliselt lahendati neid küsimusi ka pärast Tesla surma.

Isiklik elu, iseloom ja hilisemad aastad

Tesla oli mitmekeelne, omas suurepärast mälestusvõimet ja oli tuntud oma ekstsentrilise käitumise ning range rutiini poolest. Ta elas oma elu viibides sageli hotellides, osaliselt tänu finantsraskustele pärast mõningate projektide ebaõnnestumist. Hilisematel aastatel oli ta vähemate rahaliste vahenditega ja pühendus peamiselt uurimistööle, avalikele loengutele ning mõnikord sensatsioonilistele teaduslikele väidetele.

Surm ja pärand

Nikola Tesla suri 7. jaanuaril 1943. aastal hotellitoas Manhattanil; ametlikuks surmapõhjuseks märgiti koronaartromboos. Tema pärand elab edasi läbi praktiliste rakenduste, nagu AC‑edastus, induktsioonmootorid, transformeerimine ja paljud teised tehnoloogiad, mis võimaldasid 20. sajandi elektrifitseerimise.

Tesla auks on loodud palju mälestisi, muuseume ja teaduslikke auhindu; ka SI‑ühik tesla (T) magnetvoo tiheduse mõõtmiseks on tema nimega. Tema elulugu ja ideed on inspireerinud nii teadlasi kui laiemat avalikkust ning Tesla kuvand leiutaja‑geniaalsusest on jäänud populaarse kultuuri osaks.

Nikola Tesla sünnitunnistus (slaavi kirillitsas)Zoom
Nikola Tesla sünnitunnistus (slaavi kirillitsas)

Nikola Tesla umbes 1893Zoom
Nikola Tesla umbes 1893

Tesla sünnikoht Horvaatias tänaZoom
Tesla sünnikoht Horvaatias täna

Biograafia

Tesla sündis 10. juulil 1856 Smiljanis, Austria-Ungari keisririigis (tänapäeva Horvaatias). Tesla isa Milutin Tesla oli Serbia õigeusu kiriku preester. Tema ema, Georgina -Djuka, koduperenaine, Serbia õigeusu kiriku preestri ("pop") Nikola Mandic'i tütar, kahe õigeusu preestri õde, veel ühe Serbia õigeusu preestri graditütar, oli samuti suurepärane leiutis, kes leiutas kasulikke majapidamisvahendeid. Kuigi ta oli väga tark ja suurepärase mäluga (ta teadis tuhandeid ridu Petar Petrovic Njegose "Gorski Vijenacist"), pidi ta hoolitsema oma õdede-vendade eest, kui tema ema Sofia Budisavljevic suri. Nikola Tesla ema oli talle suureks mõjutajaks. Mõlemad tema vanemad olid sündinud Horvaatias, Likas. Ta oli neljas laps viiest. Tal oli üks vanem vend, Dane, kes suri, kui Tesla oli 5-aastane, kaks vanemat õde, Angelina ja Milka, ning üks noorem õde, Marica. Tesla, kes armastas teadust, kartis, et pärast venna juhuslikku surma peab ta jätkama perekonna traditsiooni ja saama preestriks. Pärast seda, kui ta lõpetas maineka keskkooli Horvaatias Karlovacis, läks ta suvel tagasi Gospicisse, et näha oma perekonda, ja oleks peaaegu surnud koolerasse. Ta küsis isalt, kas ta võiks minna inseneriks õppima, kui ta imeväel ellu jääks, ja isa lubas oma surevale pojale, et saadab ta maailma parimasse kooli. Nikola tervis paranes kiiresti ja isa saatis ta 1875. aastal Austrias Grazis asuvasse tehnikakõrgkooli õppima.

Tesla töötas enne 1884. aastal Ameerika Ühendriikidesse kolimist Thomas Edisoni juurde tööle asumist telefoni- ja elektrotehnika valdkonnas. Nad tülitsesid ja peagi hakkas Tesla töötama iseseisvalt, kusjuures teised inimesed investeerisid tema töösse. Ta asutas laboratooriume ja ettevõtteid, et töötada välja mitmesuguseid elektriseadmeid. Tema patenteeritud vahelduvvoolu elektrimootori (induktsioonimootor) ja trafo litsentseeris Ameerika tööstur George Westinghouse.

