Nikola Tesla (10. juuli 1856 - 7. jaanuar 1943), sündinud Smiljanis, oli serbia leiutaja, elektriinsener, mehaanikainsener ja füüsik. Ta on kõige paremini tuntud oma panuse eest kaasaegse vahelduvvoolu (AC) elektrisüsteemi konstrueerimisse. Ta sündis Smiljani külas endise Austria-Ungari territooriumil, mis on praegu Horvaatia. Hiljem sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.

Tesla sai oma esimese töökoha 1882. aastal Budapestis, töötades telefonifirmas. Paar aastat hiljem kolis ta Ameerika Ühendriikidesse. Juba varases elus leiutas ta asju. Tema tuntuim leiutis oli elektrimootor, mis võis hästi töötada vahelduvvoolutoitel. Tesla suri 7. jaanuaril 1943 New Yorgis Manhattanil asuvas hotellitoas koronaartromboosi.

Varane elu ja haridus

Tesla sündis serbia perekonnas ja oli üheksa last. Ta õppis inseneriteadust Grazis (Technische Hochschule) ja hiljem mõnda aega Prahas, kuid ei lõpetanud ülikooli diplomeid traditsioonilisel viisil. Tema varajane huvi elektromagnetismi ja masinaehituse vastu viis teda tööle erinevatesse Euroopa ettevõtetesse, kus ta sai praktilisi kogemusi elektrienergia ja generaatorite alal.

Uurimistöö ja peamised leiutised

  • Vahelduvvoolu süsteem ja polüfaasiline vool: Tesla arendas ja populariseeris polüfaasilisi süsteeme, mis võimaldasid elektri efektiivset pikkade vahemaade taha edastamist ja hoidmismootoreid, sealhulgas induktsioonmootorit.
  • Tesla pool (Tesla coil): kõrgepingeline kõrgsageduslik generaator, mida kasutatakse endiselt õppetöös ja teadusuuringutes ning mis oli oluline samm raadiosageduste uurimisel.
  • Traadita energiaülekanne ja Wardenclyffe: Tesla töötas juhtmevaba signaaliedastuse ja isegi juhtmevaba energia edasikandmise ideega, mida püüdis realiseerida Long Islandil asunud Wardenclyffe’i torniga. Projekt ei saanud vajaliku rahastuse ja jäi lõpetamata.
  • Suhtlus-, valgustus- ja meditsiiniseadmed: Tesla uuris ka õhukese dischargi nähtusi (neon‑ ja luminofoorlambid), röntgenikiirgustega seotud nähtusi ning demonstreeris juhtmeta kontrollitavat paati (esimene kaugjuhtimispult, 1898).
  • Patendid ja mõju: Tesla omas üle saja (mõnede hinnangute järgi ~300) leiutise patenti eri riikides. Tema ideed ja patendid aitasid kujundada kaasaegset elektri- ja raadiosidetööstust.

Koostöö ja konfliktid

Tesla töötas lühikest aega Thomas Edisoni juures New Yorgis, kus tekkisid vaated, mis viisid vastuoludeni Edisoni juhtmevaba (DC) ja Tesla pooldajate vahelduvvoolu (AC) vahel. Hiljem tegi Tesla läbirääkimisi ja sõlmis kokkuleppeid George Westinghouse’iga, kelle ettevõte kasutas Tesla patente ja aitas levitada AC-süsteeme kogu Ameerikas.

Raadio leiutamise ümber on olnud vaidlusi — Guglielmo Marconi sai varases etapis laialdast tunnustust, kuid mitmed Tesla leiutisi puudutavad patendid ja nende mõju radioühendusele tekitasid diskussioone. Osaliselt lahendati neid küsimusi ka pärast Tesla surma.

Isiklik elu, iseloom ja hilisemad aastad

Tesla oli mitmekeelne, omas suurepärast mälestusvõimet ja oli tuntud oma ekstsentrilise käitumise ning range rutiini poolest. Ta elas oma elu viibides sageli hotellides, osaliselt tänu finantsraskustele pärast mõningate projektide ebaõnnestumist. Hilisematel aastatel oli ta vähemate rahaliste vahenditega ja pühendus peamiselt uurimistööle, avalikele loengutele ning mõnikord sensatsioonilistele teaduslikele väidetele.

Surm ja pärand

Nikola Tesla suri 7. jaanuaril 1943. aastal hotellitoas Manhattanil; ametlikuks surmapõhjuseks märgiti koronaartromboos. Tema pärand elab edasi läbi praktiliste rakenduste, nagu AC‑edastus, induktsioonmootorid, transformeerimine ja paljud teised tehnoloogiad, mis võimaldasid 20. sajandi elektrifitseerimise.

Tesla auks on loodud palju mälestisi, muuseume ja teaduslikke auhindu; ka SI‑ühik tesla (T) magnetvoo tiheduse mõõtmiseks on tema nimega. Tema elulugu ja ideed on inspireerinud nii teadlasi kui laiemat avalikkust ning Tesla kuvand leiutaja‑geniaalsusest on jäänud populaarse kultuuri osaks.