Grigori Rasputin
Grigori Jefimovitš Rasputin (/ræˈspjuːtɪn/; vene keeles Григо́рий Ефи́мович Распу́тин [ɡrʲɪˈɡorʲɪj jɪˈfʲiməvʲɪtɕ rɐˈsputʲɪn]; 22. jaanuar [O.S. 9. jaanuar] 1869 - 30. detsember [O.S. 17. detsember] 1916) oli vene talupoeg ja müstiline usuparandaja. Ta ei olnud munk, kes elas kloostris, vaid religioosne palverändur. 1904. aastal jõudis ta pealinna Peterburi. Tsaar ja tsaarinna vestlesid Rasputiniga mitu korda ja küsisid temalt nõu, sest temast sai nende vaimne teejuht.
Rasputinil oli suur mõju tsaarinna Aleksandra, keiserliku Venemaa keisri Nikolai II abikaasa, üle. Aleksandra uskus, et Rasputin oli vastus tema muredele. Tema ainus poeg, troonipärija tsaar Aleksei oli väga haige. Tal oli hemofiilia. See põhjustas tal iga kord, kui ta kukkus, tugevat verejooksu ja valu kubemes ja jalgades. Rasputin rahustas poissi ja vanemaid. Sellest ajast peale uskus Aleksandra, et Rasputin on ainus inimene, kes suudab tema poja oma palvetega terveks ravida.
Selle tõttu hakkasid tsaar ja tema perekond Rasputinile rohkem usaldama tähtsaid poliitilisi otsuseid. Rasputin ei toetanud tsaari, kui too otsustas oma riigi I maailmasõda juhtida. 1914. aasta juulis, oma kodukülas viibides, pistis teda kõhtu naissoost vandenõulane Hionija Guseva. Seitsme nädala pärast paranes Rasputin ja läks tagasi pealinna. Seal elas ta koos oma kahe tütrega, kes käisid pealinnas koolis.
1915. aasta augustis otsustas tsaar ise riigi armeed juhtida ja asendada oma nõbu suurvürst Nikolai. Peaaegu keegi ei toetanud teda, välja arvatud Aleksandra ja Rasputin. Paljud vene poliitikud ja aadlikud hakkasid Rasputini mõju pärast väga muretsema. Kui tsaar oli rindel, võtsid Aleksandra ja Rasputin vastu palju halbu otsuseid. Nad tegid tsaarile, kes oli äärmiselt häbelik ja nõrk, ettepaneku vahetada mitmed ministrid välja rahu toetavate ministrite vastu. 1916. aasta lõpus oli keiserlik Venemaa kaootilises seisus. Suurlinnades polnud peaaegu midagi süüa ega kütta. Kõik rongid kasutati armee varustamiseks. Mõned poliitikud parlamendis otsustasid rünnata Aleksandrat ja Rasputinit. Nende eesmärk oli jätkata sõda, kuigi olid suured kaotused ning puudus relvadest ja laskemoonast.
Ööl vastu 30. detsembrit 1916 viidi Rasputin Jussupovi palee keldrisse. Talle pakuti veini. Kui ta purjus oli, lasi vürst Felix Jussupov teda kaks korda maha. Üks lask läks tema paremasse neeru ja seejärel selgroogu. Ta ronis mõned trepid üles ja tardus paleest tagaukse kaudu välja. Rasputinit tulistati uuesti hoovis. Et olla kindel, et ta on surnud, tulistati teda otsaesise lähedalt. (Keegi ei tea, kes selle lasu tegi.) Suurvürst Dmitri ajas vandenõulased Neeva jõe äärde. Seal lasid nad tema laiba sillalt alla. Vahepeal oli vürst Felix tapnud oma lemmikkoera, et veri õues ära katta. Mõni päev hiljem leiti Rasputini täiesti külmunud laip jäässe kinni jäänud. Järgmisel päeval maeti surnukeha Aleksandri palee kõrval asuvasse parki. Pärast veebruarirevolutsiooni otsustasid uued juhid tema surnukeha välja kaevata, et vältida selle muutumist kultuspaigaks; ja lõpuks põletasid ta ära.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Grigori Jefimovitš Rasputin?
V: Grigori Jefimovitš Rasputin oli vene talupoeg ja müstiline usuparandaja.
K: Kus ta elas?
V: Ta ei elanud kloostris, vaid elas hoopis usupalverändurina.
K: Millal ta Peterburi jõudis?
V: Ta saabus Peterburi 1904. aastal.
K: Millised olid tema suhted tsaari ja tsaarinna suhtes?
V: Tsaar ja tsaarinna rääkisid Rasputiniga palju kordi ja küsisid temalt nõu, tehes temast oma vaimse teejuhi.
K: Kui vana oli Rasputin, kui ta suri?
V: Rasputin suri 47-aastaselt 30. detsembril 1916 (O.S 17. detsembril).
K: Millal Rasputin sündis?
V: Ta sündis 22. jaanuaril 1869 (O.S 9. jaanuar).