Westinghouse palkas Tesla üheks aastaks ka vahelduvvoolu kasutava elektrisüsteemi väljatöötamiseks. Vahelduvvoolu populariseerivaks eeliseks on trafode kasutamine pikamaa elektrienergia ülekandmiseks. Tesla on tuntud ka oma kõrgepinge ja kõrgsagedusliku elektri katsete eest New Yorgis ja Colorado Springsis, Colorados, mis hõlmasid leiutisi ja ideid, mida kasutati raadioside leiutamisel, tema röntgenkatsete eest ning tema ebaõnnestunud katse ülemaailmse traadita ülekande loomiseks oma lõpetamata Wardenclyffe'i torni projektis.

Tesla saavutused tegid ta väga kuulsaks. Sama kehtib ka tema võimete kohta showmehena, kes demonstreeris oma näiliselt imelisi leiutisi. Kuigi ta teenis oma patentidega palju raha, kulutas ta palju oma eksperimentidele. Ta elas suurema osa oma elust New Yorgis asuvates hotellides. Patenditulude lõppemine ja lõplik pankrot viisid ta elama palju vaesematesse oludesse. Tesla jätkas siiski ajakirjanduse kutsumist pidudele, mida ta pidas oma sünnipäeval, et teatada uutest leiutistest, mille kallal ta töötas, ja teha (mõnikord ebatavalisi) avaldusi. Tema imeliste, ilma tulemuste või tõenditeta väljaütlemiste tõttu sai Tesla popkultuuris arhetüüpse "hullu teadlase" maine. Ta suri 7. jaanuaril 1943 New Yorkeri hotelli toas 3327.

Tesla töö langes pärast tema surma suhteliselt varju, kuid alates 1990. aastatest on tema maine popkultuuris taas tõusnud. Tema töö ja väidetavad leiutised on ka paljude vandenõuteooriate keskmes ning neid on kasutatud ka erinevate pseudoteaduste, UFO-teooriate ja New Age'i okultismi toetamiseks. 1960. aastal pühendas rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kaalude ja mõõtude üldkonverents Tesla auks terminile "tesla", mis tähistab magnetvälja tugevuse SI-ühikut.

Galerii

·        

Nikola Tesla ajakirja Time kaanel 1931. aastal

·        

Tesla Wardenclyffe'i torni joonis

·        

Nikola Tesla laboratoorium Colorado Springsis

·        

Nikola Tesla

Seotud leheküljed

  • Tesla mähis

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Nikola Tesla?


V: Nikola Tesla oli serbia rahvusest leiutaja, elektriinsener, mehaanikainsener ja füüsik, kes on tuntud oma panuse eest kaasaegse vahelduvvoolu (AC) elektrivarustussüsteemi loomisse.

K: Kus Nikola Tesla sündis?


V: Nikola Tesla sündis Smiljani külas endise Austria-Ungari territooriumil, mis on praegu Horvaatia.

K: Millal sai Nikola Tesla oma esimese töökoha?


V: Nikola Tesla sai oma esimese töökoha 1882. aastal Budapestis, kus ta töötas telefonifirmas.

K: Kuhu kolis Nikola Tesla paar aastat pärast oma esimese töökoha saamist?


V: Nikola Tesla kolis Ameerika Ühendriikidesse paar aastat pärast seda, kui ta sai oma esimese töökoha Budapestis.

K: Milline oli Nikola Tesla tuntuim leiutis?


V: Nikola Tesla tuntuim leiutis oli elektrimootor, mis sai hästi töötada vahelduvvooluga.

K: Millal Nikola Tesla suri?


V: Nikola Tesla suri 7. jaanuaril 1943 New Yorgis Manhattanil asuvas hotellitoas koronaartromboosi.

Küsimus: Kes sai Nikola Teslast inspiratsiooni kuulsaks projektiks?


V: Elon Musk sai Nikola Teslast inspiratsiooni oma kuulsa projekti jaoks: Tesla.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3